NordenBladet — Afganistanis ligi 21 aastat kestnud sõda on läinud kalliks maksma nii USA-le kui ka Soomele. Sõda algas 2001. aasta oktoobris. Pärast seda on sõja peale kulutatud triljoneid eurosid.
USA Browni ülikooli andmetel on USA kulutanud Afganistani sõja peale 1,9 triljonit eurot. Selle sees on praeguseks makstud sõjaveteranide kulud ja laenuintressid. Kui aga sisse arvestada tulevased kulud kuni aastani 2050, kasvab summa 5,4 triljoni euroni. USA on sõja rahastamiseks võtnud praeguseks laenu 1,7 triljonit eurot.
Afganistani armeed ja julgeolekujõudusid on USA rahastanud 70 miljardi euroga. See summa on suurem kui oli Soome 2020. aasta riigieelarve. Suur osa neist relvadest on langenud nüüd Talibani kätte.
Kõige enam oli ameeriklasi Afganistanis 2011. aastal – kokku 110 000 inimest. Pärast seda on nii inimeste arv kui kulud langenud.
Soome on kulutanud Afganistanis 850 miljonit eurot. Selle sees on ka abirahad. Kokku on kulud aga ligi miljard eurot. Soome andis siiani Afganistanile arenguabi ligi 28 miljonit eurot aastas.
Soome on ehitanud Afganistanis koole ja andnud muud abi. Raha on läinud ka relvastuse peale, kuigi Soome on rõhutanud abi humanitaarset poolt, vahendab MTV.
Afganistanist on läbi käinud 2500 Soome sõjaväelast. Surma sai 2 ja haavata 15 Soome sõjaväelast. Sõjas kaotatud sõjatehnika kohta andmed puuduvad.
Sõjas on surnud 71 000 tsiviilisikut. USA sõjaväelasi suri enam kui 2400. Kokku on sõjas surnud ligi 240 000 inimest.
NordenBladet — 13. augustil sõlmisid Tartu Ülikool ja Thule Capital AS-i tütarettevõte H2Electro OÜ teadus- ja arendustöö lepingu, mille käigus Tartu Ülikooli keemia instituudi teadlased professor Enn Lusti juhtimisel asuvad ehitama uudsel tehnoloogial põhinevat elektrolüüserit.
Elektrolüüser on rohelise vesiniku tootmise tsüklis oluline lüli, mis aitab tuule- ja päikeseenergiat vesinikuna salvestada. See on vajalik näiteks väga tuulistel või päikselistel päevadel, mil tekib roheelektri ülejääk. Tuulevaiksetel ja pilvistel päevadel saab vesinikuna salvestatud energia kütuseelementide abil uuesti elektriks muuta.
Algava koostöö käigus hakatakse arendama uudseid tahkeoksiidmaterjale, mida saaks võrreldes praegu kasutatavate elektrolüüseritega rakendada vee pikemaaegsel elektrolüüsil kõrgema temperatuuri juures. „Kõrge temperatuur alandab vee lagundamise ülepinget ja seega suurendab vee lagundamise efektiivsust, mille tulemusena väheneb vesiniku maksumus,“ selgitas uudse tehnoloogia mõtet Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professor Enn Lust.
Kuna Eestis on väga suur tuuleelektri tootmise potentsiaal, kuid tuul on väga muutlik, on professor Lusti sõnul tarvis vesiniku tootmiseks ja tugeva tuulega toodetud liigse elektrienergia salvestamiseks kasutada kiiretoimelisi suure võimsusega elektrolüüsereid. „Samuti on võimalik ehitada vesiniku sesoonse ning pikemaajalise salvestamise süsteeme ning kombineerida neid päikeseelektriparkidega. Loodame, et lähimas tulevikus rajatakse Eestisse ka vesinikutanklad, et ühineda üleeuroopaliste kõrgtehnoloogiliste transpordikoridoridega, kus energiakandjaks on roheline vesinik,“ lisas Lust.
H2Electro OÜ juhatuse liikme Asko Anti sõnul liiguvad logistika-, tööstus- ja kodumajandussektorid kogu maailmas jõudsalt vesinikuenergeetikalahenduste poole. „Näeme, et suudame väljatöötatava tehnoloogia abil kiirendada vesinikutehnoloogia kasutuselevõttu. H2Electro OÜ ambitsioon on uudse tehnoloogia üleilmne kasutuselevõtt, mis aitab täita rohepöörde eesmärke,“ ütles Ant.
Tartu Ülikooli keemia instituudi teadlastel on vesinikutehnoloogialahenduste arendamisel pikaajaline kogemus. Paar kuud tagasi valmis koostöös ettevõttega AuVe Tech esimene Eestis loodud kütuseelement, mis suudab vesiniku muuta elektrienergiaks. See kütuseelement võeti kasutusele ka AuVe Techi väljatöötatud, maailma esimeses isejuhtivas vesinikuautos. Nüüd alustatav koostöö lubab Tartu Ülikooli keemikute pikaajalise teadustöö vilju katsetada vesinikutehnoloogia ahela teises otsas, kus taastuvelektrijaamadest tulev energia on tarvis salvestada vesinikuna.
Thule Capital AS on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mille fookuses on ettevõtete arendamine, innovatsioon ning teadustöö. Lisaks on Thule Capitali portfellis mitu roheenergiaga tegelevat ettevõtet.
NordenBladet — Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu seekordne etapp kinnitab, et vaktsineerimine kaitseb haigestumise eest, kuid kaitsesüsti saanud inimene võib olla siiski viirusekandja. Valimi nihke tõttu võimaldab nüüdne uuringuetapp teha usaldusväärseid järeldusi üksnes vaktsineeritud, mitte kogu täisealise elanikkonna kohta.
Seireuuringu juhuvalimi nihe on uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul tingitud tõsiasjast, et uuringukutsele vastasid enamasti vaktsineeritud inimesed. „Meil on ametliku vaktsineerimisstatistikaga võrreldes valimis liiga vähe vaktsineerimata inimesi, samuti on alaesindatud need, kes on haiguse läbi põdenud. Sellise nihke tõttu ei saa me anda usaldusväärseid andmeid viiruse levimuse ja ka antikehade kohta täiskasvanute üldpopulatsioonis,“ tõdes Kalda. Tema sõnul on kitsaskoha ületamiseks kavas teha uuringumetoodikas muudatusi.
Vaktsineeritud viirusekandja on valdavalt haigustunnusteta
Seekordse uuringuetapi käigus testiti 2513 inimest, kellest 11 andsid positiivse koroonaproovi. Neist kaheksa olid viirusekandjad ning kolm haiguse läbi põdenud. Viirusekandjatest omakorda kuus olid vaktsineeritud ja kaks vaktsineerimata. Positiivse proovi andnud inimesed olid valdavalt ilma haigustunnusteta, vaid kahel neist olid väga kerged sümptomid. Tulemused näitavad, et Eestis võib olla praegu viirusekandja iga 200. vaktsineeritud täisealine (0,5%). Viiruse levikule kogu täisealises elanikkonnas ei saa seekordse seireetapi põhjal täpset hinnangut anda, kuid arvestades tõsiasja, et vaktsineerimata inimesed nakatuvad kergemini, võib Kalda sõnul see näitaja olla nende seas suurem.
„Eesti igapäevaseid uusi nakatumisjuhtumeid arvestades on meie uuringus selgunud viirusekandjatest vaktsineeritud inimeste hulk üsna tagasihoidlik. Samuti on nende haigusnähud kas olematud või väga kerged. See kinnitab, et vaktsineerimine on suur leevendus meditsiinisüsteemile,“ selgitas Kalda. Seda, et deltatüvega seotud haigusjuhtudest hoiavad vaktsiinid ära 80–90%, nakatumisjuhtudest pisut vähem, on näidanud ka rahvusvahelised uuringud.
Seireuuringust selgus, et vaktsineeritud võivad viirust kanda haigustunnusteta, enese teadmata, ja olla seega potentsiaalselt nakkusohtlikud teistele, ennekõike kaitsesüstita inimestele, kelle nakatumistõenäosus on vaktsineeritutega võrreldes vähemalt viis korda suurem. „Arvestades, et Eestis on pea pool täiskasvanud elanikkonnast jätkuvalt vaktsineerimata ja väikseid lapsi veel ei vaktsineerita, tuleks nende kaitsmiseks jätkata viiruse levikut tõkestavate meetmete rakendamist. Seepärast peaks ka vaktsineeritud kandma rahvarohketes siseruumides maski ja hoidma võimaluse korral distantsi,“ selgitas uuringumeeskonna liige, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.
Ruth Kalda sõnul on teistest uuringutest andmeid, et vaktsineeritud inimestel väheneb deltatüve põhjustatud viiruse kogus organismis kiiremini kui vaktsineerimata inimestel. Seega on nad nakkusohtlikud lühemat aega kui vaktsineerimata inimesed.
Seireuuringu antikehade analüüs näitas, et kahe doosiga vaktsineeritutest on antikehad tekkinud pea kõigil (99%), sõltumata vanuserühmast. Ühe doosiga vaktsineeritutest on vajalikud antikehad olemas 81%-l.
Teadlased uurisid sedagi, kas leidub seos antikehade puudumise, vaktsineerimise aja ning inimese vanuse, soo ja teiste taustatunnuste vahel. Kuna ühtegi sellist seost ei tuvastatud, ei saa Kalda sõnul nimetada ühtki rahvastikurühma, kellele oleks praegu kolmas vaktsiinidoos vajalik.
Koroonatõendi kasutamise valmidus erineb vanuseti
Seire käitumisuuringu osas küsiti muu hulgas inimeste arvamust koroonatõendi kasutamise vajaduse kohta reisimisel, meelelahutusürituste külastamisel ja igapäevasel töötamisel. Koroonatõendi kasutamisega reisimise eeldusena oli üldiselt nõus 75% vastanutest ja earühmade vahel väga suuri erinevusi polnud. Meelelahutusüritusele minnes on nõus tõendit näitama keskmiselt 69% vastanutest, kuid pooldajate hulk on suurem vanemate inimeste seas.
Töötamiseks on nõus koroonatõendit kasutama veidi enam kui pool vastanutest. Kuni 39-aastaste hulgas on nii selle poolt kui ka vastu võrdselt ligi 40% vastanutest. 40–64-aastastest vastanutest oleks sellega nõus veidi üle poole ning alates 65-aastastest ligi 68%. „Kui reisimiseks on koroonatõendit olnud vaja juba mõnda aega, siis kultuuriüritustel ja töökohtadel on see võrdlemisi uus nähtus. Terviseameti nakatumisstatistikast näeme, et tegelikult on paljud kolded saanud alguse just töökohalt ja üritustelt. Seega on igasugused ennetusmeetmed neis kohtades asjakohased. Võimalik, et harjumine võtab lihtsalt veel aega,“ selgitas Kalda.
Laste vaktsineerimist pooldas kaks kolmandikku uuringus osalenutest.
Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.
NordenBladet — Soome ravimiametis Fimea on registreeritud kokku 105 koroonavaktsiinidega seotud surmajuhtumit. Fimea peaarst Maija Kaukonen samas ütles, et ravimiametnikud pole tuvastanud vaktsineerimisega seotud suremuse kasvu. Kuivõrd vaktsineerimisega kaasnevad kõrvaltoimed nagu palavik võivad olla nõrga tervisega inimestele ohtlikud, siis on terviseamet andnud soovituse, et kehva tervisega inimesi ei vaktsineerita, vahendab MTV.
Terviseamet on uurinud ka koroona vastu vaktsineerimise järgset suremust ja on tuvastatud, et suremus pole kasvanud. Terviseamet uurib põhjalikult kolme Soomes kasutatava koroonavaktsiini mõju.
Vaktsineerimisele järgnenud surmad olid põhiliselt siis, kui vaktsineeriti kõige eakamaid inimesi, kelle tervis oli juba niigi halb.
Fimeas registreeritud 105 koroonavaktsiiniga seotud surmajuhtumitest on 9 Moderna, 14 AstraZeneca ja ülejäänud 82 Pfizeri vaktsiini tulemus. Enamus vaktsineerimise järgselt surnutest on üle 80-aastased. Alla 50-aastaseid on nende hulgas 6.
Kaukonen ütles, et kolmandikul pärast vaktsineerimist surnud patsientidest ei esinenud vahetult peale vaktsiini saamist kõrvaltoimeid ja surm oli arvatavalt seotud teiste haigustega.
Kolmandikul pärast vaktsineerimist surnud patsientidest esinesid kõrvaltoimed nagu palavik või üldise enesetunde kehvenemine vaktsineerimisele järgnenud päevadel. Kuigi nad surid tõenäoliselt krooniliste haiguste tagajärjel, ei saa nende puhul vaktsiini mõju välistada.
NordenBladet — Eesti naisele Helsingi sadamas tehtud juhuslik puhumis- ja narkotest viisid lõpuks suurema ja Soome mõistes erakordse leiuni. Ööl vastu tänast teisipäeva Länsisatamas Tallinna laevalt Toyotaga maha sõitnud naine juhiti kõrvale põhjalikumasse kontrolli, kuna test andis aluse kahtluseks sõiduki juhtimises narkojoobes, vahendab Iltalehti.
Narkotesti teinud piirivalvurid kutsusid välja politsei, et naisega tegeleda. Politsei tuli kohale ja leidis naise juhitud ja Eesti numbrimärkidega Toyota tagaistmelt kõigepealt narkoainena käsitletavaid tablette. Suurem üllatus ootas aga politseinikke auto pagasiruumis. Kui nad pagasniku avasid, siis tuli sealt välja Soomes sissesõidukeelu saanud tagaotsitav mees. Lisaks mehele olid auto pagasiruumis erinevad tulirelvad ja sadu narkoainena käsitletavaid tablette.
Samu tablette leiti ka naise valdusest.
Politsei viis naise kohtuarstlikku ekspertiisi ja mehe Pasila arestimajja. Mõlemad viibivad siiani vahi all. Relvad ja tabletid on konfiskeeritud.
Politsei on algatanud uurimise ebaseadusliku piiriületuse korraldamise, maaletuleku keelu rikkumise, tulirelvakuriteo, narkojoobes juhtimise ja narkokuriteoga seoses.
Vanemad politseinikud ei mäleta oma 40 aastat kestnud karjääri jooksul midagi taolist. Pagasnikus olnud mees ütles kohe, et tal on sissesõidukeeld. Kinni võetud eestlased on sündinud 1980ndatel aastatel. Politsei kaalub nende väljasaatmist. Pärast eeluurimise valmimist antakse asi süüdistuse esitamiseks prokuratuurile.
