Reede, detsember 26, 2025

Monthly Archives: märts 2021

Eesti: Ministrid tegid ettepaneku seksuaalse enesemääramise eapiiri tõsta

NordenBladet — Eile videosilla teel kohtunud haridus- ja teadusminister Liina Kersna, justiitsminister Maris Lauri, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning siseminister Kristian Jaani ning tegid ühiselt ettepaneku tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri Eestis.

„Kohtumisel otsustati, et justiitsministeerium alustab seaduseelnõu ettevalmistamist sihiga saada see valmis aprilli lõpuks. Eapiiri muutmisele peab eelnema arutelu, mis kaasab erinevaid osapooli nagu arstid, psühholoogid, ülikoolid, Tervise Arengu Instituut, noorte esindusorganisatsioonid, politsei, prokuratuur, kohtud, advokatuur ja teised,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Üheks arutamist vajavaks küsimuseks on, kas tõsta eapiiri seniselt 14 eluaastalt 15 või 16 eluaasta peale. 2015. aastal läbi viidud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuringust selgus, et esimese vahekorra ajal on nii tüdrukute kui poiste keskmine vanus olnud 15,4 aastat. Eesti naaberriikides on seksuaalse enesemääramise eapiir teatavasti kõrgem, mistõttu tuleks vaadata ka nende riikide praktikat. Näiteks Soomes, Lätis, Leedus on eapiir 16 aastat, Rootsis ja Taanis 15 aastat.

„Teiseks läbimõtlemist vajavaks küsimuseks on see, milline vanusevahemik on sobiv ja mõistlik lugeda noorte omavaheliseks normaalseks seksuaalsuhtluseks. Seda põhjusel, et suurem osa seksuaalsuhteid sellises vanuses noorte vahel leiab aset eakaaslaste või väikese vanusevahega noorte vahel ning on vabatahtlikud. Suurema vanusevahega juhtumid on harvemad,“ selgitas Lauri.

2015. aasta laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu järgi oli endast vähemalt viis aastat vanema inimesega 14aastaselt või nooremana olnud vabatahtlikus seksuaalvahekorras 4% noortest.

Eapiiri tõstmise korral on vajalik lisaks otsustada ka seda, kas sel juhul tuleb muuta teisi alaealisi puudutavaid vanusega seotud sätteid, eelkõige praegu kehtivat võimalust teatud juhtudel 15aastaselt abielluda. Väärib märkimist, et näiteks on süüvõime iga praegu 14 aastat.

„Oluline on rõhutada ka seda, et kui seksuaalsuhe ei toimu vastastikusel nõusolekul, on igal juhul tegemist kuriteoga, sõltumata sellest, kas tegemist on noorte omavahelise suhte või suurema vanusevahega,“ lisas Lauri.

2020. aastal läbi viidud uuringu järgi on ohvri keskmine vanus esimese või ebameeldivaima seksuaalvägivalla juhtumi ajal olnud 15,7 aastat. Kui last on seksuaalselt väärkoheldud, saab abi või nõu küsida Lasteabi telefoninumbril 116 111 ning ohvriabi kriisitelefonil 116 006 anonüümselt või pöörduda politsei poole numbril 112.

 

 

Eesti: ETV saatesari “Kool minu kodus” asub uurima õppimisega seotud väljakutseid

NordenBladet – Koroonapandeemia on seadnud pered ja koolid silmitsi uute väljakutsetega hariduse omandamisel. Neljapäeval kell 22.05 alustav ETV uus saatesari “Kool minu kodus” uurib kaugõppe muresid ja rõõme praktiliste lugude näitel.

Kuuel järjestikusel neljapäeval võtab uus saatesari “Kool minu kodus” tükkideks lahti viimase aasta õppetunnid ja uurib, kuidas saavad lapsed, vanemad, õpetajad ja koolid hakkama kaugõppega. Saatejuht Kadi Jaanisoo-Kuld külastab õpilastest tühjaks jäänud koole ja arutab koos õpetajatega, kuidas eemalt toimetades tarkust jagada.

Oma lugusid ja praktilisi kogemusi jagavad saatesarjas ka pered, kes uutes oludes on pidanud kohanema ja nutikalt kodusele õppekorraldusele lähenema. Laiemat vaadet ja tulevikku suunatud mõtteid jagavad saatesarjas haridustehnoloogid ning muud spetsialistid.

Esimeses osas sel neljapäeval võtab saatesari fookusesse õpetajad ja nende kogemused kaugõppega. Sõna saavad Tallinna Kunstigümnaasiumi direktriss Mari-Liis Sults, Reaalkoolis füüsikat õpetav Reivo Maasik ja Viimsi Gümnaasiumi räppiv õpetaja Reesi Kuslap. Vaatajad saavad osa nende veebis toimuvatest tundidest ja mõtetest seoses online-õppega.

Saatejuht-toimetaja on Kadi Jaanisoo-Kuld, toimetaja Priit Rajalo, režissöör Märten Vaher, produtsent Egle Beek.

“Kool minu kodus” alustab ETVs neljapäeval kell 22.05.

Soome: Lisandus (23.03.2021) 640 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati täna teisipäeval, 23. märtsil viimase ööpäevaga 640 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 72 713 koroonaga nakatumist.

Kõige enam nakatumisi tuvastati terviseameti andmetel Helsingis (182), Tamperes (68), Vantaal (55), Espoos (50), Turus (31), Lahtis (20) ja Ylöjärvis (20).

 

Norra: Leiti maalihke tagajärjel hukkunud leedu naise surnukeha

NordenBladet — Norras leiti kolm kuud peale õnnetust maalihke tagajärjel hukkunud leedu naise surnukeha. Leedu naine Rasa Lasinskienė hukkus eelmisel, 2020. aasta 30. detsembril toimunud maalihkes, mis nõudis kokku 10 inimelu.

Naise abikaasa Ramūnas Lasinskas teatas Leedu meediale, et temaga võeti Norras ühendust. Naine leiti eile esmaspäeval kella 7.30 ajal hommikul. Mees rääkis, et nägi ise õnnetust pealt ja juhtis päästjad õigesse kohta. Enne otsiti naist teisest kohast, aga edutult, vahendab lrt.lt.

Kuigi naise surnukeha pole veel ametlikult tuvastatud, on mees kindel, et see on tema naine Rasa. Mees rääkis varem, et Norra riik pakkus talle psühholoogilist abi ja välismaal elavad leedukad on teda rahaliselt  toetanud. Mees elab praegu koos vanema pojaga.

 

KAS naudid üksiolemist? Oled tõenäoliselt erakordselt intelligentne

NordenBladet — Intelligentsed inimesed on kõrvalekalle normist. Rahvusvaheline uurimus toob välja, et mida rohkem intelligentsed inimesed oma sõpradega suhtlevad, seda õnnetumad nad on. Avastus lükkab ümber varasema arusaama, et sotsiaalne läbikäimine muudab inimesed õnnelikumaks.

Teadlaste väitel võib olla nii, et intelligentsetel inimestel ei lisa teistega suhtlemine rahulolu oma eluga. Seda võib juhtuda ka paljude teistega.

Laiaulatuslikus uuringus osales ligi 15 000 inimest vanuses 18-28 eluaastat. Samal ajal jälgiti elanikkonna tihedust ja inimeste rahulolu oma eluga.

Tulemused näitavad, et hõredemalt elavad inimesed on võrreldes teistega oma eluga rohkem rahul. Maapiirkondades ja väikelinnades elavad inimesed on õnnelikumad kui äärelinnades elavad inimesed. Kõige õnnetumad on suurlinnade elanikud.

Uurimus näitas ka seda, et mida tihedamad sotsiaalsed võrgustikud inimesel on, seda õnnelikum ta on. Erandiks on intelligentsed inimesed. Teadlased seletavad seda asjaoluga, et intelligentsetel inimestel on rohkem pika perspektiiviga projekte ja eesmärke. Teistega läbikäimine takistab nende eesmärkide saavutamist.

Uurimus leidis ka evolutsiooniga põhjendatava seletuse. Intelligentsus võimaldab paremat kohanemist keskkonnaga. Tihe läbikäimine oli vajalik siis, kui inimene elas savannis ning tegeles küttimise ja korilusega. Kui inimene oli teistega karjas koos, siis tundis ta end turvaliselt ja õnnelikult. Praegusajal ei pea inimene kuuluma mingi kindla grupi juurde.

Uuring avaldati väljaandes British Journal of Psychology.

Avafoto: NordenBladet