NordenBladet — Soome postiettevõte Posti lõpetas teisipäeviti kirjade laialiveo. Nüüd on nii, et esmaspäeval saadetud kirjad viiakse kohale kolmapäeval.
Teisipäeviti veetakse jätkuvalt laiali osa ajalehti, ekspresskirjad ja laborisaadetised, vahendab Ilta-Sanomat.
Edaspidi ei veeta teisipäeviti enam laiali ajakirju, reklaame ja tasuta ajalehti, kui kõik need saadetised on jõutud esmaspäeval ära jagada. Tähitud kirjad ja pakid saab kätte postkontorist.
Postisaajate jaoks see olulist muutust ei tähenda, sest teisipäev on nagunii olnud selline päev, kus posti liigub vähem.
Tegemist on osaga postijagamise uuendusest, mis hakkas kehtima alates 18. juulist. Postijagamise päevade arv sellega ei muutu – posti jagatakse jätkuvalt 5-7 päeva nädalas. Uus postiseadus võimaldab linnalähedastes piirkondades jagada posti kolmel päeval nädalas. Posti seda võimalust veel kasutama ei hakka.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome töötus jätkab langemist. Kui veel märtsikuus oli töötus 9,6 protsenti, siis juunikuus langes töötus 8,9 protsendini.
Soomes oli statistikaameti andmetel juunikuus 250 000 töötut, mida on 14 000 võrra vähem kui aasta tagasi. Töötus oli juunikuus 8,9 protsenti, aasta tagasi samal ajal 9,3 protsenti.
Soomes oli juunikuus tööhõive 15 000 võrra suurem kui möödunud aastal samal ajal.
Töötavaid inimesi oli Soomes juunikuus kokku 2 573 000. Töötavaid mehi oli 17 000 võrra vähem ja naisi 33 000 võrra rohkem kui aasta tagasi.
Tööhõive 15-64-aastaste inimeste hulgas oli juunikuus 72,5 protsenti, aasta tagasi oli see 72,0 protsenti.
Töötuid oli juunikuus kokku 250 000, neist mehi 136 000 ja naisi 114 000.
Tööturult eemal oli juunikuus 1 290 000 inimest, 4000 võrra enam kui möödunud aastal samal ajal.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Jyväskylä ümbruses sõidetud autoralli MM-etapivõitis Soome ekipaaž Esapekka Lappi ja Janne Ferm. Toyota Gazoo Racingu sõitjatele oli see maailmaliiga WRC esimene võit. Noorte juhendaja on Soome rallilegend Tommi Mäkinen. Kahel eelmisel aastal oli Lappi võitnud Jyväskylä ralli WRC 2 klassis Škoda R5-ga.
Teisena lõpetas Suurbritannia ekipaaž Elfyn Evans ja Daniel Barritt Fordil (kaotus võitjale 36,0 sekundit) ja kolmandaks tulid soomlased Juho Hänninen ja Kaj Lindström Toyotal (kaotus võitjale 36,3 sekundit).
Eestlastest olid parimad Fordil sõitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja, kes lõpetasid 7. kohal, kaotus võitjale 1:53,6.
MM-sarja senine liider, prantslane Sebastian Ogier katkestas Soome ralli, kuna ta sõitis reedel vastu puud ja kaardilugeja Julien Ingrassia sai põrutada. Sarja kokkuvõttes tõusis 160 punktiga jagama 1-2. kohta Belgia ekipaaž Thierry Neuville ja Nicolas Gilsoul (Hyundai) ning kolmandale kohale kerkisid 119 punktiga eestlased Ott Tänak ja Martin Järveoja. Neljandal kohal on sarja kokkuvõttes 114 punktiga soomlased Jari-Matti Latvala ja Miikka Anttila (Toyota).
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi leivajärjekorrad on veninud üle kilomeetri pikkuseks ning inimesed peavad seal toidu saamiseks seisma mitu tundi järjest.
Helsingi elanik, 70-aastane Ensio Kempe seisis täna, teisipäeval leivajärjekorras 2,5 tundi. Järjekord oli üle kilomeetri pikk, ulatudes Myllypuro metroojaama juurest kuni Kurkimäki linnaosani, vahendab Helsingin Sanomat.
Inimesed tulevad toidujärjekorda juba kella kuue ajal hommikul. Kella kaheksa ajal on järjekord juba pikk.
Kempe meenutab, et kui ta viimati käis leivasabas 2000ndate aastate alguses, oli järjekord palju lühem. Ta pole kunagi varem näinud nii pikka leivajärjekorda. Varem anti sabas seisjatele järjekorranumbrid.
Myllypuro leivajärjekorra pikkusest on juttu olnud varemgi. Möödunud aasta märtsikuus oli järjekorras seisnud mitusada inimest rohkem kui aasta varem, 2015. aasta algul.
Leivajärjekorrad on aasta-aastalt järjest pikenenud. 2015. aasta lõpus oli Myllypuro leivajärjekord ligi 700 meetrit pikk.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes elab küll maailma mõistes kaduvväike osa, ainult 5,5 miljonit inimest, aga Soomest tuleb ligi 10% terve maailma edukatest startup-ettevõtetest. Viimase viie aasta jooksul on igal aastal Soome alustavate tehnoloogiaettevõtetega tehtud vähemalt üks miljardi dollari tehing. Kuidas on selline asi võimalik?
Vastust sellele küsimusel otsis USA äriajakiri Forbes, mis jõudis järeldusele, et Soome eelis on maavarade vähesus ning varasem telekomisektori kõrge tase.
Soome on eriti aktiivselt ärganud just viimase 10 aasta jooksul, kus ilma teevad Nokiast välja kasvanud ettevõtted Rovio, Supercell, Seriously ja Framery.
Paljud pole võibolla tähele pannud, aga viimase viie aasta jooksul on Soomes tehtud startup-ettevõtetega igal aastal vähemalt üks miljardi dollari tehing. Riigi investeerimisfirma Finpro juht Markus Suomi ütles, et Soome ettevõtted ostetakse üles veel enne kui nad jõuavad börsile minna. See pole juhus. Ainuüksi Helsingis tegutseb ligi 500 aktiivset startup-ettevõtet ning Soome pealinnast on saanud maailma mängutööstuse meka. Ent selle kõrval arenevad kiiresti keskkonna-ala, finantsala, telekomi ja toidutehnoloogia ettevõtted. Kõiki tehnoloogiafirmasid ühendab Slush – iga-aastane tehnoloogiaettevõtete festival, kus ettevõtjad saavad tutvustada oma ideid võimalikele investoritele. Slush ei tekkinud tühjalt kohalt – selle eelkäijateks olid 2000ndate aastate algul jäähallides toimunud tehnoloogiahuviliste kokkusaamised.
Soome puhul on selge, et startup-ettevõtted on muutunud prioriteediks ning kogu ühiskond panustab noortele, kes ehitavad tulevikku. Noorte tehnoloogiahuvi arendatakse üle terve Soome, alates Oulust põhjas kuni Helsingini lõunas. Soomes on suudetud seda teha teistmoodi kui paljudes teistes riikides, ent edu näitab, et valitud on õige tee. Soome edul on kolm peamist tegurit:
1. Positiivne suhtumine alustavatesse ettevõtetesse, lähenemine stiilis „kõik on võimalik”
Alates noortele emadele jagatavatest beebikastidest kuni mitme kilomeetri paksusest kivist läbi raiumiseni on soomlased näidanud, et nad suudavad korda saata suuri asju, lähenedes asjadele põhjalikult, pikaajaliselt ning teistmoodi kui seda tehakse mujal. Üheks selliseks näiteks on Maria 01 – endisesse Helsingi haiglahoonesse sisustatud alustavate ettevõtete inkubaator. Või nagu Supercelli juht Ilkka Paananen kommenteeris Soome edu tehnoloogia vallas: „Soome pressib kõrgemale, mitte kõvemini.”
2. Riigi toetus alustavatele ettevõtetele
Valitsus panustab tehnoloogiaettevõtete arengusse laial rindel, alustades tehnoloogiainvesteeringutest (fond Tekes) kuni mentorprogrammide ja abistamiseni töötajate värbamisprotsessis. Valitsus pole pelgalt ergutaja rollis, vaid läheneb asjale süsteemselt ja on abiks seal, kus vaja. Soome valitsuse poolt vaadatuna on praegune areng alles algus – see on aastakümneid kestnud intensiivse töö tulemus. See puudutab näiteks abi ülikoolide tudengite loodud alustavatele ettevõtetele. Slushi juht Marianne Vikkula peab väga oluliseks ettevõtmist Startup Sauna, mille kaudu saavad noored nii tagasisidet kui ideid arenemiseks. Kogemustega Soome ettevõtjad löövad sellistes ettevõtmistes vabatahtlikult kaasa, kuna nad tunnetavad vastutust oma maa arengu eest. Soomel on pikaajaline asjade koos tegemise traditsioon, selle asemel, et omavahel võistelda.
3. Keskendunud algus
Vaatamata langevale sündivusele on soome lastel kolm olulist omadust, mida neis arendatakse: lihtsus, vastupidavus ja enesekindlus. Soome üks oluline tunnusjoon on lihtsus. Soomes pole kombeks üle tarbida. Kodud on tagasihoidlikud ja inimesed ei hooli niivõrd brändinimedest kui toodete kvaliteedist. Viimast omadust on märgata koolisüsteemis, mis on orienteeritud kõigi õpilaste võimete arendamisele ning igaühele õnneliku tuleviku võimaldamisele. Soome õppekavas on sees ühtviisi nii külma ilmaga väljas olemine kui programmeerimisoskused. Lisaks on Soomes tasuta arstiabi, 36-päevane puhkus ja tasuline 4-kuuline emapuhkus. Lõpuks annab tulemusi keskendumine inimeste õnnele ja ettevõtlikule vaimule.
Soome startup-ettevõtted alustasid mängudega, aga nüüd liigutakse uutesse sektoritesse. Näiteks Paptic on seotud taaskasutusega, Claned haridusega, Venuu tegeleb ürituste korraldamisega ning VAU tegutseb video vallas. Üks on selge – Soome pole loorberitele puhkama jäänud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
