Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: veebruar 2018

Soome kalleima eksporditoote kilohind on neli miljardit eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Espoo firma Medix Biochemica laborites toodetud aine hind on turul neli miljardit eurot kilo eest. See on Soome kalleim eksporditoode. Soome firma siiski miljardeid ei teeni, kuna seda ainet läheb vaja väga vähe.  Trypsinogen 2 antiaine maksab 3,95 miljonit eurot gramm ja seda toodetakse aastas mõned grammid. Medix Biochemica käive ulatub 20 miljoni euroni ja kokku toodetakse aastas vaid 900 grammi eri aineid, vahendab Helsingin Sanomat.

Aineid kasutatakse meditsiinis. Näiteks trypsinogen 2 antiaine abil on võimalik kiiresti tuvastada kõhunäärme põletikku kas uriini- või vereproovist.

Ettevõtte tähtsaim vara on rakud, mis on saadud hiirte rakkudest. Kui hiirtesse süstitakse näiteks kilpnäärmehormooni tyroksiini, siis hakkab põrn tootma selle vastu antikehi. Antikehi tootvad rakud ühendatakse luuüdikasvaja rakkudega, mis kasvavad kiiresti. Edasi pole enam hiiri vaja ja rakke kasvatatakse laboritingimustes.

Mõnedes firmades toodetakse antikehi siiani loomade, näiteks kitsede peal, ent laboris saadakse kvaliteetsem toode.

Antiaineid on vaja väga vähe. Näiteks 20 milligrammist piisab 20 000 testi tegemiseks. Ettevõtte ühest kilost aastatoodangust on võimalik valmistada ligi miljard erinevat testi.

Medix Biochemica toodab Joensuu tehases eri valmisteste, näiteks kõhunäärme põletiku kiirtesti ja eri rasedust puudutavaid teste. Lootevee lekkimist tuvastavate testide osas on Soome firma turuliider väljaspool USA-d.

Firma toodangust 90 protsenti on eksport. Põhiline turg on Hiina, mis on kõige kiiremini kasvav meditsiinitoodete turg. Hiina osakaal firma käibest on 25 protsenti.

Firmas töötab sadakond inimest ja on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2016. aastal oli firma käive 16,8 miljonit ja kasum ligi 4 miljonit eurot.

Firmal on ees väga lai tööpõld, sest arendatakse välja vähi- ja südamehaiguste kiirteste, samuti eri põletikuteste. Samuti kasvab nõudlus geenitestide järele.

Tulevikus kasutatakse teste rohkem kodus, kuna eakate hooldus liigub asutustest tagasi kodudesse. See suurendab vajadust lihtsate kiirtestide järele. Firmas on väga suur roll tootearendusel – ligi neljandik töötajaid tegeleb uute toodetega.

Juuksevärv ja stereotüübid – VAATA mida juuksevärv sinu iseoloomu kohta räägib

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP  – Juuste värvus on seotud geneetikaga, mis on kombinatsioon sinu vanemate juuste värvist. Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulites olevates pigmendirakkudes melanotsüütides. Kui melanotsüüdid enam pigmenti ei tooda, siis hakkavad kasvama hallid juuksed, vahendab Ohmygossip.ee.

Paljud stereotüübid on seotud meie naturaalse juuksevärviga: blondid on rumalad, punapead on temperamentsed ja brünetid on müstiliselt kaunid. Kuigi me arvame, et need on vaid oletused, ei ole mingi saladus, et tihti loob mõni inimene esmamulje kellestki just juuksevärvist lähtudes. Uurijad on nüüd tõestanud, et mõnedel stereotüüpidel võib reaalsuses tõepõhi all olla. Vaata, kas sinu iseloom läheb sinu juuksevärviga kokku.

Blondid juuksed
Paljud teist on kindlasti kuulnud ütlust “blondes have more fun” ehk siis et blondidel on lõbusam elu. Teadlaste sõnul vastab see väide tõele – blondide juustega naised oskavad elust rohkem rõõmu tunda, nad ei muretse nii palju ja võtavad elu pingevabalt. Arvatakse, et see kehtib ka värvitud blondide puhul – kui näiteks tumedapäine naine värvib end blondiks, muutub ka tema ellusuhtumine rõõmsamaks ja ta tunneb end seksikamalt. Ütlus, et blondid on rumalad, on iganenud ning ei kehti enam – blondide juustega naisi peetakse täpselt sama arukateks kui brünette.

Helepruunid juuksed
Helepruunide juustega inimesed on oma loomult hingelised. Nad on meelt muutvad ja kiired tegutsejad, kuid samal ajal ka kaastundlikud teiste inimeste suunas. Peamiselt on nende tegevused seotud loovusega. Nende inimeste suhted on kauakestvad, kuna nad on valmis teatud määral ennastohverdavalt partnerile armastust pakkuma. Helepruunide juustega inimesed on tavaliselt väga hea välimusega. Nad vajavad oma ellu suurel hulgal armastust, et seeläbi elus läbi lüüa.

Pruunid juuksed
Enamus Nobeli preemia saajatest on brünetid. Kuigi nad on väga töökad, kipuvad nad kergesti alla andma. Brünetid on tõsised ja kipuvad looma pikaajalisi suhteid. Veider on, et brünettide kiilaksjäämine on tõenäolisem kui teistel ja lisaks on neil suurem tõenäosus nikotiinist sõltuvusse sattuda..

Kartulikoorevärvi juuksed
Nendel inimestel on suur võime enda eest hoolt kanda. Nad on teatud määral isekad, kuid samas oskavad nad teiste inimeste suunas välja näidata tundlikkust ja empaatiat. Nad armastavad rõõmsameelsust ja meelelahutust. Nad on kena välimusega inimesed. Nende armusuhted on kirglikud ja ebatavalised, kuid sealjuures võivad need jääda lühikeseks. Nad on inimesed, kes eristuvad teiste inimeste seast oma ebatavalisusega ja leidlikkusega. Neid köidab uus ja uuenduslikkus ning sellistest asjadest on nad alati valmis kiiresti kinni haarama. Nad tunnevad elus rõõmu erinevatest väljakutsetest. Ehkki nad võivad tunduda kindlate ja tugevate inimestega, on nende natuur õrn ja haavatav.

Punased juuksed
Punaste juustega inimesed on oma elus kindlalt jalgadega maa peal. Nad ei lase materiaalsetel soovidel ennast kõigutada. Nad on nö. looduse inimesed. Nad on iseseisvad ja hingelises mõttes väga kindlad. Teiste inimestega suhtlemisel on punapäised inimesed meeldivad, atraktiivsed ning lojaalsed. Neile võib praktiliselt iga inimene kindel olla. Väga suurt tähelepanu pööravad nad oma lähedastele. Lähedaste inimeste heaolu tagamiseks on nad valmis oma elus palju ohverdusi tegema. Paljudel juhtudel on neil aga palju segadustundeid, kuna nad ei suuda täpselt paika panna, mida nad oma elult soovivad.

Mustad juuksed
Mustade juustega inimesed on väga sensuaalsed. Ka salatsemine on nende loomuses. Must pole eriti levinud juuksevärv ning need inimesed ei jaga üldiselt oma arvamusi ja mõtteid. Nad on teatud määral eraklikud ning püüavad oma eesmärkide poole liikuda pigem varjatult. Nad võivad olla üsnagi temperamentsed. Oma olemuselt on nad närvilised inimesed, kuna nende sisemuses võib olla palju segadustundeid, millele nad ei oska tihtilugu leevendust leida.

Avafoto on illustreeriv (Universe Organization L.P., LLLP/Fadil Berisha)
Allikas: Ohmygossip.ee

7 FAKTI, mida tasub oma veregrupist teada – toiduainetest isiksuse tüübini!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Juba sajandeid tagasi tehti vereülekannete katseid, kuid nende katsete tulemusel ainult üksikutel juhtudel täheldati vereülekande tervendavat toimet. Paljudele haigetele lõppes see aga surmaga. 

15. juunil 1667 tegi Prantsusmaa Louis XIV ihuarst Jean-Baptiste Denys esimese vereülekande. Mõnede allikate kohaselt jõudis prantslasest ette inglane Richard Lower, päästes samal aastal vereülekandega 15-aastase poisi elu. Ent allergilist reaktsiooni ei tekkinud vaid tänu õnnelikule juhusele. Vereülekanne ei aidanud aga Denysi järgnevaid patsiente sh Rootsi parunit Gustav Blonde’i ja hulluks kuulutatud Antoine Mauroyd. Mauroy abikaasa süüdistas Denysi isegi mõrvas, kuid mees kuulutati süütuks. Mõrva eest läks hoopis vangi hoopis ta ise, kui selgus, et mees suri arseenimürgitusse. Sellele vaatamata otsustas Denys arstiameti maha panna. Ajastu loodusuurijad ega arstiteadlased polnud veel liikidevaheliste vereülekannetega seonduvatest ohtudest teadlikud, rääkimata tõdemusest, et inimestel on erinevad veregrupid. Olemas on vaid neli veregruppi, ning need võivad inimesest ja tema organismist rääkida paljutki. Teades oma veregruppi õpite te paremini tundma end ja oma organismi.

Need toiduained sobivad sinu veregrupiga
A veregrupp: taimetoit, kala, kana ja jogurt. Vältige kaunvilju, vürtsikaid tooteid ja kohvi.
B veregrupp: piimatooted, lambaliha, kala, köögiviljad ja tee. Vältige alkoholi tarbimist ja konservante.
O veregrupp: liha, kala, köögiviljad. Vältige piimatooteid, töödeldud toitu ja ülesöömist.
AB veregrupp: värsked, ökoloogiliselt puhtad toiduained. Keelduge praetud toidust, mis kaotab energiat.

Isiksuse tüüp.
A veregrupp: kaastundlik, organiseeritud, efektiivne, liider.
B veregrupp: meditatiivne, paindlik, sõbralik, orienteeritud tulemusele.
O veregrupp: praktiline, otsustusvõimeline, tähelepanelik, tundlik.
AB veregrupp: ratsionaalne, rahulik, tugev, vabalt mõtleja.

Reaktsioon stressile.
A veregrupp: kõrge vastuvõtlikkus, nõuab palju aega, et stressist taastuda. Rohke joomine aitab rahuneda.
B veregrupp: enamasti rahulik, kuid vahel ei suuda emotsioone kontrollida ja läheb endast välja. Aeglane hingamine aitab rahuneda.
O veregrupp: on võimalikud viha puhangud, mis pärandatavad. Meeldiva nägemine aitab taastada rahulikkuse.
AB veregrupp: tuleb väga hästi toime stressiga, üsna raske on tasakaalust välja viia. Aktiivsus ja füüsiline koormus aitavad pingeid vähendada.

Rasvade ladestumine.
A veregrupp: kogub rasva lihast ja suhkrut sisaldavatest toodetest.
B veregrupp: omastab halvasti praetud toitu ja leiba.
O veregrupp: ebaregulaarne söömine soodustab üleliigsete rasvade ladestumist.
AB veregrupp: kogub rasva tegevusetusest.

Reesus faktor.
Reesus faktor on veregrupi süsteemi olulisuselt teisel kohal. See võib olla kas positiivne või negatiivne.
Positiivne reesus faktor omab D – antigeeni, aga negatiivsel see puudub.
Kui tulevasel emal on reesus negatiivne ja tulevasel isal positiivne, siis võib tekkida reesus konflikt, mis kutsub esile sellised komplikatsioonid nagu:
Hemolüütiline tõbi – erütrotsüütide lagunemine
Loote erütroblastoos – lootes ebaküpsete erütrotsüütide tootmine
Õige ravi ja teatud ennetusmeetmed aitavad päästa loote. Naisele on hädavajalik teha 28 rasedusnädalal plasma vere süst ja peale lapse sündi 72 tunni jooksul, et vältida antikehade teket emalt lootele.

Veregruppide vaheline sobivus.
AB veregrupp: on vere vastuvõtmisel universaalne, kuid võib doonoriks olla vaid AB veregrupiga.
A veregrupp võib vastu võtta A JA O veregrupilt ja doonoriks võib olla A ja AB – le.
B veregrupp võib vastu võtta B ja O veregrupilt ja doonoriks võib olla B ja AB –le.
O veregrupp võib võtta vastu verd O –lt kuid on universaalne doonor kõigile.

Plasma ühilduvus.
AB veregrupp võib vastu võtta plasmat vaid AB veregrupilt ja on universaalseks plasmadoonoriks kõigile veregruppidele.
A veregrupp võib vastu võtta A ja AB veregrupilt ja olla doonoriks ainult A ja O – le.
B võib vastu võtta B ja AB ja olla doonoriks B ja O –le.
O veregrupp on universaalne vastuvõtja kuid anda plasmat võib vaid O –le.

Avafoto: NordenBladet

 

Soomes on Tallinna-tunneli pärast läinud kõvaks rabelemiseks – Vesterbackale loobitakse kaikaid kodaratesse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes on Tallinna-tunneli pärast läinud kõvaks rabelemiseks ja tunneliehituse ühele algatajale Peter Vesterbackale loobitakse kaikaid kodaratesse. Nimelt on Soome saatkond Tallinnas saatnud laiali memo, milles Soome tuntud ettevõtjat Vesterbackat maha tehakse. „Ta oskab süüa vaid sooja õhku,” seisab memos, mis on laiali saadetud eri asutustele, vahendab Helsingin Sanomat.

Memo oli laiali saadetud jaanuari lõpus pärast seda, kui Vesterbacka oma projekti Tallinnas tutvustas. See saadeti Soomes parlamendi liikmetele, saatkondadele ja linnapeadele.

Soome suursaadik Tallinnas Kirsti Narinen märgib, et memoga tahetakse Vesterbacka projekti tausta laiemalt lahti seletada. Nii näiteks võivad keskkonnauuringud võtta aega aastaid, aga Vesterbacka jutust võib jääda mulje, et labidas on kavas kohe maasse lüüa.

Vesterbacka ise peab sellist suhtumist ebaausaks, kuna esitlus Tallinnas oli avalik ja seal vastati avameelselt kõikidele küsimustele, samas aga on Soome ametivõimud tema selja taga kirjutanud tema kohta salajase memo, milles temalt endalt pole arvamust küsitud.

Tartu ülikooli teadlased uurisid doktorikraadiga inimeste karjääriteed

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlased uurisid, kui paljud doktorikraadi omandanud inimesed leiavad oma kvalifikatsioonile vastava ameti ning kui paljud saavad teaduspõhist mõtteviisi rakendada era-, riiklikus või ka kõrgharidussektoris.

Uuringu „Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“ jaoks intervjueeriti ligi 70 inimese, kes on aastatel 2000, 2005 ja 2010 kaitsnud Eestis doktorikraadi, lisaks loodi ülevaade kõigi nimetatud aastatel doktorikraadi kaitsnute (ligi 400 inimest) karjäärialastest mustritest.

Uuringu üks autoreid, TÜ majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko sõnas, et viimase dekaadi jooksul joonistub välja 20-50-30 muster ehk 20% doktorantidest suudab kaitsmiseni jõuda enne 30. eluaastat, 50% pälvib kraadi vanuses 30-39 ning 30% teeb seda vanuses 40+. Hoogsalt kasvab nende inimeste osakaal, kes astuvad doktorantuuri aastaid pärast eelneva õppeastme läbimist.

Kuna doktorikraad saadakse valdavalt 30. eluaastate keskel, mõnes teadusvaldkonnas ka 40ndate piirimail, siis on need doktorid ilma varasema mitteakadeemilise töökogemuseta tööturu mõistes hilissisenejad. „Paratamatult võib olla tavapärane, et nende asemel eelistatakse bakalaureusekraadi ja 15-20-aastase töökogemusega spetsialisti,“ tõdes Kindsiko.

Eesti töökuulutuste portaalides leiab enam kui 18 000 töökuulutuse hulgast vaid 1-2 korda aastas doktorikraadi soodustava tingimusena. Erandiks on kõrgkoolid, mille töökuulutuste seas kipub doktorikraadi nõue kerkima julgelt üle 60%.

„Ühiskonnas tuleks väga selgelt välja öelda, millised kompetentsid ja potentsiaali annab tööturul bakalaureuseharidus, millised magistriharidus ja mida suudab lisada doktoriharidus,“ rääkis Kindsiko. Vastukaaluks tavapärasele arvamusele, et doktorid on ainult ülikooli jaoks, näitas uuringus toodud karjäärianalüüs siiski oluliselt suuremat variatiivsust nii karjäärimustrites kui ka töökohtade lõikes. Kindsiko sõnul jääb õhku küll küsimus kuivõrd on doktorikraadiga inimese karjääriteed mõjutanud tema enda teadlikkus ja isiklikud eelistused.

Nimelt on akadeemilisel suunal toonud granditaotlejatele edu sageli rajasõltuvus: ühel kitsal teemal konkurentsieelise loomine. Selline spetsialiseerumine võimaldab tagada teadusartiklite rohkuse ja seega täita tavapärase nõude grantide taotlemisel. Ent nagu tippteadlased akadeemilises sfääris ka ise tunnistavad, kipuvad grandid koonduma väheste kätte ja isegi kui need vähesed tahaksid proovida uusi ideid ja uurimisteemasid, on nendele rahastuse saamine liiga suure riskiga. Seega tuleb olude sunnil jätkata harjumuspäraste suundadega.

Ilmnes ka, et pärast järeldoktorantuuri on teadlastel pigem raske end kodumaal teostada. Nii võib järeldoktor olla kohaliku akadeemilise üksuse jaoks ülekvalifitseeritud ja ei sobitu oma ideedega olemasoleva uurimisrühma tegemistesse.

Kõige enam jääb akadeemilisse sfääri just loodusteaduste valdkonna doktoreid (75%), kõige vähem arsti- ja terviseteaduste. Kui loodusteaduste valdav suund – noorelt ja lineaarselt doktorikraadini välja – on viinud selleni, et väga väike osa selle valdkonna doktoritest suundub mitteakadeemilisse sfääri tööle, siis mitmed teised valdkonnad näitavad üsnagi selgelt just mitte-akadeemilise karjääri kerkimist ja ülikoolidel on oht pigem silmitsi seista järelkasvu nappusega.

Uuringu autoreiks on TÜ majandusteaduskonna juhtimise professor Maaja Vadi ja kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko. Uuringu tellis SA Eesti Teadusagentuur ja rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Loe täismahus uuringut: „Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...111213...20Page 12 of 20