NordenBladet — Märtsi teises pooles on ettevõtjatel võimalus taotleda „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ raames maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks mõeldud investeeringutoetust kuni 150 000 eurot.
Mitmekesistamise toetust saab kasutada uute masinate ja seadmete ostmiseks ning uute tootmishoonete või teenindusruumide ehitamiseks. Mitmekesistamise toetus on suunatud neile mikroettevõtjatele, kes on valmis maapiirkonnas väljaspool põllumajandussektorit looma juurde uusi, kestlikke töökohti.
Erinevalt varasemast saab sellest aastast alates toetuse abil soetada ka mittestatsionaarseid masinaid ja seadmeid ehk selliseid masinaid ja seadmeid, mida saab kasutada teenuse osutamiseks ka väljaspool toetuse saajale kuuluvat kinnistut, näiteks kliendi juures kohapeal teenust osutades.
„See muudatus avab maapiirkonnas tegutsevatele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele uued võimalused investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse. Seeläbi kasvatatakse oma konkurentsivõimet ning luuakse eeldused uute, atraktiivsete töökohtade lisandumiseks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegemist on olulise muudatusega, eriti kui silmas pidada asjaolu, et muutused majanduskeskkonnas on tõstnud teenindussektori üheks suurima potentsiaaliga töökohti pakkuvaks sektoriks maapiirkonnas.“
Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames on ühel ettevõttel võimalik taotleda toetust kuni 150 000 euro ulatuses. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Täpsem info toetuse tingimuste kohta on PRIA kodulehel.
Taotlusi saab esitada PRIA kodulehel e-PRIA keskkonnas 17. kuni 31. märtsini.
NordenBladet — Naiste vabatahtlik ajateenistus meelitas läbi aegade kõige rohkem taotlejaid – vabatahtlikku ajateenistust taotles 1675 naist. Tulevikus on kandideerimine elektroonilise taotlusvormi abil lihtsam.
Tänavuse, 2021. aasta 1. märtsil lõppenud värbamisega taotles vabatahtlikku ajateenistusse 1675 naist. Eelmine rekord on aastast 2018, kui kandideeris 1516 naist. Võrreldes eelmise aastaga kasvas taotluste arv umbes 250 võrra.
Kaitsevägi on avalduste arvuga väga rahul. Alates 2017. aastast on taotlejate arv stabiliseerunud enam kui 1000-ni aastas. Maaväe juhataja kindralleitnant Petri Hulko sõnul on vabatahtlike naiste ajateenistuse kogemused eranditult positiivsed.
Eesmärk on värvata umbes 2000 naist aastas. Oleme siin õigel teel, kuid peame siiski parandama noorte naiste teavitamist, nendib Hulkko.
Kaitsevägi pakub igale välja valitud naisterahvale kogemusterikast väljaõpet. Viimastel aastatel on kaitsevägi oma väljaõpet tublisti arendanud. Käimasolev programm „Väljaõpe 2020“ reformib õppemeetodeid, tuues igapäevasesse väljaõppesse digitaliseerimise, simulatsiooni ja tervikliku võimekuse. Koolitusel omandatud oskused on kasulikud ka pärast teenistust, näiteks tsiviilõpingutel ja tööelus. Tavaellu tagasi pöördunud naiste tagasiside hinnang on viimastel aastatel olnud väga kõrgel tasemel, mis tähendab, et nad on väljaõppe kvaliteediga väga rahul.
Nüüd ajateenistusse kandideerinud naised määratakse 2022. aasta kutsesse ja täidetakse ka ülejäänud 2021. aasta suve kutses olevad vabad kohad.
Teenistuskoht leitakse kõigile teenistuseks kõlbulikele naistele ja soove võetakse võimalikult palju arvesse. Võtke väljakutse vastu, see on seda väärt, julgustab Hulkko.
Naiste vabatahtlik ajateenistus on ennast tõestanud. Eelmisel, 2020 aastal möödus 25 aastat naiste vabatahtliku ajateenistuse seaduse vastuvõtmisest. Aastate jooksul on kaitsevägi välja õpetanud üle 10 000 naise. Praegu on ajateenistuses keskmiselt ligi tuhat naist aastas.
Naiste motivatsioon on väga kõrge. Seda tõendab juhtideks koolitatavate naiste suhteliselt suurem arv võrreldes meestega. Muu hulgas oli eelmise reservohvitseride kursuse parim osalenu naine, ütleb Hulkko.
Naiste arvu kasv teenib kaitseväge mitmel viisil.
Näiteks on kriisireguleerimisülesannete täitmiseks vaja rohkem ajateenistuse läbinud naissoost kandidaate. Kaudselt suurendab naiste ajateenistus tahet riiki kaitsta ja parandab kogu rahva teadlikkust sõjalisest riigikaitsest. Seda mõju ei saa ka alahinnata, mõtiskleb kindralleitnant Hulkko.
Elektrooniline kandideerimine algab aprillikuus
Naiste vabatahtlikku ajateenistusse on lihtsam kandideerida, kui 16. nädalal võetakse kasutusele elektrooniline taotlusvorm. Muudatuse eesmärk on lihtsustada naiste vabatahtlikku ajateenistusse kandideerimist ja osalejate arvu suurendamist. Elektrooniline kandideerimisvõimalus on suurendanud taotluste arvu teistele kaitseväe ametikohtadele.
Muudatus lihtsustab ka kandideerimisega seotud muid tegevusi, kuna rakendus juhendab taotluse täitmisel ja paberkandjal vorme ei ole enam vaja. Avalduse vormi saab saata alates 16. nädalast Soome kaitseväele aadressil https: // asiointi.puolustusvoimat.fi. Teenusesse saab sisse logida internetipanga koodide, elektroonilise isikutunnistuse või mobiilsertifikaadiga.
Värbamisüritused toimuvad aprillikuus, arvestades kohalikke olusid
Taotlejad kutsutakse piirkondliku büroo korraldatud värbamisüritusele avalduse alusel. Üritusel antakse teavet ajateenistuse kohta, küsitletakse taotlejaid ja kontrollitakse nende tervislikku seisundit. Värbamisüritusel on taotlejal võimalik väljendada soove väljaõppe ja teenistuse osas.
Värbamisüritused toimuvad aprillis kohapeal või interneti teel, arvestades kohalikku olukorda. Piirkondlikud bürood võtavad taotlejatega ühendust ja teavitavad, kui üritus toimub interneti teel. Muudatustest teatatakse ka kaitseväe veebilehtedel ning sotsiaalmeedias, seega tuleks neid jälgida.
Kohalikel üritustel järgitakse terviseameti antud soovitusi (nt käte ja köha hügieen, ohutuskaugused). Üritustel jagatakse näomaske, mille kasutamise, samuti hügieeninõuete ja ohutusvahede kohta antakse juhised kohapeal.
Ürituste planeerimisel on arvestatud ka võimalusega, et kogunemispiirangud muutuvad. Värbamisüritustel osalejate arv ja kasutuses olevate rajatiste suurus varieerub omavalitsuseti. Vajadusel tihendatakse programmi, istekohti harvendatakse ja inimeste saabumine on hajutatud. Selle kohta eraldi teadet koju ei saadeta.
Need meetmed tagavad selle, et grupid püsivad väiksed ja kontaktid teiste inimestega on harvad.
Kui olete haige, võtke ühendust kohaliku bürooga ja leppige kokku, kuidas osalete värbamisüritusel.
Peske oma käed kohe pärast üritusele saabumist hoolikalt ja hoolitsege kogu ürituse vältel käte hügieeni eest.
Hoidke üritusel teiste inimestega ohutut kaugust.
NordenBladet — Valitsus kiitis eilsel istungil heaks atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise, millega viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise uue perioodi nõuetega. Kauplemiskord jääb uuel perioodil samaks, küll aga muutuvad ühikute eraldamise põhimõtted.
Neljanda, aastaid 2021–2030 hõlmava kauplemisperioodi põhilised erinevused eelnevate perioodidega võrreldes on järgmised:
– lubatud heitkoguse ühikute üldkogus väheneb igal aastal 2,2%,
– tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguseid kohandatakse igal aastal käitiste tootmistaseme muudatustega.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialisti Imre Banyaszi sõnul tagavad neljanda perioodi muudatused käitistele tasuta ühikute õiglasema eraldamise. „Samuti suunavad muudatused ettevõtteid oma tootmist ka edaspidi efektiivsemaks muutma ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama,“ lausus Banyasz.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (ELi HKS) on ELi kliimapoliitika üks peamisi instrumente, vähendamaks kasvuhoonegaaside heidet energiatööstuses ja energiamahukas suurtööstuses. See hõlmab 11 000 käitist ning 45% kogu ELi heitkogustest. Eestis kuulub ELi HKSi 44 käitist.
Atmosfääriõhu seadust täiendatakse ka 2021. aastast kehtima hakanud jagatud kohustuse määruse (JKM) nõuetega, mille kohaselt on Eestile seatud aastateks 2021–2030 kasvuhoonegaaside heite piiramise iga-aastased kohustuslikud sihttasemed transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektoris.
„Liikmesriikidel on lubatud määruse alusel loodud heitkoguse ühikutega omavahel kaubelda, sestap ongi vaja seaduses sätestada JKM-sektorite heitkoguse ühikutega kauplemise põhimõtted,“ märkis Banyasz. Ta lisas, et seaduse muutmisega pikendatakse kehtivat korda ning kauplemiskorras sisulisi muudatusi ei tehta.
Valitsus saadab atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused otsustamiseks Riigikokku.
NordenBladet — Järgneva kahe nädala jooksul harjutavad liitlased, sealhulgas Eesti, Leedu ja Suurbritannia õhutulejuhid õppuse Furious Wolf raames Põhja-Eesti kohal lendavate Itaalia ja Saksa Eurofighteritega õhk-maa-sidepidamist.
“Õppus Furious Wolf on suurepärane näide erinevate NATO vägede ühtsusest ja koostööst,” ütles liitlaste lahingugrupi ülem Eestis kolonel Paul Clayton. “Võimalus viia läbi rahvusvahelisi õppusi igas aspektis, kus antud juhul kontrollivad Itaalia Eurofightereid Balti riikide ja liitlaste lahingugrupi õhutulejuhid, näitab mitte ainult erinevate üksuste vahelist integratsiooni, vaid ka NATO vägede võimekust ja valmisolekut.“
Õhuväe õhutoetuse eskadrilli ülema major Tanel Rattiste sõnul on sellised liitlastevahelised õppused märkimisväärse tähtsusega. „Furious Wolf lõi head tingimused koostöö harjutamiseks Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi õhutulejuhtide ning Eesti õhuväe õhutulejuhtide vahel, loomaks ühist arusaama õhutuletoetuse tagamisest manööverüksustele.“
Õppus Furious Wolf toimub Baltikumis kaks korda aastas, eesmärgiga tugevdada koostööd ja tõhustada integratsiooni erinevate NATO vägede elementide vahel Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu algas õppus Furious Wolf Leedus, kus osalejad kogunesid õppuse esimeseks pooleks tegemaks koostööd Šiauliai lennubaasis asuvate Itaalia Eurofighter Typhoon pilootidega. Õppuse teisel poolel töötavad õhutulejuhid Tapa sõjaväelinnakus ja Rakvere linnuse ümbruses.
Täna tegid õhutulejuhid Rakvere linnuses koostööd Itaalia õhuturbe hävitajatega Leedu Šiauliai lennubaasist. Järgmisel nädalal osalevad õppusel Saksa õhuturbe hävitajad Eurofighter Typhoon, kes paiknevad Ämari lennubaasis Balti õhuturbemissiooni raames.
Õhutulejuht ehk JTAC (Joint Terminal Attack Controller) on sertifitseeritud ja kvalifitseeritud isik, kes juhib eesmiselt positsioonilt lahinglennuvahendite ründetegevust manööverüksuse vahetus läheduses paiknevate vaenulike sihtmärkide pihta.
NordenBladet — Miinijahtija Admiral Cowani komandöriks sai vanemleitnant Märt Uuemaa, kes vahetas välja üle kahe aasta sel ametikohal teeninud kaptenmajor Tanel Kangro.
„Au ja uhkusega võtan selle ametikoha üle. Lähen uutele ülesannetele vastu kindla tundega, sest laeva meeskond on mulle juba tuttav. Olen ka varasemalt sama laeva peal teeninud. Tänan endist komandöri tehtud töö eest ning loodan peagi meeskonnaga tagasi merele suunduda,“ ütles miinijahtija Admiral Cowani uus komandör vanemleitnant Märt Uuemaa.
Miinisadamas miinijahtija Admiral Cowani pardal aset leidnud komandöri vahetuse tseremoonial soovis mereväe ülem kommodoor Jüri Saska uuele komandörile edu ja tänas endist komandöri teenistuse eest, soovides talle kõike head järgnevas teenistuses.
Vanemleitnant Märt Uuemaa alustas oma teenistust 2008. aastal ajateenistust mereväes ning peale teenistust lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonika eriala, kust suundus edasi Suurbritannia kuninglikku Mereväekolledži nooremohvitseride kursusele. Lisaks on ta end täiendanud Tallinna Tehnikaülikoolis magistris ja Läti Kaitseakadeemias. Ta on teeninud mereväes erinevatel ametikohtadel nii baasis kui laevastikus. Aastatel 2011-2014 teenis Märt Uuemaa EML Sakala navigatsiooniohvitserina ning 2017-2020 EML Admiral Cowani komandöri abina.
Seni miinijahtija Admiral Cowani komandöriks olnud kaptenmajor Tanel Kangro jätkab teenistust mereväe operatsioonikeskuses.
Miinijahtija Admiral Cowan on üks kolmest Eesti mereväe Sandown-klassi miinijahtijast. Teised sama klassi laevad on miinijahtijad Ugandi ja Sakala. Lisaks kuulub mereväe sõjalaevastikku ka Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Wambola.
Ühest kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe peamine tegevusvaldkond on miinitõrje ning mereolukorrateadlikkuse tagamine. Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse võimalikke ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid riske, muutes mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule.
