Esmaspäev, juuli 14, 2025

Monthly Archives: mai 2018

Riigikogus on Maria-Kristiina Ulase isikunäitus

NordenBladet — Toompea lossi kunstisaalis on Maria-Kristiina Ulase isikunäitus „Inimvigurid“. Kolossaalsed inimpead ja väänduvates asendites värvikirevad figuurid viitavad kunstniku isikupärasele käekirjale, millega püütakse avada inimloomust.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul paneb väljapanek mõtlema inimloomuse erinevate tahkude üle. „Et aru saada erinevate inimeste käitumisest on vaja mõista inimloomust mõjutavaid tegureid, mis on seotud nii põhiväärtuste, soovide kui ka argipäeva muredega. Huvitav on näha seda läbi kunstniku omapärase vaatenurga,“ ütles Nestor.

Kunstniku enda sõnul väljendavad tema teosed inimlooma sisemisi ja väliseid muutumisi; heitlemisi, otsinguid ja märkamisi. Pöördelisi aegu ja tüünet meelt. Tema teosed on interaktiivsed objektid-olendid ja samas ka liikumatud pildid, mis on sündinud joonistamise kogemusest ning elu üle mõtisklemisest.

Kriitikud on toonud esile, et Ulase vineerlõigetes prevaleerib joone ja silueti väljenduslikkus värvilise pinna üle, samas ei oleks need kujud maalinguteta pooltki nii kõnekad. Suurepärase värvimeelega kõrvuti pandud kirkad pinnad sisaldavad aga omakorda nii palju joonistuslikku elementi, et loovad kujutiste pinnal uusi iseseisvad maailmu, haarates mängu kaasa ka lõigete sakid ja avaused. Ulase teoseid vaadeldes pole vaja tähenduste otsimisse kinni jääda. Kunstnik ise on oma vineerlõikeid nimetanud inimviguriteks ja autoripoolne kelmikas noot loob soodsa pinna nende vastuvõtuks.

Maria-Kristiina Ulas on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1991. aastal graafika erialal. Ta on esinenud näitustel alates 1988. aastast ning kümnete grupinäituste seas on esinemisi nii kodu- kui välismaal ja paarkümmend isiknäitust. Ulasele on omistatud Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1992) ning G–Galerii kunstipreemia (2002). 2006. aastal pälvis ta preemia 12. Aasia biennaalil. Ta kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Vabagraafikute Ühendusse, aastatel 1989–1993 tegutses ta ka Uue Graafika Grupi liikmena.

Näituse tehniline teostus on Mait Eerikult koostöös Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Kunstnike Liiduga.

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga. Näitus jääb avatuks kuni 29. juunini. Toompea lossi sissepääsuks tööpäevadel kella 10-16-ni on vaja esitada isikut tõendav dokument.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Mailis Reps vastas Krista Aru esitatud küsimustele riigigümnaasiumide kohta

NordenBladet — Riigikogu infotunnis (16.05) vastas haridus- ja teadusminister Mailis Reps Krista Aru esitatud küsimusele riigigümnaasiumide võrgu kohta.

Aru hinnangul liigub ministeerium jõuliselt edasi riigigümnaasiumide ehitamise ja arendamisega. Tema küsimus keskendus Rakvere Gümnaasiumile, mis asub väga kaunis spetsiaalselt arhitekt Alar Kotli poolt projekteeritud hoones. Nüüd kavandatakse Rakvere Riigigümnaasiumi jaoks uut hoonet. Ta soovis teada, miks on siis ikkagi Rakveres nüüd otsustatud just selle uue hoone kasuks.

Reps selgitas, et riigigümnaasiumidega on jõuliselt edasi liigutud ja lisaks juba traditsioonilistele gümnaasiumidele Nõos ja Noarootsis, mis on aastast 1994, on tegelikult maakonnakeskustes edasi mindud just alates 2013. aastast ja nüüd on jõudnud järg ka Rakvere kätte.

Minister toonitas, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on öeldud selgelt välja, et igasse maakonnakeskusesse peaks olema võimalus riigigümnaasiumil tekkida. „Need kohad, kuhu nad tulevad, on väga paljus olnud tegelikult kohaliku kogukonna otsused,“ märkis Reps. Ta lisas, et see on ikkagi selle piirkonna haridusvõrgu lahutamatu osa. „Rakveres on välja pakutud sellesama Pärdi juurde ja seesama Kotli maja vahetusse lähedusse gümnaasiumi ehitamiseks maatükk,“ ütles Reps. Tema sõnul on mõlemad alternatiivid võimalikud, mõlemal on plusse ja miinuseid.

Reps märkis, et meil on maakonnakeskusi, kuhu on juba tulnud uued hooned. „Uue hoone plussid on, et sa saad luua uuele ootusele ja õpikäsitlustele, mis meil täna on levinud, väga interaktiivsed, mitme distsipliiniga klassiruumid, kus saad kohandada täiesti uuetele nõuetele vastavad keemialaborid, füüsika katseruumid jne, jne,“ selgitas Reps.

Ta tõi esile, et me loome tänapäeval küll ümmargusi, küll ovaalseid koolimaju just selleks, et kõik koolilapsed selles gümnaasiumis ühel hetkel positiivses mõttes põtkuksid vastastikku. Aatriumid on tavaliselt samal ajal ka sööklad, samal ajal on nad aulad, kontserdisaalid jne. Need võimalused kõik vanas majas sellisel kujul ei tule välja. See kindlasti ei ole nii energiaefektiivne ja kulud on veidi suuremad. „Need on põhjused uue maja kasuks,“ ütles Reps. Samas märkis ta, et olemasolevate ajalooliste hoonete säilimise ja arendamise mõttes on ka väga palju plusse. Rakvere eripäraks on, et see on praegu vajalik põhikoolile. „Nii et juhul kui Rakvere volikogu peaks andma nüüd selle riigigümnaasiumiks, tekib tal olukord, kus ta peab põhikoolile uue maja ehitama, sest tegelikult olemasolevasse kahte koolimajja põhikoolilapsed ära ei mahu.

„Automaatselt peab volikogu ka arvestama, et kahele – põhikooli meetmele ja gümnaasiumi meetmele samal ajal me rahastust anda ei saa;“ märkis minister.

Reps vastas veel Heidy Purga esitatud küsimusele ministeeriumi töökorralduse ja Arno Silla esitatud küsimusele Tartu Tamme Gümnaasiumis algklasside teise vahetusse suunamise kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Jürgen Ligi esitatud küsimusele kodakondsuse kohta ja Andres Herkeli esitatud küsimusele valeandmete esitamise kohta ERJKle.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas Mart Helme esitatud küsimusele IT spetsialistide vajaduse kohta Eestis ja Külliki Kübarsepa esitatud küsimusele maapiirkondadesse kiire interneti viimise kohta.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soomes kiidetakse Eesti maksutõusu – Soomes on hakatud vähem jooma ja tarvitama rohkem kohapealset alkoholi

NordenBladet — Eesti alkoholiaktsiisi kiire tõus kahel viimasel aastal ja vastavalt aktsiisi langetamine Soomes on loonud olukorra, kus soomlased on hakanud vähem jooma ja rohkem tarvitama kohapealset alkoholi. See tähendab, et Eesti maksupoliitika on kasu toonud eelkõige Soomele.

Soome maksumaksjate liidu ökonomist Janne Kalluinen kirjutab väljaandes Talous Taito, et Eestis on 24-purgilise õllekohvri aktsiis tõusnud viimase kahe aastaga kaks korda 4,51 eurolt 8,36 euroni. See on viinud olukorrani, kus soomlastel pole enam kasulik Eestist õlut osta. Arvestada tuleb ka seda, et Eestis tuleb maksta panditasu taara eest, mida enam tagasi ei saa, sest inimesed oma taarat Eestisse tagasi ei too.

Tänu kiirele hinnatõusule Eestis on hakanud Soome alkoholi tarvitamine vähenema. See on seotud ligi 20-protsendilise alkoholi toomise vähenemisega välismaalt. Eesti aktsiisitõusud on lõpetanud soomlaste viinaralli. Üha enam soomlasi ostab alkoholi Soomest, mis on eelkõige hea Soomele.

Soomlasi hoiatatakse Eesti eest – Eesti on üks Euroopa hullemaid puugimaid

NordenBladet — Soome puhkajaid hoiatatakse Eesti eest, kuna Eesti on üks Euroopa hullemaid puugimaid. Eestis kasvab nii puukborrelioosi kui puukentsefaliiti haigestunute arv. Koos Läti ja Sloveeniaga on Eesti puugihaiguste leviku poolest Euroopa tipus.

Eesti Raadio andmetel on aasta algusest haigestunud Eestis borrelioosi juba 180 inimest. Aastal 2016 oli Eestis borrelioosijuhtumeid 1600, aasta hiljem aga juba 2000.

Puukentsefaliiti tuvastatakse Eestis aastas umbes sajal korral.

Soome puugiinfo punkkiklinikka.fi andmetel on Soomes aastas 30-60 puukentsefaliidijuhtu. 2017. aastal oli juhtumeid juba 82.

Eestis on suurel haigestumisel rida põhjuseid: inimesed armastavad loodust, käivad marjul ja seenel, teevad sporti ja veedavad looduses aega koos koertega. Entsefaliidijuhtumeid põhjendatakse Eestis vähese vaktsineerimisega.

Soomes on puuke leitud kogu maal, lõunaosast kuni Lapimaani välja. Kõige rohkem on puuke rannikualadel ja saartel. Puukentsefaliidi vastu ravi puudub, aga selle vastu saab lasta end vaktsineerida kolmeastmelise vaktsiiniga.

Soome värske uuring tegi selgeks, miks lapsi ei sünni

NordenBladet — Soomes läbi viidud värske uuring tegi selgeks, miks sündide arv on kukkunud ajaloo madalaimale tasemele: inimestele meeldib elu nautida, selle asemel, et käia Prismas lastele soodsat toitu jahtimas.

Paljud Soome alla 30-sed kardavad paikseks jäämist pärast laste sündi. Kui lapsed käes, jäävad ära seljakotireisid ja enese avastusretked. Noori huvitavad muud asjad elus rohkem kui argine pere-elu.

Laste saamist seostatakse Soomes vaesuse ja madalama elatustasemega.

Paljud noored selgitasid, et tahavad elu ja paarisuhet nautida, selle asemel, et lastega rahmeldada.

Soomes on sündide arv kukkunud juba 7 aastat jutti ajaloo madalaimale tasemele.

Paljud noored mõtlevad millisesse gruppi nad tahavad kuuluda: kas õnnelike noorte gruppi, kes reisivad ja naudivad elu või nende gruppi, kes seisavad tülpinult odava hakkliha saamiseks Prisma kassajärjekorras.

Soome rahvastikuliidu värske perebaromeetri järgi on lastetute inimeste arv kasvamas. Rohkem kui iga viies naine ja iga neljas mees jääb tulevikus lastetuks. Lapsi ei soovita põhjusel, et ei suudeta leida sobivat elukaaslast.

Immigratsioonist pole Soome sündimusele samuti erilist abi, kuna enamus sisserändajaid tuleb maadest, kus sündimus on väga madal nagu Eesti ja Venemaa.

Soomes on esmasünnitajate vanus kasvanud alates 1970ndatest aastatest ja on nüüd 29 aastat.