NordenBladet — Soomlanna pidi koos lapsega kolima välja oma kodust, kuna seal hallitas. Uut kodu on aga raske leida, kuna naisel on varasemast maksehäireregistris märge.
Soomlanna Jenny on 34-aastane, elab Helsingis ja on väikse kooliealise lapse ema. Praegu on Jenny koos lapsega mõlemad kodutud, sest neil pole oma kodu, vahendab Iltalehti.
Jenny tunnistab, et on hallituspagulane. Tema pikaajalises üürikorteris ilmnes hallituse probleem. Uut kodu on aga märke tõttu maksehäireregistris väga raske leida.
Maksehäireregistrisse sattus naine, kui oli paarikümnene. Nüüd kahjustab see ka tema last. Märked maksehäireregistris ongi Soomes kodutute puhul üks ühine nimetaja. Nii on see väga paljude inimeste puhul.
Jenny ja laps said tänu omavalitsuse abile ajutise elamise, aga seal saavad nad olla ainult kuu aega korraga ja kõige rohkem kolm kuud.
Ajutine korter saadi õnneks lapse kooli ligidal, kuni selle ajani olid nad tuttavate juures. Kui endises korteris poleks olnud hallitust, elaksid nad seal edasi, aga nüüd on nende olukord väga ebakindel.
Jenny tunnistab, et elab päev korraga ja ei tea, mis homne päev toob. Ebakindlus on väga suur. Naise väitel on oma kodu kõige alus, aga temal seda hetkel pole. Laps on kõigest väsinud ja nii ka ema. Laps küsib, miks neil pole oma kodu ja ema seletab, et see olukord on ajutine.
Enamik üürileandjaid kontrollib üürniku tausta, muu hulgas seda, kas on olnud märkeid maksehäireregistris. See ei pruugi tähendada, et inimene pole maksujõuline või ta ei suuda korterit korras hoida.  Jenny räägib, et on maksujõuline ja eelmise üürnikuga polnud mingeid probleeme. Siin on otsustajatele mõtteainet: kuidas on võimalik, et maksujõuline lastega pere ei saa omale kodu?
NordenBladet — Politsei on asunud uurima eile õhtul Turus Tallink Silja laeval avastatud naise surma. Naisega koos ühes kajutis olnud mees on võetud vahi alla.
Naise surnukeha leidis kruiisilaeva Baltic Princess kajutist esmaspäeva õhtul laeva koristaja. Politsei info kohaselt on tegemist ligi 30-aastase soome naisega.
Politsei selgitab, kas tegemist on lihtsalt surmajuhtumi või kuriteoga.
Koos naisega oli samas kajutis umbes samavanune mees, kes viibib praegu vahi all. Ta viidi otse sadamast politseijaoskonda ĂĽlekuulamisele.
NordenBladet — Politsei andis lisainfot laupäeval ja pühapäeval Pirkanmaal Vesilahtis toimunud suure politseiopreratsiooni kohta, kuhu olid kaasatud sõjaväelased ja kiirabi ning mille käigus suleti ümberkaudsed teed ja kontrolliti inimesi.
Politsei teatas selle operatsiooni kohta, et kaks inimest võeti kinni. Tegemist oli ebaseaduslike relvade hoidmise ja kasutamisega. Operatsiooni käigus keegi vigastada ei saanud.
Politseioperatsiooni käivitas inimeste ohtlik käitumine. Kiirabi ja sõjaväelased olid kohal igaks juhuks. Vajadusel võib politsei sõjaväelt isegi tanki appi paluda, kui selleks on alust.
NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Maris Lauri, Urve Tiiduse, Arto Aasa, Aivar Sõerdi, Meelis Mälbergi, Yoko Alenderi, Heidy Purga, Madis Millingu, Kalle Laaneti, Urmas Kruuse, Igor Gräzini, Anne Sullingu, Johannes Kerdi, Laine Randjärve, Peep Aru, Ants Laaneotsa, Liina Kersna, Jüri Jaansoni, Keit Pentus-Rosimannuse, Terje Trei ja Aivar Surva 22. augustil esitatud arupärimisele valitsuse tahtmatuse kohta tegeleda piirikaubandusega (nr 441).
Arupärijad viitasid asjaolule, et selle aasta maksulaekumised on planeerituga võrreldes oluliselt kehvemad ja laekumised riigieelarvesse jäävad kavandatust väiksemaks. Arupärijad soovisid teada, kui suur on Eesti maksutulu kaotus seoses kasvanud aktsiiside ja piirikaubandusega.
Ratase sõnul on olnud pigem tavapärane, et alkoholiaktsiisi määrad on Eestis kõrgemad kui Lätis. „Hetkel on õlleaktsiis Eestis 149 protsenti kõrgem Läti aktsiisist, kuid rõhutan, et õlleaktsiis on läbi aastate olnud Eestis kõrgem kui Lätis,“ ütles Ratas. Ta lisas, et kange alkoholi aktsiis Eestis on 50 protsenti kõrgem Läti aktsiisist. Ratas selgitas, et valitsus on 26. septembri istungil ühehäälselt vastu võtnud ning Riigikogus algatanud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, millega jäetakse ära 2019. ja 2020. aastaks planeeritud alkoholiaktsiisimäärade tõus. Muudatuste jõustumisel väheneb 2020. aastal aktsiisimäärade erinevus 109 protsendile, kusjuures kange alkoholi aktsiisierinevus võib väheneda 24 protsendile, kui Läti tõstab plaanipäraselt ja Eesti ei tõsta kange alkoholi aktsiisi kahel järgneval aastal.
Ratas märkis, et piirikaubanduse tõttu saamata jäänud maksulaekumise arvestus on teoreetiline ning lähtub eeldusest, et aktsiisikaup, mis osteti mujalt, oleks sellisel juhul ostetud Eestist. Samas on Lätist ostetud kogused suured just eelkõige madala hinna tõttu ning need kogused oleksid väiksemad kõrgema hinna korral. Alkoholi puhul hõlmab piirikaubandus lõuna- ja põhjapiiril toimuvat. Lõunapiiril toimuv piirikaubandus on kasvanud ning põhjapiiril väheneb, seega Eesti maksutulu kahaneb mõlemal piiril toimuva tõttu. Põhja piirikaubanduse moodustavad peamiselt soomlaste ostud, mis on kahanenud käesoleval aastal umbes 23 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Läti piirikaubandus moodustab 24,7 protsenti Eestis legaalselt müüdud liitritest koos eestlaste ostudega. Ratase hinnangul sisaldab Läti piirimüük ka soomlaste oste ja tõenäoliselt suur osa põhjapiirilt vähenenud ostudest on tehtud Lätis. „Läti piirimüügi koguseid aluseks võttes hindame käesoleva aasta piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi ca 66 miljonile eurole, koos käibemaksuga 89 miljonit eurot,“ ütles Ratas.
Tubakatoodete hinna erinevus Lätiga ei ole suur, mistõttu on piirikaubanduse maht üsna tagasihoidlik. „Käesoleval aastal hindame tubaka piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi 5,4 miljonile eurole, mis koos käibemaksuga on 6,8 miljonit,“ ütles Ratas. „Hüppeline piirikaubanduse kasv kütusesektoris toimus alates 2016. aastast. Kütuse tankimine Leedust, Lätist suurenes oluliselt ning selle tulemusena jääb riigile 2018. aastal saamata aktsiisitulu summas 33,3 miljonit,“ selgitas peaminister.
Ratas nentis, et ambitsioon ja ootused osutusid liiga kõrgeks. Ta  tunnistas, et aktsiisimäärade võimaliku tõusu analüüs ja selle alusel tehtud prognoos ei olnud täielik. Selle tulemusena näeme, et reaalsed mõjud on turusituatsioonis olnud natukene teistsugused. „Valitsuskoalitsioon on tühistanud varasemalt seadustatud alkoholiaktsiisi tõusud. Rahandusministeerium on korrigeerinud ka eelarvelaekumiste prognoose ja teadupärast vähendas valitsus ka selle aasta alguses kavandatud kange alkoholi ja õlleaktsiisimäära tõusu poole võrra,“ ütles peaminister.
Ratas vastas veel arupärimisele idapiiri väljaehitamise alternatiivsete lahenduste kohta (nr 444).
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas arupärimisele viipekeeletõlkide väljaõppe lõpetamise kohta (nr 445) ja arupärimisele Riigikogu poolt 15. jaanuaril vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste muudetud seaduste rakendamise kohta (nr 447).
NordenBladet — NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni liige Hannes Hanso osaleb sel nädalal NATO PA teadus- ja tehnoloogiakomitee väljasõiduistungil San Diegos ja Palo Altos Ameerika Ühendriikides, kus fookuses on kaitsetööstuse panus julgeoleku tagamisel.
Hanso sõnul on teadus- ja tehnoloogiakomitee väljasõiduistungi programm muljetavaldav ja näitab selgelt, kui oluline roll on teadusel ja tehnoloogia arengul julgeoleku tagamisel.
„Ka Eesti kaitsetööstus on kiire arengu faasis ja meil on kindlasti palju õppida,“ ütles Hanso. „NATO liikmena soovime anda oma panuse liitlaste kaitsevõime tõstmiseks ja pakkuda ka oma tooteid ja teenuseid alliansi liikmetele.“
Visiidi alguses külastab komitee kaitsetööstusettevõtte General Atomics peakorterit. San Diegos asuv ettevõte on spetsialiseerunud tuumafüüsika arendamisele ning droonidega kaugseirele. Veel tutvutakse Ameerika kaitetööstusliidu The Armed Forces Communications and Electronics Association (AFCEA) tegevusega.
Komitee liikmed külastavad ka San Diegos asuvat mereväebaasi, mis on Vaikse ookeani laevastiku peamine kodusadam. Kavas on tutvuda sotsiaalmeedia hiidude Facebook ja Google ning andmeanalüüsi ettevõtte Palantir tegevusega Silicon Valleys.
Komitee väljasõiduistungil on arutluse all ka desarmeerimine ja relvade leviku tõkestamine, samuti võitlus ekstremismi vastu. Kõneldakse veel tehisintellektist, küberkaitsest ja –turvalisusest, suurandmete analüütikast, aga ka mereväe ja mehitamata tehnoloogiast.
