NordenBladet — Valitus otsustas jätkata Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud meetmetetega ka sel aastal.

„Kuigi MESi kaudu võetavad COVID-19 mõjude leevendamise meetmed on olnud sektori jaoks väga olulised kriisi üleelamiseks ning need on seni läinud käiku edukalt, on osa COVID-19 laenurahast tänaseks veel kasutamata. Laenuraha jääk eelmisest aastast on ligemale 14,3 miljonit eurot,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul kaalus valitsus mitme alternatiivi vahel ning otsustas suunata laenujäägist 12,3 miljonit eurot käendusreserviks ning 2 miljonit eurot käibelaenudeks. „Käendusreservi suurendades saame senisest suuremas mahus kaasata pankasid sektori rahastamisse, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi. Käibelaenud aitavad ettevõtetel ajutiselt leevendada käibevahendite nappuse probleeme, seniks kui jõutakse välja maksta põllumajandussektori erakorraline toetus,“ lisas maaeluminister.

Alates 2020. aasta maikuust pakuti MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES teinud kokku 314 laenuotsust kogusummas 85,7 miljonit eurot. Laenukäendustest on positiivseid otsuseid tehtud 43,7 miljoni euro ulatuses ning kapitalirendi puhul enam kui kahe miljoni euro ulatuses.

„Maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted on saanud MESi kriisimeetmetest märkimisväärset tuge, mis on aidanud neil keerulised ajad üle elada ja tulevikuks paremini valmis olla. MESi kriisimeetmetega jätkamine annab ettevõtjatele kindlustunde, et jätkuvalt keerulised ajad on võimalik riigi toel üle elada,“ tõdes Urmas Kruuse.

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas teisipäeval põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja suunise Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) lisavahendite eraldamiseks. Erakorraliseks toetuseks kavandatud kokku 15,8 miljonit eurot.

„Allkirja sai ministri määrus, millega kehtestatakse põllumajandussektori erakorralise toetamise tingimused ning samuti suunis Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogule omavahenditest 3,8 miljoni euro eraldamiseks toetuse maksmiseks. Tegemist on olulise sammuga õigusliku raamistiku loomisel, et toetuse teemaga kiirelt edasi liikuda ja võimalikult ruttu ka väljamakseteni jõuda,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul arvestavad põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja jaotuspõhimõtted esialgse toetuseelnõu kohta tehtud ettepanekuid, arenguid turgudel ning samuti ajutise riigiabi uut raamistikku, mis võimaldab põllumajandussektorit paindlikumalt toetada.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.–22. märtsini.

Valitsuskabinet kiitis eelmisel neljapäeval heaks maaeluministri ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleks erakorraliselt MES omavahendite arvelt. Sel esmaspäeval kiitis erakorraliseks toetuse jaotuskava heaks Riigikogu maaelukomisjon.