NordenBladet —Läänemeri oma arvukate meremadalikega on tähtis talvituskoht arktilistele veelindudele. Kuna siia koguneb talvel suur osa Arktikas pesitsevatest veelindudest, annab nende uurimine olulist infot meil talvitavate veelinnuasurkondade kohta.
„Taoline usaldusväärne informatsioon on vajalik keskkonnakaitseliste tegevuste elluviimiseks ning merekeskkonna seisundi hindamiseks,“ rääkis maaülikooli ornitoloog Leho Luigujõe lisades, et näiteks kahaneva arvukusega arktiliste liikide, nagu aulide, vaeraste ja kauride saatus oleneb suuresti Läänemere elukeskkonna kaitsest.
Selleks, et saada teada Läänemerel talvitavate veelindude arv ja levik, on vaja tegutseda koordineeritult. Loendus eeldab kõigi Läänemeremaade osalust ja koostööd ning sellest võtab osa seitse riiki – Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Poola, Rootsi ja Eesti.
Eestis algas loendus eelmisel nädalal ning lõppeb lähipäevil, hõlmates meie jäävaba rannikumerd. „Kasutame transektloendust, mida viime läbi lennukilt, mille loenduskõrgus on 76 meetrit merepinnast,” kirjeldas Luigujõe. Kokku on rannikualale planeeritud kümme lendu kogupikkusega 55 tundi.
Tegevust rahastab Keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogramm.
NordenBladet — Hulgiskleroos, ehk sclerosis multiplex, on jätkuvalt levinuim noorte täiskasvanute neuroloogiline haigus. Maailmas põeb seda üle kahe miljoni inimese, Eestis on hinnanguliselt 1500 sclerosis multiplex diagnoosiga patsienti. Umbes 20% neist patsientidest eelneb haigusele nägemisnärvi põletik (optiline neuriit). Samas kõigil optilise neuriidi patsientidel ei arene see aja möödudes hulgiskleroosiks.
TalTech geenitehnoloogid koostöös Protobios OÜ teaduslabori ja Helsingi ülikooli meditsiiniteadlastega avaldasid mainekas erialaajakirjas EBioMedicine hulgiskleroosist teadusartikli “Identification of two highly antigenic epitope markers predicting multiple sclerosis in optic neuritis patients” (Kaks kõrgelt antigeenset epitoopi kui hulgiskleroosi varajase tuvastamise biomarkerit optilise neuriidi haigetel). Uuringu juhtautor on Helle Sadam ja kaasautorid Mariliis Jaago ning Annika Rähni on TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi geenitehnoloogia osakonna doktorandid.
Uuringu üks eestvedaja, Taltech geenitehnoloogia osakonna dotsent ja Protobios OÜ teadusgrupi juht Kaia Palm: „Oleme välja töötanud ja patenteerinud väga võimeka tehnoloogia (Mimotope Variation Analyses) diagnostiliste testide ja uute ravimikandidaatide arendamiseks. See põhineb inimese B-rakulise immuunvastuse mitmekesisuse ehk antikehade profiili tuvastamisel. B-lümfotsüütide vahendatud immuunvastus omab omakorda olulist rolli nii hulgiskleroosi kui ka optilise neuriidi patoloogiate tekkimises. Seega on see heaks sihtmärgiks varajaste diagnostiliste markerite tuvastamisel“.
Avaldatud teadustöö olulisusest rääkides rõhutab Helsingi ülikooli neuroteaduste professor Pentti Tienari artikli kaasautorina: “Hulgiskleroosi ravi on kõige tõhusam haiguse varajases staadiumis. Kahjuks ei ole praeguseks hetkeks kirjeldatud ühtegi usaldusväärset biomarkerit, mis tuvastaks selle haiguse juba peale esimest optilise neuriidi episoodi”.
Artikli teine kaasautor, Helsingi Ülikooli viroloogia emeriitprofessor Antti Vaheri tõdeb: ”Viirusinfektsioonide ja neuroloogiliste haiguste seose uurimine on ülioluline just ravi tulemuslikkust silmas pidades, sest paljudele viirustele, sh herpesviirustele, on olemas tõhusad viirusevastaseid ravimid, mis selle haiguse hilise avastamise tõttu ei pruugi nii hästi toimida”.
Avaldatud uurimistöös uuriti MVA tehnoloogia abil üle 500 erineva kliinilise proovi (sealhulgas nii Soome kui Eesti patsientide vere- ja liikvoriproove). Saadud tulemused kirjeldavad väga täpselt erinevate haigusgruppide immuunvastuse erinevust ning näitavad, et viiruslike antikehade vastuse täpne määramine võimaldaks diagnoosida vereproovist hulgiskleroosi ohtu juba optilise neuriidi esimese episoodi järgselt.
Lisainfo: TalTechi geenitehnoloogia osakonna dotsent Kaia Palm, kaia.palm@taltech.ee ja Helle Sadam, helle.sadam@taltech.ee täpsemalt saab informatsiooni MVA meetodi kohta aadressilt www.protobios.com
NordenBladet — Maaeluministeerium tutvustas täna Kultuurikatlas kaheaastast mahukat kampaaniat “Kala kõlab hästi”, mille eesmärgiks on julgustada Eesti inimesi sööma rohkem kalatooteid. Praegu süüakse ühe Eesti elaniku kohta veidi üle 15 kg kala aastas.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul soovib ministeerium alanud kampaaniaga kasvatada isu kala järele. „Eesti on mereriik, mida kinnitab ka meie kalaga isevarustatuse kõrge tase – me püüame kala kordades rohkem, kui tarbime. Ausa mereriigi maine hoidmiseks on aeg tuua kala kui toidulaua valikute rikastaja jälle au sisse. Oluline pole see, kas tarbija valikuks on kohalik kilu, rahvuskala räim või hoopis aasta kalaks valitud haug, vaid see, et kala oleks tal alati nii meelel kui keelel. Selle nimel me järgmised kaks aastat kindlasti pingutame,” ütles maaeluminister kampaaniat avades.
Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann märkis, et ühe Eesti elaniku kohta tarbitakse praegu aastas ligi 10 kg vähem kala kui Euroopa Liidus keskmiselt.
„Soovime kampaaniaga „Kala kõlab hästi” suunata inimesi senisest rohkem kala sööma. Võrreldes teiste mereriikidega on meie kalatarbimine tagasihoidlik – ligi 15 kilogrammi inimese kohta aastas, mida on näiteks viis korda vähem kui Islandil. Koos kalanduse ja toidu valdkonnas tegutsejate ning teiste partneritega soovime näidata, et tervislik ja keskkonnasõbralik kala on taskukohane, lihtne valmistada ja isuäratav. Teame, et inimesed eelistavad oma toidulaual värsket kala, mistõttu arvestame oma tegevustes kalapüügi ja kalakasvatuse hooajalisusega,” ütles ta.
Kalaliikidest püütakse Eestis merest enamjaolt kilu ja räime, siseveekogudest koha ja ahvenat ning kasvatatakse peamiselt vikerforelli. Ministeeriumi ellu kutsutud kampaania on aga suunatud nii Eestist kui ka mujalt püütud kalaliikide tarbimise edendamiseks, arvestades inimeste enda eelistusi.
Kampaania korraldamiseks kuulutas Maaeluministeerium möödunud aasta juunis välja 1,6 miljoni euro suuruse hanke. Kampaania idee valiti välja rahvusvahelise ideekonkursi ja laiapõhjalise žürii hindamise tulemusel. 10-liikmelisse žüriisse kuulusid Eesti Kalaliidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Kalanduse Teabekeskuse, Tervise Arengu Instituudi, Turundajate Liidu ja Tallinna Ülikooli pädevad esindajad. Kaheksa konkursile laekunud idee hulgast tunnistati parimaks loovagentuuri Division pakutud loovlahendus, mis valmis ühistöös MIXD Meediaga.
Kampaaniat rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 vahenditest.
NordenBladet — Tänasel, 10. veebruari istungil arutas Soome valitsus koroonatestimise strateegia eesmärkide ja meetmete uuendamist. Testimisstrateegia töötati algselt välja eelmise aasta kevadel ja seda on kord varem uuendatud 2020. aasta augustis.
Eesmärk on suuta veelgi kiiremini tuvastada uusi nakatumisi ja nakkuste ahelaid ning viiruste mutatsioone. Sel juhul saab piirangute ja karantiinide abil tõhusamalt takistada nakkuse levikut.
Testimise uuendatud eesmärgid ja meetodid
Testile peaks jätkuvalt pääsema ühe päeva jooksul ning tulemus peaks olema valmis ühe ööpäevaga. Positiivsest leiust tuleks võimalikult kiiresti teatada jälgijale, et kontaktis olijad saaks kiiremini tuvastada ja karantiini panna.
Kõik ühtsete kriteeriumide kohaselt võetud kroonproovid analüüsitakse ja tasutakse avaliku ravisüsteemi poolt. Testimisvõimalusi laiendatakse vajaduse korral erateenuse pakkujatega sõlmitud piirkondlike koostöölepingute ja riigi rahastamise kaudu. Tuleb tagada proovivõtuviiside ja -kohtade piisav arv ja hõlbus ligipääs. Mobiilsed või sihtotstarbelised madala lävendi testimiskohad avatakse piirkondades või inimgruppides, kus on tuvastatud kõrge nakatumise tase ja on kahtlus, et tavapärastele testimisteenustele pole piisavalt juurdepääsu. Võimaluse korral kasutatakse kiirteste.
Uuenenud testile pääsemise kriteeriumid
Testimine on mõeldud peamiselt haigusnähtudega isikutele, kuid alati tuleb ka haigusnähtudeta isikuid testida, kui seda peetakse vajalikuks.
Tuleb uurida viiruse muteerunud tüve põhjustatud haigusjuhtumeid ja viivitamatult tuvastada nakkuse ahelad. Kõik välismaalt Soome saabuvad või naasvad inimesed suunatakse piiripunktides testidele eraldi tegevusmudelite järgi.
NordenBladet — 11. veebruaril peetakse Eestis esimest korda rahvusvahelist päeva„Naised teaduses“, mille eestvedajad on Archemy uurimisrühm Tartu Ülikoolist ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.
Päeva „Naised teaduses“ tähistamist alustati ÜRO eestvedamisel 2015. aastal ja selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Tänapäeva maailm seisab paljude suurte lahendamata küsimuste ees, alustades tervishoiuteemadest ja lõpetades kliimakriisiga, mille seljatamisel toetume teadussaavutustele ja teadlaste tööle. „Pidades tähtsaks mõlema soo esindajate võrdset ligipääsu teadusele, saame ära kasutada kõikide teadlaste potentsiaali nende suurte probleemide lahendamisel,“ ütles Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil.
Teadusprorektor Kristjan Vassili sõnul on tervelt kaks kolmandikku Tartu Ülikooli üliõpilastest naised. „Miks on aga nii, et mida kõrgemat karjääriredeli pulka vaadata, seda vähem on seal naisteadlasi? Naiste väike osakaal paistab silma ka teaduspoliitikat kujundavates otsustuskogudes, millest kõrgeimasse, peaministrit nõustavasse teadus- ja arendusnõukogusse määratud 11 liikme hulgas on ainult üks naine. Suur heameel on näha, et peaminister Kaja Kallase valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus. Loodetavasti loob see soodsa pinnase muutusteks laiemalt,“ ütles ta.
Tartu Ülikoolist on päeva korraldamisega seotud Archemy uurimisrühm. „Päevaga „Naised teaduses“ väärtustame ja tunnustame naisteadlasi nii akadeemias kui ka ühiskonnas,“ selgitas Tartu Ülikooli arheoloogia ja analüütilise keemia kaasprofessor, Archemy uurimisrühma juht ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Ester Oras. „Tahame, et naisteadlase roll oleks atraktiivne, akadeemilised naised võrdväärselt kaasatud ja õiglaselt tunnustatud. Samuti soovime aidata kaasa soostereotüüpide murdmisele ning julgustada noori naisi ja tüdrukuid teadlaskarjääri valima. Pikema aja jooksul loodame aga kaasa aidata sügavamate tööturu ja ühiskondlike probleemide lahendamisele, olgu selleks naiste kahjuks töötav sooline palgalõhe (ka akadeemias), soolise võrdõiguslikkuse küsimus juhtimisorganites ja otsustuskogudes, ahistamisjuhtumid töö- ja eraelus või ühiskondlikud normid ja ootused, mida naistele seatakse,“ rääkis Oras.
Eestis peetakse päeva esimest korda. Rahvusvaheliselt on päeva „Women and Girls in Science“ tähistamise eestvedajad UNESCO ja ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur. UNESCO sündmuste keskmes on sel aastal naiste olulisus koroonakriisile reageerimisel.
Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatel naisteadlastel on võimalus kandideerida L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“. Programmi raames antakse parimatele kuni 40-aastastele naisteadlastele seitse 6000 euro suurust auhinda. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühisprogrammi „International Rising Talents“.
Päeva „Naised teaduses“ kajastamisel sotsiaalmeedias saab kasutada teemaviiteid #naisedteaduses ja #WomenInScience.
Lisateave: Ester Oras, Tartu Ülikooli arheoloogia ja analüütilise keemia kaasprofessor, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige, 5811 6886, ester.oras@ut.ee
