NordenBladet — Süsivesikute vaene toit aitab küll kaalust alla võtta, aga põhjustab südame rütmihäireid, mis omakorda suurendab ajuinfarkti ja südamehaiguste ohtu. Mida vähem inimene tarvitab süsivesikuid, seda suurem on oht saada omale südamehaigus. Ajuhalvatus ehk ajuinfarkt on südame rütmihäirete tagajärg, vahendab Iltalehti.
Väheste süsivesikutega dieeti soovitatakse kaalulangetuse puhul. Samalaadne on ka populaarne nn ketodieet.
Andmed põhinevad USA-s läbi viidud uuringul, kus jälgiti kokku 14 000 inimest vanuses ligi 54 eluaastat ühe aasta jooksul. Jälgimise ajal said 1800 patsienti omale rütmihäired.
Mida vähem patsiendid sõid süsivesikuid, seda rohkem esines rütmihäireid. Seos esines olenemata pärilikest mõjudest ja muust toitumisest. Tegemist on esimese sellise uuringuga.
Südame rütmihäirete üheks tunnuseks on ebaregulaarne pulss.
Süsivesikud võiksid anda umbes poole päevasest energiakogusest
Süsivesikuid sisaldavate toitude nimekiri – leib, kartul, teraviljad, tangained, riis, pasta, puuviljad, marjad, mahlad ja mahlajoogid, piimatooted, maiustused, mesi, suhkur – on pikk ja antud hetkel ka mitte lõplik. Seetõttu valikuid, kuidas nendest tulenev energiakogus võiks moodustuda, on nx.
Kui toidu süsivesikutest saadav energia tuleneb põhiliselt täisteratoodetest, puu- ja köögiviljadest ning marjadest, vähesel määral või üldse mitte jookidest ja maiustustest, siis saame toiduga vajalikke vitamiine, mineraalaineid, fütotoitaineid ning seedimiseks olulisi kiudaineid. Kiudainetel on oluline roll näiteks ka täiskõhutunde tekitamisel ja püsimisel ning hea soolestiku mikrofloora säilitamisel.
Kui toidu süsivesikutest saadav energia tuleneb põhiliselt toidule lisatavatest suhkrutest, maiustustest, jookidest ning maitsestatud piimatoodetest, siis võrreldes toidust saadava energiakogusega on vitamiinide, mineraalainete ning kiudainete kogused ebaproportsionaalselt väiksed. Ka täiskõhutunne püsib sama süsivesikute koguste korral lühemat aega, mis võib seeläbi panna inimesi rohkem energiat tarbima.
Süsivesikute piiramine ja kaalulangetus
Väga paljud inimesed kasutavad madalat süsivesikute ja kõrge valgu ning rasva sisaldusega dieete kaalulangetuseks. Selline meetod võib anda küll kiireid tulemusi, kuid sageli on need tulemused lühiajalised, sest vanade söömisharjumuste juurde pöördutakse tagasi.
Liigselt süsivesikute saamist piirates ei pruugi toit tagada hea seedimise jaoks vaja minevat kiudainete kogust, millest võib märku anda näiteks pidevalt vaevav kõhukinnisus. Liigne valgutarbimine võib põhjustada näiteks kõhupuhitust ja gaase.
Seedeprobleemide kõrval võib vähese süsivesikute sisaldusega dieet halvendada ka mõtlemis- ja õppimisvõimet, sest aju vajab toimimiseks glükoosi. Mõnikord õigustavad inimesed maiustuste söömist just aju vajadustega, kuid tegelikult võiks glükoosivajadust väga edukalt rahuldada näiteks prae lisandina söödud keedetud kartulite, teraviljatoitude ja toodetega.
Miks minna otse, kui saab ringiga?
Kui toit ei sisalda piisavalt süsivesikuid, peab keha süsivesikute vajaduse rahuldamiseks hakkama glükoosi ise sünteesima. See on võimalik, aga kaasnevaid kõrvalmõjusid arvestades võib-olla ehk mitte kõige praktilisem.
Kui korduvad süsivesikuid piiravad dieedid on lõppenud katkestamisega, söömissööstudega või enesetunde halvenemisega, siis soovitan soojalt toitumissoovituste järgi söömisharjumuste kohandamist. Väikesed, kuid jätkusuutlikud muutused, nii harjumuste kui ka hoiakute juures, on need, mis lõpp-kokkuvõttes suure erinevuse enesetundes ja kehakaalus toovad. Söömisharjumuste muutused, millega kaasneb enamat kui ainult kehakoostise muutus, on jätkusuutlikud, sest hea enesetunne tasakaalustatud toitumisest motiveerib jätkama ka hoolimata ettetulevatest takistustest seoses elustiili muutusega.
Avaforto: Pexels
