Reede, oktoober 31, 2025

Monthly Archives: juuni 2017

Karvi hindamisspetsialist Sirpa Orell: Paljud omavalitsused lähevad üle süsteemile, kus hindeid pannakse alles 7. klassis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Paljudes Soome koolides hakatakse õpilastele numbritega hindeid panema alles 7. klassis. Algkoolis hindeid ei panda, selle asemel antakse õpilasele sõnaline hinnang.

Lapsevanemates tekitab hinnetest loobumine imestust. Soomes seadus nõuab hinnete panemist alles 8. klassis. Osa omavalitsusi järgib mudelit, kus hindeid hakatakse panema 5. klassi õpilastele, vahendab Helsingin Sanomat.

Paljud omavalitsused lähevad nüüd üle süsteemile, kus hindeid pannakse alles 7. klassis, räägib hindamiskeskuse Karvi hindamisspetsialist Sirpa Orell. Täpset ülevaadet selle kohta, kuidas omavalitsustes hindeid pannakse hetkel pole, aga edaspidi on kavas hakata koolidest infot kokku koguma.

Hinneteleht on soomlaste jaoks jätkuvalt oluline, aga sellel pole enam sellist tähendust nagu varem.  Uue õppekava järgi minnakse Soomes üha enam üle jooksvale, õppetöö käigus toimuvale hindamisele. Põhimõte on selles, et hinneteleht poleks see koht, kust õpilane saab teada, kuidas tal on koolis läinud. Sama puudutab lapsevanemaid. Ka nemad peaks olema jooksvalt kursis sellega, kuidas lapsel läheb.

Paljudes kohtades, näiteks Jyväskyläs on juba üle mindud uuele süsteemile, kus hinnetelehele kantakse vaid hinnang selle kohta, kuidas õpilane on võetud eesmärke täitnud. Selle peale on paljud lapsevanemad tundnud huvi, kas koolis enam hindeid ei pandagi. Samas pole sõnaliste hinnangute osas viimastel aastatel midagi muutunud, neid on antud juba pikemat aega 1-7. klassi õpilastele. Aeg, millal hinnetele üle minnakse, on omavalitsuse otsustada.

Osa omavalitsusi on just käesoleval aastal läinud üle hinnete panekule alates 7. klassist. Selle peale on mõned lapsevanemad kurtnud, et sõnalisel hindel pole seda tähendust mis numbril. Erimeelsusi tekitab ka see, et algklassides on loobutud numbriliste hinnete panekust ja õpilasele antakse pidevalt jooksvaid sõnalisi hinnanguid.

Uus õppekava 1-6. klassile võeti vastu 2016. aasta augustis. 7-9. klassis minnakse uuele õppekavale üle aastatel 2017-2019. Uue õppekava järgi hinnatakse õpilast jooksvalt ja selleks kasutatakse muid meetodeid kui tunnistused. Iga klassi lõpetamisel antakse õpilasele kirjalikult teada selle kohta, kuidas ta on oma eesmärgid täitnud. Omavalitsus otsustab 1-7. klassi puhul, kas hinnang antakse sõnaline või numbriline. Numbrilised hinded tuleb panna hiljemalt 8. klassis.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Vjatšeslav Leedo, Olav Miili ja Richard Tomingasega seotud firmade maksuvõlg on ligi 275 000 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Ettevõtjate Vjatšeslav Leedo, Olav Miili ja Richard Tomingasega seotud pankrotiohus osaühingute Dagenhart ja Paxton Assets maksuvõlg on ligi 275 000 eurot.

OÜ Dagenhart pankrotiavalduse kohaselt on firma maksejõuetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERRile. Kohus nimetas OÜ Dagenhart ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi, kelle ülesanne on muu hulgas selgitada välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, samuti kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. OÜ Paxton Assets pankrotiavalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt võlgniku varasid. Pankrotiavalduse esitanud ettevõtted prahtisid parvlaevu Saaremaa ja Muhumaa.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

Tallinna lauluväljakul avati uuenduskuuri läbinud raadiotorn

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Arhitekt Alar Kotli projekti järgi 1960. aastal valminud raadiotorn sai üle aastakümnete kaasajastatud. Tegemist on ajaloolise hoonega, millest on kommenteeritud kõiki laulupidusid ja mis asub lauluväljaku arhitektuurilises ansamblis olulisel kohal, vahendab ERR.

Renoveerimise käigus kaasajastati hoone täielikult. Ehitati uued rõdud, paigaldati uus elektrisüsteem, lisati ventilatsioon, jahutussüsteem ja küte. Ehitati välja kanalisatsioon, sest seda ei olnud hoones enne üldse. Hoone renoveerimisel järgiti muinsuskaitse eritingimusi. Renoveerimistööd läksid maksma kokku 532 800 eurot, projekti rahastas Tallinna linn.

 

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

UURING: Vaata, mitu aastat kulub abiellumisest, kui naine hakkab petma

By
Marju Rõmmel
-

OHMYGOSSIP — Viidi läbi uuring, milles selgus, kaua saab kestab abieluõnn enne kui naine satub võõrasse voodisse, kirjutatakse PopSugar´is ja Victoria Milan´is.

Oleme varem kirjutanud sellest, kuidas juba ühe korra petnud naine petab suure tõenäosusega uuesti. Uus uuring tõi ilmsiks, millises vanuses ja kui mitu aastat peale abielu naised tavaliselt petma hakkavad. Uuringus selgus, et naised üle maailma abielluvad tavaliselt vanuses 29 eluaastat ja hakkavad keskmiselt 36 aastaselt petma. See tähendab, et õnnelik abielu kestab 7-8 aastat.

“Abielunaised hakkavad erinevatel põhjustel petma. Võib-olla ei paku nende abikaasad piisavalt tähelepanu ja austust. Ilmselt naised ikkagi armastavad oma meest edasi, aga abielust on elevus kadunud. Füüsiliste vajaduste rahuldamiseks võib mõlemal olla keegi teine, aga samas emotsionaalset ühtsust jagatakse ikkagi omavahel,” ütleb petmisega seotud veebilehe looja Sigurd Vedal.

Lisaks vanusele võrreldi erinevate riikide naisi. Selgus, et iirlastel on keerulisem truu olla ja petetakse juba 3,6 aastat peale abiellumist (keskmine vanus pea 31 eluaastat). Rootslased murravad truudust juba peale 4,1 ja britid 4,4 abieluaastat. Ameerikas kestab uuringu kohaselt abieluõnn kõige kauem, uskumatud 8,5 aastat peale abiellumist (keskmine vanus 35,5 eluaastat). Kanadalased jaksavad abielus olla 6,7 aastat, enne, kui petma asuvad, olles 35,8 aastased. Lõuna-Ameerikas on pulmadest möödas 7,5 aastat, enne kui esimesi kõrvalelipsamisi sooritatakse (keskmine vanus 33,4 eluaastat) ning Lõuna-Aafrikas 6,8 aastat (keskmine vanus 35,8 eluaastat). Hispaanlased ja ungarlased on loomult truumad ja sealsed naised hakkavad petma vanuses 40-44 ning 45-49 eluaastat.

“Misiganes põhjustel ka petetakse, aitab salasuhe abielunaistel leida uuesti sensuaalsust, füüsilist kirge ja elurõõmu-nad vajavad seda. Need on universaalsed vajadused ja seksuaalne nauding on midagi sellist, mis on miljardite inimeste ühisus, ükskõik, kui palju erinevusi meil muidu üldiselt on,” ütleb Vedal.

Avafoto: NordenBladet

 

5 VIGA, mida tehakse näopesemisel

By
Marju Rõmmel
-

OHMYGOSSIP — Mõned levinumad aga väärad näopuhastusharjumused võivad põhjustada pikas perspektiivis nahaärritust, rasu ja ebapuhtust, vahendab Women´s Health.

Alla on kokku kogutud viis kõige levinumat näopesemisega seotud viga ja kuidas saaks olukorda parandada:

1. Vale toode
Õige toimega puhastusvahend peaks eemaldama mustuse, meigi ja ebapuhtuse, aga see võib eemaldada liiga palju ka naha loomulikke õlisid ja terveid rakke. Leia selline puhastusaine, mis täidab oma ülesande, ega pole liiga õrn (et peaksid nägu kaks korda järjest pesema) või liiga raske (et nahk muutuks punaseks, ärritunuks ja kuivaks).

2. Liialdamine
See on hea, kui pesed nägu päeva jooksul korra või kaks, aga rohkemad korrad võivad nahka ärritada ja põhjustada liigset rasu. Kui sa pole meiki, päikesekreemi kandnud või liialt higistanud, jäta õhtul pesuaine kasutamine vahele ja pese lihtsalt leige veega. Nahk vajab vahetevahel puhastusainetest puhkust.

3. Vale veetemperatuur
Müüt: Kuum vesi avab poorid ja külm vesi sulgeb. Tegelikkuses ei ole võimalik poore nii kergesti avada ja sulgeda. Kuum vesi võib mõnusana tunduda, aga seeläbi saab häiritud naha loomulike kaitsvate õlide kiht ja viib naha liigkuivuseni või rasu liigtootmiseni. Leige vesi on piisavalt õrn ja tõhus puhastamiseks.

4. Liigne koorimine
Koorimine on tervislik viis eemaldamaks surnud naharakud, kuid mõõdukus on võti. Vali granuleeritud koorimisvahend ja kasuta seda maksimum kaks või kolm korda nädalas. Näo õrnaks hõõrumiseks kasuta pigem käsi, mitte kindaid või lappi.

5. Kehv loputamine
Loputa nägu peale pesu hoolikalt puhtaks, et vabaneda pesuvahendi jääkainetest. Jääkained ummistavad poore ja aitavad kaasa mustuse kogunemisele. Lõug, juuksepiir ja nina saavad tavaliselt kõige vähem hoolt.


Avafoto: NordenBladet

 

1...212223...28Page 22 of 28