NordenBladet — Soomlaste leiutis WC käsidušš saab 50-aastaseks. Välismaal pole see turgu leidnud, küll aga kannavad Araabiamaades mõned seda endaga kaasas. Turistid imestavad Soomes käies, misasi see on, aga soomlased ei kujutaks elu ilma selleta ette. Soome segistitootja Oras tuli käsidušiga välja 1968. aastal. Toote täpset leiutajat ei teata, kuna kõik asjaga kursis olevad inimesed on juba teises ilmas.

Leiutis pärineb ajast, mil Soomes oli suur ehitusbuum ja taheti teha midagi uut ja paremat. Selleks paremaks asjaks sai bidee, millele aga Soome kitsastes tualettides polnud ruumi. Seetõttu mõeldi välja lahendus – bideedušš, kuhu vesi tuli kraanikausi segisti kaudu ja mille veevoolu sai reguleerida käepidemest.

Esialgu polnud sel edu, sest duši jaoks pidi reguleerima külma ja kuuma kraane eraldi ning sageli oli vesi kas liiga külm või liiga kuum. Asi muutus 1970ndatel aastatel, mil turule tuli segisti, kus sai temperatuuri reguleerida ühest hoovast. Siis reklaamiti dušši uuesti televisioonis ja sellest piisas, et saavutada edu.

Pärast reklaami bideeduššide müük kümnekordistus kuni 50 000-ni ning käsidušist sai Soome tualettruumides tavaline asi.

Praegugi küsitakse vahetevahel veel Soomeski, milleks seda vaja on. Sellele vastatakse, et sellega saab pesta tagumikku pärast tualetis käimist ning pesta alakeha päevade ajal. Dušiga saab pesta tualetipotti ja tervet tualettruumi ning täita anumaid veega. Mõned on pesnud selle dušiga lausa oma pead wc-poti kohal.

Kultuuriliselt on aga tegemist nii sügavalt Soome asjaga, et mujal pole see turgu leidnud. Mujal Euroopas on kasutusel bideed ja Jaapanis kasutatakse erilist wc-potti. Isegi teistes Põhjamaades pole asjal olnud edu, kuigi reklaami on tehtud kõvasti.

Miks just soomlastele see peale läheb? Asja põhjendatakse asjaoluga, et soomlased on äärmiselt praktiline rahvas. Lisaks meeldib soomlastele tehnoloogia.

Araabiamaades on Soome käsidušš leidnud omapärase kasutuse: selle voolik ühendatakse mošee pesuruumis veevõrguga ja sellega pestakse oma jalgu.

NordenBladet — Soomest leiti eriti haruldane, ravimitele allumatu superbakter korraga nii pere inimestelt kui koertelt. Kõigepealt avastati bakter koertel, ja alles siis inimestel. Seni pole teada, kuidas pere nakatus. Loomatohtrite väitel pole koerte kallistamine ohutu.

Tegemist on eriti haruldase NDM-5 bakteriga, mida pole varem Soomes kunagi koertel avastatud. See on kõigile antibiootikumidele resistentne Escherichia coli bakter.

Bakter leiti Ida-Soomest. Peres oli kaks koera ja nad olid soome hagija tõugu.

Kummalgi koeral tuvastati kõrvapõletik. Kuivõrd põletik oli krooniline, hakati seda uurima. Hiljem avastati sama bakter ka pere inimestest liikmetelt.

See on teadaolevalt maailmas esimene kord, mil NDM bakter on edasi kandunud looma ja inimese vahel.

Müstika on ka see, kuidas see bakter on perre jõudnud. On võimalik, et pere liikmed on selle kaasa toonud mõnelt reisilt, näiteks Balkanilt. Inimestel see bakter vaevusi ei põhjusta, mistõttu seda ei märgata. Selle võib saada näiteks kuumutamata toidust, reostunud joogivee või pesemata käte kaudu.

Lisaks NDM bakterile leiti kahelt koeralt ja kahelt pereliikmelt ka eriti ohtlik ravile allumatu ESBL bakter. Nakkuse levimist perest väljapoole peetakse esialgu vähetõenäoliseks. NDM bakterite ja teiste ravile allumatute bakterite levik on aga viimasel ajal järjest suurem probleem. Balteri leidmine Soomest on hoiatussignaal kõigile.

Tulevikus tuleb õppida elama koos ravile allumatute bakteritega. Üks võimalus resistentsust ära hoida on antibiootikumide ettevaatlik määramine. Neid tuleb võtta vaid siis, kui on äärmine vajadus. See puudutab nii inimesi kui loomi.

Koerte pidamise puhul tuleb järgida hügieeni ja enne looma söötmist pesta käsi. Samuti ei tohiks koeraga jagada toidutaldrikut.

Samuri ei tohiks puudutada palja käega koera põletikulisi haavu. Inimese näo lakkumist koera puhul päris keelata ei saa, aga suur lakkumine võib samuti olla ohtlik. Koerale antavas toortoidus võib olla kahjulikke baktereid. Välismaal on näiteks leitud koeratoidust ESBL baktereid. Välismaalt Soome toodud koerad võivad samuti olla nakkusekandjad.

NDM bakterid inimestele enamasti vaevusi ei põhjusta, aga kui tekivad põletikud, siis neist antibiootikumidega lahti ei saa. Sellised bakterid on välismaal põhjustanud mitmeid epideemiaid. Antibiootikumidele resistentsed bakterid on sagenenud just koertel ja kassidel.

NordenBladet — Tänavu maikuus välisturistide arvu kasv Soomes kahanes. Kokkuvõttes vähenes välisturistide arv maikuus võrreldes eelmise aastaga 4 protsenti. Kodumaiste reisijate ööbimiste arv seevastu Statistikaameti andmetel kasvas 2,2 protsenti.

Venelaste ööbimised Soomes vähenesid järsult 25 protsendi võrra. Siiski käis neid rootslaste järel Soomes kõige rohkem. Ka prantslaste ja rootslaste ööbimised vähenesid, samas kui norralaste ööbimised kasvasid 29 protsenti.

Aasta esimese viie kuuga kasvas märgatavalt hispaanlaste ja hiinlaste ööbimiste arv, aga jaapanlasi käis Soomes varasemast vähem. Hiinlasi käis 17 protsenti rohkem, jaapanlasi 16 protsenti vähem.

Hotellitubade keskmine täituvus oli maikuus 52,4 protsenti, aasta varem oli see 53,8 protsenti.

NordenBladet — See on teada, et Soomes on metsas tohutult mustikaid ja muid metsamarju, kordades rohkem võrreldes Eestiga. Teada on ka see, et soomlased ise eriti metsamarju korjata ei viitsi. Seetõttu jääb suurem osa marju metsa. Aga kuhu ja millal minna Soomes mustikale? Abiks on erinevad mustikaveebid.

Näiteks äsja avatud veeb Mustikkaan? (tõlkes: Mustikale?) ütleb ära aja, millal mustikad ühes või teises kohas valmivad ja seda üsna täpselt. Sealt selgub, et näiteks Lõuna-Soomes valmisid mustikad juba nädal tagasi ja neid võib vabalt korjama minna.

Siis on teine veeb marjahavainnot.fi, kus on infot mustikate, pohlade ja murakate valmimise aja ja leiukohtade kohta, aga kus on praegu infot veel väga vähe.

Siis on rakendus Mustikka Go, kust leiab infot mustika leiukohtade kohta.

NordenBladet — 41-aastane Soome parlamendisaadik Hanna Kosonen poseeris alasti Helsingin Sanomate kuukirjas Sielu & ruumis (tõlkes: Hing ja keha).

Keskerakonna saadik Kosonen märgib, et kasvas üles maal ja tänu sellele on lapsest saadik palju liikunud ja tegelenud spordiga. 1996. aastal tuli Kosonen juunioride maailmameistriks suusaorienteerumises. Naine lisab, et pidi lõpetama, kuna tal tekkis koormusastma. Tippsport laastab tervist ja ta lõpetas ära.

Kosonen on sünnitanud kaks last ja sellele vaatamata on ta oma kehaga rahul.