Esmaspäev, september 15, 2025

Monthly Archives: juuli 2018

7 SOOVITUST, kuidas puhkusele minnes kodu turvalisus kindlustada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) jagas mõned soovitused, kuidas kodu turvalisena hoida ka siis, kui ise ära sõidate. “Suvisel ajal, kui inimesed on pikemalt kodust ära on, kipuvad ka pikanäpumehed ja muud kurikaelad ringi luusima. Ei tasu nende elu ettevaatamatusest lihtsamaks teha,” tuletab EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla meelde.

Soovitused, kuidas kodu turvaliselt üksi jätta:

Vali koduhoidja: see peaks olema keegi usaldusväärne isik, kes peab su kodul silma peal, sel ajal kui ise puhkusel oled. Ta võtab postkastist posti, et täistuubitud postkast kurikaeltele silma ei jääks, samuti kastab vajadusel toataimi.
Sule korralikult uksed ja aknad: kontrolli, et enne puhkusele sõitu oleks uksed (sealhulgas rõdu uks) ja aknad korralikult suletud.
Hoolitse, et elektriseadmed oleks välja lülitatud. Nii mõnigi tulekahju on saanud alguse seinakontakti jäetud mobiiltelefoni laadijast!
Ära jaga oma puhkust kogu maailmaga! Kuigi ranna- ja palmipildid meeldivad kõigile, pole kurjategijatel just raske ära arvata, kus sa elad.
Turva oma kodu: turvalised lukud, koduvalvesüsteemid jms aitavad su kodu kaitsta. Mitmed turvasüsteemid võimaldavad kodus toimuvat ka reaalajas nutitelefoni abil jälgida. Samuti peaks olema sõlmitud toimiv kodukindlustus, mis kataks võimalikud kahjud.
Ära jäta asju valveta: jättes lapsekäru või jalgratta lihtsalt koridori, ei pruugi see puhkuselt naastes sugugi sama koha peal olla, samuti takistab koridori ladustatud kraam ohu korral inimeste kiiret majast väljumist. Paiguta asjad turvalisse panipaika.
Hoolitse, et korteriühistul oleks su toimivad kontaktid: uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohasel korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Hoolitse, et korteriühistul oleks sinu värskendatud andmed, et näiteks avarii korral ühendust võtta.

Avafoto on illustreeriv: Maja Eestis Keilas (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

Maa-ameti statistika: Tallinna korteri ruutmeetri hind kasvas 9,9 protsenti 1870 euroni

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis juunikuus aastaga 9,9 protsenti 1870 euroni, selgub Maa-ameti statistikast. Kokku tehti Tallinnas juunikuus 862 tehingut, mille kogusumma oli 96,1 miljonit eurot. Mullu samal perioodil tehti 739 tehingut summas 68,5 miljonit eurot.

Korterite ruutmeetri mediaanhind oli juunis 1803 eurot, kasvades aastaga 12,8 protsenti.

Eestis, välja arvatud Tallinnas, tõusis korteri keskmine ruutmeetri hind juunis aastaga 18,6 protsenti 798 euroni. Ruutmeetri mediaanhind kasvas väljaspool Tallinna aastavõrdluses 41 protsenti 729 euroni.

Kokku tehti juunis väljaspool Tallinnat 1125 tehingut summas 54,3 miljonit eurot. Möödunud aasta juunis oli 1031 tehingu kogusumma 40,6 miljonit eurot.

Korrigeeritud andmetel tehti tänavu maikuus Tallinnas korteriomanditega 957 tehingut, mille kogusumma oli 100,5 miljonit eurot; korterite keskmine ruutmeetri hind oli mais 1854 eurot.

Maa-ameti statistika andmed võivad andmete korrigeerimisel muutuda.

Avafoto: NordenBladet

 

Sügisel jõuab teleekraanile Eesti esimene mockumentary stiilis komöödiaseriaal “Alo”

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Uuel hooajal jõuab Kanal 2 vaatajate ette stand-up teatri Point poolt toodetud huumoriseriaal “Alo”, mille nimiosa kehastab Tõnis Niinemets. Škoda müügimehest Alost rääkiv telesari on esimene Eesti mockumentary stiilis komöödiaseriaal, kus kasutati tööstiilina näitlejate ja autorite ühisloomet (writers room).

“Alo tegemine on minu jaoks harukordne võimalus, sest ma ei tea ühtegi teist Eesti seriaali, kus ühisloomet oleks kasutatud sellisel määral. Mulle kui režissöörile annab see võimaluse ja vabaduse katsetada spontaanset ülesvõtmistehnikat, sest näitlejad on oma rollid ise loonud ja nad tõesti tahavad neid mängida. Välismaal on selline loomisprotsess ammu kanda kinnitanud, Eestis veel mitte,” rääkis äsja Šotimaal õpingud lõpetanud sarja režissöör Doris Tääker. “Kirjutamisel olid tõesti osalised absoluutselt kõik näitlejad ja ka need inimesed, kes produktsioonimeeskonnas üldse kaasa teevad,” lisas Tääker.

Sügisel ekraanile jõudvas seriaalis teevad lisaks Tõnis Niinemetsale kaasa näitlejad Märt Pius, Priit Pius, Priit Võigemast, Linda Kolde, Reimo Sagor, Rein Pakk, Peeter Volkonski, Külliki Saldre, Liis Lass, Uku Uusberg, Kait Kall, Jim Ashilevi, Alo Kurvits, Saara Nüganen, Andres Mähar, Riho Kütsar ja paljud teised.

 

Allikas: Õhtuleht

Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel osalevad EV100 Üheslaulmisel ja Naissaare püha Maarja kabeli taaspühitsemisel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Dirigent Tõnu Kaljuste jagas sotsiaalmeedias uudist, et augusti keskpaigas Eestisse tulevad Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel osalevad Tallinna lauluväljakul toimuval Üheslaulmisel ja Naissaare püha Maarja kabeli taaspühitsemisel.

Kabeli pühitsemine toimub 19. augustil. Sama päeva õhtul väisavad prints ja printsess Tallinna lauluväljakul toimuvat ülemaailmset EV100 üheslaulmist.

Tegmist on kaheosaline peoga. Esimeses osas “Laulu võim” lauldakse Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks sada minutit järjest. Lauldakse teada-tuntud palu armastatud näitlejate, lauljate ja kooride seltsis. Nõnda on eeslauljateks näiteks Jaan Tätte, Evelin Võigemast, Eeva Talsi, aga ka Ivo Linna, Kihnu Virve ja Estonian Voices.

Ühislaulmise järel toimub sealsamas lauluväljakul järelkontsert “Sajandi sumin”, kus astuvad üles Curly Strings, Singer Vinger, Metsatöll, Miljardid, Smilers, Estraadiraadio Kaire Vilgats ja Ivo Linna.

Sündmus kuulub EV100 muusikaprogrammi.

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10205171163076070&set=a.1030502980228.4357.1754995193&type=3

Värske uuring: Läänemere olukord üle 1500 aasta kõige hullem

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes Turu ligidal merepõhja uurinud teadlased jõudsid järeldusele , et praegune olukord on Läänemeres viimase 1500 aasta kõige kehvem. Hapnik hakkas merest kaduma juba 20. sajandi alguses. Varem arvati, et hapnik hakkas kaduma 1950ndatel aastatel. Mere olukord oli aga halb juba palju varem.

Viimasel paarikümnel aastal on aga hapnikupuudus ainult süvenenud. Erandiks on mõned lahesopid linnade ligiduses, kus olukord on paranenud, kuna reovett on hakatud paremini puhastama.

Hapniku kadumise peamised põhjustajad on põllumajandus ja reovesi. Teine põhjus on kliima soojenemine. Soe vesi seob vähem hapnikku kui külm. Seetõttu halvendab soojenemine hapniku olukorda.

Hapniku kadu tekitab nõiaringi: toitained nagu fosfor kiirendavad vetikate kasvu. Lõpuks vetikad hukkuvad ja vajuvad põhja. Seal lõhustavad vetikaid bakterid, kasutades selleks hapnikku. Selles protsessis hapnikuvarud vähenevad ja merepõhja kogunenud fosfor satub vette, mis omakorda kiirendab vetikate kasvu.

Merepõhjas oli näha ka keskaja soe periood aastatel 900-1350. Siis oli kliima sama soe kui praegu. Hapnikukadu polnud tollal aga nii suur kui viimase 100 aasta jooksul.

Hapnikukadu võis põhjustada ka maapinna kerkimine, mis on vähendanud veemassi ja seetõttu kuluvad merepõhja hapnikuvarud kiiremini ära.

Läänemeri tervikuna Taanist kuni Soomeni välja on kehvas olukorras. Samas on hakanud olukord vähehaaval paranema, sest saastet on vähem.

Uuring on avaldatud ajakirjas Biogeosciences.

 

1...181920...30Page 19 of 30