NordenBladet — Riigikogule andis tänasel istungil ülevaate oma 2020.–2021. aasta tegevusest õiguskantsler Ülle Madise, kes tunnustas Riigikogu tehtud seaduseparanduste eest, mis aitasid lahendada inimlikke probleeme.

Ülle Madise tõi oma ettekande alguses välja, et aastaga sai õiguskantsler kokku üle 5000 erinevat laadi pöördumise, kaebuse, avalduse, millest sisulist lahendamist vajas üle 3000 asja. Õiguskantsleri sõnul kasvas töö maht aastaga viiendiku võrra ja kuue aastaga on töömaht suisa kahekordistunud. „Nagu ikka, kui vähegi saame, siis püüame meile oma mure usaldanud kaaskodanikku aidata ja kasutame selleks kõige lühemat õiguspärast teed,“ kinnitas Madise ja lisas, et ainult koostöös on saanud inimeste mure lahendada ja vältida olukorda, kus inimene tunneb, et tema oma riik temast ei hooli.

Madise sõnul peab olema ühine siht, et Eesti peaks olema parim koht elamiseks, mis tähendab ühtlasi seda, et elu peab alati käima meie vabadust, vastutust ja mõistlikkust nõudva põhiseaduse järgi ja isegi üksainus hammasrataste vahele jäänud inimene on liiga palju.

Madise tänas Riigikogu selle eest, et mitmel juhul said inimese ebaõiglase kohtlemise allikaks olnud seadusesätted parandatud ja tõi näiteks, et noortele sai kättesaadavaks psühhiaatriline abi, paranes ohutus koolilaste ekskursioonibussides ja väärteo ohvritele anti õigusi juurde.

Uue nähtusena hakkasid õiguskantslerile silma omaalgatuslikud koormised ja maksud. Ta tõi näiteks, et detailplaneeringu kehtestamise eest tuleb maksta mõnes vallas teatud summa kohalikku eelarvesse sotsiaalse infrastruktuuritasuna või tasu kohalikule kogukonnale tehase talumise eest. „Iseenesest võib tegemist olla täiesti õige asjaga,“ ütles Madise. „Aga see oleks koht, kus Riigikogu peaks looma sellise kohaliku maksu või koormise võimaluse.“

Madise ütles, et seaduslikkuse nõudmine ei ole tarbetu norimine. „Ainult õigusriik loob eeldused selleks, et meil oleks terve usaldusväärne majanduskeskkond, ja samamoodi loob see eelduse inimeste turvatundeks,“ sõnas õiguskantsler. Tema sõnul õnnestus süsteemsetest vigadest parandada mitmeid juhtumeid ja tõi näiteks juhise, mis puudutab tollis pakkide avamist.

Madise märkis, et õiguskantsler on ka puuetega inimeste õiguste austamise järelevaataja ja edendaja. Tema sõnul peaksid kõik hooned ja avalik ruum olema turvalised ja ligipääsetavad kõikidele, kellel on raske liikuda ja selles osas on tema sõnul ka positiivseid arenguid. Näiteks uued bussihanked tehakse madalapõhjalistele bussidele. Kuulmislangusega inimesi aitab Tallinna Tehnikaülikooli tiitritarkvara, mis suulise kõne kiiresti subtiitriteks muudab ja nägemispuuetega inimestele mõeldes valmis esimene kirjeldustõlkega film. Samas negatiivne on, et kui hakati inimesi vaktsineerimisele registreerima, siis unustati pimedad jälle ära.

Madise sõnul on õiguskantsleri üheks osaks ka kontrollkäigud psühhiaatriahaiglatesse, vanglatesse, hooldekodudesse, kus aastatega on olukord läinud järk-järgult paremaks, aga väga palju on ikkagi veel valesti. Probleemidena tõi ta välja personalinappuse hooldekodudes, väga madala palgataseme ja nõutava väljaõppe puudumise.

Vanglatest jätkub Madise sõnul lubamatu praktika, kus oma vanemad külastama tulnud laps otsitakse läbi alasti, mis on ilmselgelt rahvusvaheliste põhimõtete rikkumine, Eesti põhiseaduse rikkumine ja täiesti lubamatu.

Madise meenutas, et möödunud ülevaateaastal tuli tal sageli selgitada, et õiguskantsleril tuleb ka kõige raskema kriisi ajal lähtuda põhiseadusest ja seadustest. „Ka pandeemia ajal tuleb meie põhiseaduse kohaselt põhjendada piiranguid ja vabaduse võtmist, mitte vastupidi,“ ütles Madise. Tema sõnul kipuvad just pandeemia ajal kiiruga pähe tulema lihtsad lahendused ja just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma.

„Õigusteadus ei ole ja ei tohi olla formaalne normi uurimine,“ rääkis Madise. „Põhiõiguste piirangute põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb alati kõigepealt faktid selgeks teha, elulised asjaolud selgeks teha, uurida erinevate valdkondade teadustulemusi, kaasata teiste elualade tundjaid. Ja siis loogiline argumenteerimine viib hinnanguni ühe või teise otsustuse põhiseaduspärasuse kohta.“

Madise rõhutas, et põhiseaduse järgi juhib riiki Riigikogu. Paraku näeb õiguskantsler oma töös, et see raam, milles ettevõtjad peaksid ausa konkurentsi tingimustes tegutsema, nihkub seaduse asemel ministri määrusse või juhendisse, mis head majanduskeskkonda ei kindlusta. „Põhiseadusevastane oleks see niikuinii, sest Eesti põhiseaduse järgi kõik olulised küsimused peabki otsustama Riigikogu,“ kõneles õiguskantsler. „Mitmel korral oleme märganud, et ettevõtjad ise ka tahaks libistada konkurentsitingimusi määratlevad sätted seadusest kõrvale. Võimalik, et väga head tahtes, aga äkki on seal taga ka lobismi idu.“

Madise sõnul peab üleriigilise mõjuga kõiki inimesi puudutavad põhiõigusi kitsendavad otsused langetama Riigikogu. „See kindlustab nii avaliku arutelu 101 elukogemuse peegeldumise tehtavas otsuses ja ka põhiseaduslikkuse järelevalve,“ lausus ta.

Oma ettekande lõpetuseks rääkis õiguskantsler kohalike valimistega seotud laste- ja noorte õigustest. „Lapsed ja noored ootavad ennekõike uutelt volikogudelt, et nendel oleks kuskil olla, turvaliselt olla, omavahel juttu ajada,“ viitas Madise läbi viidud küsitlusele. „See oli noorte väga suur soov, et nende vajadusi tähele pannakse ja et nendel oleks kuskil olla.“

Madise sõnul võib kohalike valimiste kampaaniat läbi viia noortekeskuses või koolis, sest ka 16- ja 17-aastastel on hääleõigus, kuid piir on lihtne: „Kool ega noortekeskus ei tohi muutuda ühe erakonna valimisstaabiks.“

Õiguskantsler vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Marek Jürgenson (K), Lauri Läänemets (SDE), Urmas Reinsalu (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Toomas Kivimägi (RE).

Õiguskantsleri aastaülevaatega saab tutvuda siin.

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 20. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE).

Eelnõu näeb ette jätta ka pärast 30. aprilli 2022 kehtima senine elektriaktsiisi määr 1 euro ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel jääb ära 1.maiks 2022 kavandatud elektriaktsiisi 4,47 kordne suurendamine ning sellega kaasnev elektri hinna tõus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 20. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (428 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek kompenseerida AS-ile Elering 2021. aasta taastuvenergiatoetuse maksmise kulud täies mahus, mis võimaldaks vabastada kõik elektritarbijad ajutiselt taastuvenergiatasust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 20. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele elektrienergia hinnatõusu vähendamiseks“ eelnõu (429 OE).

Eelnõu näeb ette, et elektri hinnatõusu leevendamiseks tuleb tühistada elektrienergia taastuvenergia tasu tarbijatele ning katta taastuvenergia tasud tootjatele riigieelarve eraldisena CO2 emissiooni kvootide tulust. Seetõttu tehakse valitsusele ettepanek algatada vastav eelnõu. Lisaks tehakse valitsusele ettepanek algatada 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu selliselt, et selle tulud ei näe ette kütuse- ja elektriaktsiisi praeguste määrade tõstmist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 20. septembril algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE).

Eelnõu näeb ette võimaldada riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Tulenevalt eelnõus ettenähtud muudatustele saab riik muu hulgas senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemale tootmisele.

Eelnõu algatamise üks eesmärke on koondada valdkonda puudutavad õigusaktid ja muuta nad arusaadavamaks. Praegu on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku veekogu koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, on see raskemini arusaadav.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka ehitusseadustikus ohutuse põhimõtte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise keeldumise regulatsioonis. Täpsustatakse ka hoonestusloa algatamise ja andmise regulatsiooni ning  täiendatakse seadust ehitusloa saamise ja konkreetse ehitustegevuse alustamise tähtaegade osas. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 20. septembril algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE).

Eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille kohaselt võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

Arvestades, et 2021. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Muudatusettepanekutega muudetakse kulude ja investeeringute vahelist jaotust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 20. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (432 OE).

Rahandusministeerium koostas riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande. Majandusaasta koondaruande aluseks on riigi raamatupidamiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate raamatupidamiskohustuslaste aruanded ning muu aruandlus.

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes.  Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 21. septembril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (433 SE).

Eelnõuga piiratakse jalakäijate liiklusohutuse huvides osadel teedel kergliikurite liikumiskiirust ning antakse kohalikele omavalitsutele õigus rakendada vajadusel täiendavaid piiranguid.

Eelnõuga kehtestatakse liiklusohutuse suurendamiseks kergliikuritele ja pisimopeedidele jalgteel ja kõnniteel liikumiseks kiirusepiirang 10 km/h. Jalgrattarajal, jalgrattateel, sõiduteel selle parema ääre lähedal või teepeenral sõites jääb kehtima senine kiirusepiirang 25 km/h. Jalgratta- ja jalgteel sõites jääb samuti kehtima 25 km/h kiirusepiirang, kuid kohalikule omavalitsusele antakse õigus vähendada kergliikurite suurimat lubatud sõidukiirust olenevalt liiklus- ja teeoludest ning ohutusest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 21. septembril esitatud Riigikogu otsuse ” Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (434 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek näha 2022. aasta riigieelarves ette vahendid kohalikele omavalitsustele jalgrattastrateegiate loomiseks ja ellu viimiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse MTÜ Laste heaolu ja tervise kaitseks algatatud kollektiivse pöördumise  “Peatage Covid-19 massvaktsineerimine laste ja noorte peal (<25 a.)” ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Pöördumises on kirjas, et meditsiiniliselt ega rahvatervise seisukohalt ei ole põhjendatud laste ja noorte massiline vaktsineerimine ega sunniviisiline või piiravate meetmete rakendamine nende suhtes, kes ei ole vaktsineeritud. Noorte puhul on vaktsiini asemel loomulik kokkupuude viirusega õige asi, mida teha suurema ühise heaolu huvides.

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon arutas oma tänasel istungil tuuleparkidega rajamisega seotud taluvustasu kehtestamist

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ütles, et vaja on sätestada talumistasu maksmise kohustus tuuleelektrijaama valdajale ja meretuulepargi valdajale. „Peame tagama õiglase lahenduse, et tuuleelektrijaamadest otseselt puudutatud elanikud ja kohalikud omavalitsused saaksid tuuleenergia tootmise kasust oma osa. Kodumaise taastuvenergeetika tootmise võimekuse loomine on veninud liiga kaua, tuuleenergia on oluline riigile tervikuna, et täita kliimaeesmärke ja tõsta meie konkurentsivõimet. See puudutab ka meid kõiki elektritarbijatena,“ selgitas Alender.

Tuuleparkide rajamisega kaasneb kohalike võimalike häiringuid, näiteks tuuleelektrijaama nähtavusega kaasnev visuaalne mõju, tuuleelektrijaamast lähtuv heli, liikumispiiranguid, maakasutuse piiranguid, mis on seotud nii jahi-, spordi- või lennuvahendite kasutamise piirangutega, ja veekasutuse piiranguid nagu kalapüük ja kalakasvatus. Tuuleenergia on kiiresti arenev puhas taastuvenergia liik, mis võimaldaks katta suure osa Eesti energiavajadusest. Talumistasu erinevad variandid on kasutusel paljudes Euroopa riikides, et hüvitada kohalike võimalik ebamugavus. Eesmärk on tuuleenergia tootmisest tekkiv kasu suunata kohalikele elanikele ja omavalitsustele. Talumistasu on plaanis rakendada tuuleelektrijaamadele, mis ehitatakse pärast kavandatava seadusemuudatuse jõustumist.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja rõhutas, et rohepöörde valguses on asjakohane rääkida majanduskeskkonna muutumisest ja sellele kaasaaitamisest. „Analüüsimist vajab  meretuuleparkide otseliini juriidiline käsitlus. Maismaal on selleks seadusandlik sisu ja positiivsed näited olemas, kus ettevõte on investeerinud just sellesse piirkonda, kus on tagatud ülekandetasudeta elektrienergia,“ ütles Metsoja. Ta lisas, et selline lähenemine aitab tasakaalustada Eestit regionaalset arengut ja luua uusi töökohti väljapoole Tallinna.  „Kohaliku kasu mõõtmine ei tohi piirduda ainult tasust toodetud kWh eest vaid sellest, milliseid eeldusi luuakse piirkonna konkurentsivõime kasvuks.“

Metsoja selgitas, et talumistasu maksmise kohustuse ja talumistasu suuruse kehtestamine on otstarbekas jätta kohaliku omavalitsuse volikogu otsustada. „Kohalik omavalitsus saab talumistasu kasutada omal äranägemisel. See annab võimaluse laekunud vahendeid eraldada tuuleelektrijaama lähedal asuva hoone elanikele kompensatsiooniks,“ ütles Metsoja. Ta lisas, et talumistasu saamise võimalus võib kujuneda põhjuseks, miks kohaliku omavalitsuse elanike arv ja selle kaudu ka maksutulu suurenevad.

Metsoja ütles, et talumistasu kehtestamisega ei ole kavatsust mõjutada tuuleparkide rajamise lubamist ega keelamist. Ta märkis, et talumistasu kehtestamine loob mõistliku põhjuse positiivsemaks suhtumiseks tuuleenergeetikasse.

Keskkonnakomisjon toetas energiamajanduse korralduse seaduse ja seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga seaduse täiendamist.

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, kes tutvustasid eelnõu väljatöötamiskavatsust, eelnõu peaks valmima järgmise aasta jooksul.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepner, Sven Sester, Aivar Kokk, Andres Metsoja ja Raivo Tamm esitasid peaminister Kaja Kallasele arupärimise piiritõkete rajamise kohta (nr 86).

Arupärijate sõnul näeb praegune kava ette Eesti piiriehituse lõpetamise aastaks 2026, ent kuivõrd olukord on muutunud, tuleks füüsiline tõke Euroopa Liidu välispiirile nende sõnul ehitada oluliselt kiiremini. Riigikogu liikmed tundsid huvi, kas peaminister on arutanud koostööd idapiiri tõkete rajamisel teiste Balti riikide peaministritega ja mida on sel juhul Balti kolleegid arvanud. Samuti küsisid saadikud, kui palju läheks füüsilise tõkke kiirendatud korras idapiirile rajamine maksma ja kui palju kiiremini oleks see võimalik sinna rajada.

Peaminister Kaja Kallas ütles oma vastuses, et valitsus on arvestanud võimalusega, et Valgevene hübriidrünnaku valguses suureneb surve ka meie piirile. Ta kinnitas, et Balti riigid ja ka Poola teevad tihedat koostööd ning peaministrid on idapiiri tõkete rajamist arutanud. Peaminister märkis, et Eesti abistab Leedut sealse piiri kaitsmisel ekspertide ja tehnikaga, et migratsioonisurvet ära hoida. Samuti on Kallase sõnul illegaalse migratsiooni takistamiseks suurendatud Politsei- ja Piirivalveameti kontrolli piiridel ja sadamates ning täpsustatud massilist sisserännet käsitleva hädaolukorra lahendamise plaani rakendusosa.

Idapiiri kiirendatud korras väljaehitamise võimalikkusest rääkides ütles Kallas, et Politsei- ja Piirivalveamet on saanud ülesande välja selgitada, millistel tingimustel saaks idapiiri kiiremini välja ehitada, ilma et kvaliteet kannataks. Kallas osutas, et PPA tegeleb nende võimaluste hindamisega ja ülevaade selle kohta tuleb valitsusele sel sügisel.

Peaminister osutas, et 2021. aastal oli piiriehituseks ette nähtud 10,5 miljonit ja 2022. aastal on selleks 14,4 miljonit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Jaak Valge (EKRE), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Mart Helme (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Martin Helme (EKRE) ja Leo Kunnas (EKRE).

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete arupärimisele eestikeelsele haridusele ülemineku kohta (nr 84). Arupärimistele vastasid ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna kõrghariduse rahastamise kohta (nr 83) ning justiitsminister Maris Lauri korruptsioonijuhtumite menetluse kohta justiits- ja kohtusüsteemis (nr 81).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE) ja Lauri Läänemets (SDE).

Istung lõppes kell 22.50.