Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: veebruar 2018

Mees päästis tee äärest kaks kutsikat, kellega ta nüüd ringi rändab + FOTOD!

NordenBladet — Noore mehe elu muutus aastal 2016, kui ta kohtas tee ääres kahte hüljatud kutsikat. Nüüdseks on kolmik lahutamatud ja reisivad kõik koos mööda maailma, vahendab Business Insider.

Jordan Kahana oli parasjagu autoga kulgemas mööda Arizona teelõiku, kui märkas kahte pisikest räämas koera. Reisi eesmärk oli sõita sõprade juurde uut aastat vastu võtma, aga lõppes koertega hoopis veterinaarhaiglas. Vedelikupuuduse käes vaevlevad koerad said abi ja nende vanuseks määratleti 8 nädalat. Loomakeste seisukord mõjutas meest nii tugevasti, et ta otsustas koerad omale jätta.

https://www.instagram.com/p/BejZ7E1haEU/?taken-by=jordankahana

https://www.instagram.com/p/BePOK7KhuBe/?taken-by=jordankahana

Koerad said nimeks Sedona ja Zeus ning elavad nĂĽĂĽdseks oma peremehega õnnelikku elu. Kolmik on tänaseks läbi reisinud 35 USA osariiki ja jaganud oma kogemusi sotsiaalmeedias. Nende Instagrami lehel on praeguseks ĂĽle 66 000 jälgija. Eelmisel aastal otsustas mees loobuda oma igapäevatööst digitaalse meedia valdkonnas ja keskenduda edaspidi vaid reisimisele. Kahana oli juba enne koerte leidmist planeerinud tööst loobuda ja ostis ĂĽheotsa pileti Balile. Koertega kohtumine muutis mehe plaane ja ta otsustas riiki jääda. Et reisimiseks raha tekiks, teeb mees vabakutselist tööd. Ta säästab raha sõprade juures ööbimisega. Lisaks Ameerikale, on mees reisinud ka Kanadas, kuhu on tulevikus plaan veelgi minna. “Banff on maagiline paik ja sooviksin koertega minna lisaks Vancouver´isse, kui seal parasjagu ei saja.”

Koerte adopteerimine on sundinud meest läbi tegema ka mõningaid elumuutuseid. Ta on õppinud juba hommikul vara olema virgas, kuna koerad soovivad seitsme paiku õue pääseda. Reisimine on õpetanud paindlikkust, kõik ei lähe planeeritult. Näiteks rahvusparki ei või lemmiklooma kaasa võtta, aga see meest ei morjenda. “Reisimisest tekkiv vaimne kasv loob elus muutuseid.”

https://www.instagram.com/p/Bd1Y6rqhNsy/?taken-by=jordankahana

Avafoto: Jordan Kahana ja ta koerad (Instagram @ jordankahana)

 

Soomes on meeste mediaanpalk on kerkimas 3500 euroni ja naistel 3000 euroni + TABEL palju erinevate elualade esindajad teenivad

NordenBladet — Soomes on meeste keskmine mediaansissetulek kerkimas koos lisatasudega ja ilma tulumaksu maha arvestamata 3500 euroni ja naistel 3000 euroni. Võrdluseks, Eestis on inimeste keskmine mediaansissetulek 800 euro ringis ehk neli korda madalam.

Soome Yle on avaldanud tabeli, kust saab vaadata, kui palju teenivad inimesed ühes või teises ametis. Näiteks meesarstid teenivad Soomes keskmiselt 6725-7500 eurot ja naisarstid 6196-6687 eurot kuus.

Kõige rohkem teenivadki Soomes meesarstid, järgnevad juhid, pangatöötajad ja kõrgemad ametnikud. Naistest teenivad kõige rohkem juhid, kellele järgnevad arstid ja kõrgemad ametnikud.

Meestest teenivad kõige vähem metsanduse ja maamajanduse abitöötajad, keskmiselt 1695 eurot kuus. Meeskoristajad teenivad ligi 2000 eurot kuus. Naisabitöötajad teenivad meestest veidi enam, 1747 eurot kuus. Naiskoristajad teenivad ligi 1900 eurot kuus ja tekstiilitööstuse töötajad ligi 2000 eurot kuus.

Soome justiitsminister Antti Häkkänen: Eestil on tähtis roll Ida-Euroopa õigusriigi arengus

NordenBladet — Nii Eesti kui Soome edu taga on õigusriik, vabad valimised, inimõigused ja turumajandus, ütles Soome justiitsminister Antti Häkkänen Tallinnas toimunud õigusriigi tähtpäeval. Häkkäneni sõnul on 1990ndatel aastatel sotsialismist vabanenud Eesti parim näide Euroopa lähiajaloos uute väärtustega kaasnevast edust.

Ühiskonna areng õigusriigi, turumajanduse, inimeste põhiõiguste ja vabade valimiste kaudu on tõstnud Eesti edu harjale. Õigusriiklus on ka Soome jaoks see alus, millele oli maa rajatud juba enne iseseisvust. President Svinhufvudi pärandiks oli Soome riiklik vabadus, seadusel tuginev õigusriik ja vabadel valimistel põhinev rahvariik ilma põhiväärtustest taganemata. Me tähistasime Soome iseseisvuse 100. aastapäeva möödunud aastal – nüüd tähistame koos teie iseseisvust, ütles Häkkänen oma tervituses.

Häkkäneni sõnul on õigusriik, turumajandus ja demokraatlikud väärtused langenud mitmel pool maailmas surve alla. Hiina, Venemaa, Türgi ja Euroopa Liidu siseprobleemid tekitavad üha suuremaid pingeid ühiskonnakorralduse põhiväärtustele, rääkis Häkkänen.

Ida-Euroopa jõudis alles hiljuti isikuvabaduste, demokraatia, õigusriigi ja turumajanduse mõjusfääri. Seetõttu on hämmastav, et just Poolas seatakse kahtluse alla õigusriigi areng. Soomes ja Eestis teatakse omast käest, milline on elu ilma lääne põhiväärtusteta. Meil on seetõttu põhjust koos toetada Euroopa Komisjoni õigusriigi kaitsmisel igal võimalikul moel, ütles Häkkänen.

Häkkänen kiitis ühtlasi Soome ja Eesti justiitsministeeriumide vahelist pikaajalist tihedat koostööd. Eesti ja Soome vanglate vahele on loodud otseühendused ja infovahetus on tihe. Lisaks on Eesti ja Soome prokuratuuridel eriti hea koostöö, samuti teevad igapäevast tihedat koostööd Eesti ja Soome kohtud.

Üha suurem osa kohtuasjadest on piiriülesed. Eesti ja Soome kohtud vajavad jätkuvalt õigus- ja ametialast abi. Koostöö toimub tunnistajate eemalt ülekuulamisest ja istungitest kuni kohtuotsusteni välja, kiitis Häkkänen.

Kui majandussidemed on tihedad ja käime tööl ning elame teineteise juures, siis on õiguskindluse seisukohalt oluline, et ka õigusalast koostööd tehtaks kahe maa vahel.

Helsingin Sanomat avas Eesti 100. sünnipäeva puhul Tallinna toimetuse

NordenBladet — Soome päevaleht Helsingin Sanomat avas Eesti 100. aastapäeva puhul Tallinnas nädalaks ajaks toimetuse. Kokku teeb Tallinnast tööd viis ajakirjanikku, nende seas ka ajalehe Tallinna kirjasaatja Kaja Kunnas, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome ajakirjanikud teevad tööd Postimehe Tallinna toimetuse ruumides ning kajastavad mitmekülgselt elu-olu Eestis.

Eesti 100 sünnipäevanädal kulmineerub vabariigi aastapäeval laupäeval, mil ilmub ka Helsingin Sanomate Eesti-teemaline erileht.

Soome ajakirjanikud lubavad selle nädala jooksul kajastada teemasid, mis Soomes on leidnud vähem kajastamist. Kirjutatakse nii Eesti tänapäevastel teemadel kui ajaloost.

Eesti sünnipäevanädal jääb täpselt soomlaste talvepuhkuse ajale, mistõttu on Soomest põhjust Eestisse vaatama tulla. Näiteks neljapäeval pannakse Eestis paljudele ausammastele sini-must-valged sallid ja mütsid, muu hulgas Viru hotelli ees olevale Hämariku-nimelisele alasti naise kujule.

Laupäeval iseseisvuspäeva hommikul heisatakse kella 7.30 ajal pidulikult Toompeal Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp. Samalaadsed üritused on mujal, näiteks Tartus Toomemäel. Tallinna loomaaeda pääseb iseseisvuspäeval sisse ühe euroga.

Siseminister Andres Anvelt vastas arupärimisele maade täiendava väljaostmise kohta idapiiril

NordenBladet — Siseminister Andres Anvelt vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Artur Talviku, Külliki Kübarsepa, Krista Aru, Jüri Adamsi, Andres Ammase, Monika Haukanõmme ja Ain Lutsepa 17. jaanuaril esitatud arupärimisele maade täiendava väljaostmise kohta idapiiril (nr 411).

Arupärijad viitasid asjaolule, et 5. jaanuaril tuli avalikuks siseministeeriumi soov laiendada idapiiri väljaehitamiseks vajalikku piiririba veel 10 meetri ulatuses ning alustada uut maade väljaostmist omanikelt. Arupärijad soovisid teada, mis on kaalukad põhjused täiendava maade väljaostmise teostamiseks.

Anvelt selgitas, et projekteerimise käigus on rajatud nimelt 3,2 kilomeetri ulatuses kaks katselõiku, millele on paigaldatud seire- ja valvetehnika selliselt, nagu see saab olema tulevikus kogu väljaehitatud piiri ulatuses. Piirribale rajatavad elemendid on piiripost, loomatõkkeaed, piirdeaed, jäljeriba, erinevad sillad, purded ning tehniline seire- ja valvesüsteem. „Jah, olemasolevat kümnemeetrist piiririba on planeeritud laiendada kuni – ma ütlen “kuni”, sest see sõltub looduslikust keskkonnast antud kohas – 40 meetri peale,“ märkis siseminister. Tema sõnul ostetakse maad juurde korraga kuni 30 meetri siilude kaupa sisemaa suunas. Maksimaalselt 30 meetri laiused ribad ostetakse juurde üldjuhul ainult siis, kui on tegemist metsaga kaetud alaga, seda eelkõige vältimaks puude langemist taristule. Haritavate põllumaade puhul näiteks võib kõne alla tulla ka olemasolev 10-meetrine äralõige.

Anvelt ütles, et raha on kulunud kokku umbes 470 000, sellest tehingud 348 000 ja tehingutega seotud kulud 121 000, see on hindamine, mõõdistamine, notariteenused. Kokku on planeeritud maade omandamisele 939 757. Samas, laiem piiririba aitab otseselt hoida ehituskulusid kokku pea 900 000 euro ulatuses, seoses sellega, et ehitusobjektil on ruumi ja on võimalik teha mitut ehitustööd korraga, ladustada ehitusmaterjale ja hoida tehnikat. Lisaks toob parema nähtavuse ja võimaliku kokkuhoiu seiretehnika pealt ja ka hilisemal piiririba hooldamisel.

Anvelt selgitas, et piiriäärsete maade omanikega suheldakse, räägitakse läbi, informeeritakse. „Jah, see on ebamugav, kuid samas on seni toimunud maade võõrandamine poolte kokkuleppel. Omanikud mõistavad üldjoontes, et riigipiiri väljaehitamine on hädavajalik. Pigem kurdetakse piirkonna maa madala turuhinna üle, kuid selle kompenseerimiseks siis kõikidele maaomanikele äralõigatavate maa- ja metsaüksuste turuväärtuste lisaks maksame kompensatsiooni 1000 eurot ning kanname muidugi kõik tehinguga seonduvad kulud,“ selgitas siseminister. Anvelti sõnul moodustavad halduskulud neljandiku maade võõrandamisele planeeritud kuludest, see on 230 000. Maade võõrandamisega loodetakse lõpetada käesoleva aasta jooksul.

 

Allikas: Eesti Riigikogu