Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: mai 2017

Kaitseväelased harjutavad suurõnnetuse lahendamist koos tsiviilmeditsiini töötajatega

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Homme lõpeb Kevadtormi raames peetud meditsiiniõppus TervEx, kus kaitseväelased lahendasid koos kiirabi-, haigla- ja häirekeskuse töötajatega masskannatanutega õnnetusjuhtumit.

Kolm päeva kestval õppusel on mitu etappi. Stsenaariumi järgi juhtus kaitseväe sõidukitega liiklusõnnetus, mille tulemusel sai kannatada ligi 50 inimest. Esimesena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadid tegid koos kaitseväe parameedikutega kannatanutele triaaži ehk selgitasid välja, millised patsiendid vajavad abi esmajärjekorras. Seejärel transporditi kannatanud nii kaitseväe evakuatsioonisõidukitega kui tsiviilkiirabidega haiglasse, kus meedikud kontrollisid uuesti patsientide seisundit ning alustasid raviga.

„Õppuse põhieesmärk on treenida kiirabi, haigla ja kaitseväe koostööd ja see on sujunud. Esimesel päeval said kõik kannatanud päästetud,“ ütles õppuse juht kolonelleitnant Ahti Varblane. Ta lisas, et Eesti riigikaitses toetub tervishoiusüsteem tsiviilmeditsiinile, mistõttu on kahe struktuuri vaheline koostöö võtmetähtsusega.

Kolonelleitnant Varblane tõi veel välja, et õppusel osalenud kaitseväelased integreerusid väga hästi kiirabiga ning  kaitseväe parameedikud paistsid silma korrektsete ettekannetega haigete seisundi kohta.

Õppuse hindajate meeskonna juht Veronika Reinhard ütles, et igapäevatöös tsiviilhaiglad nii sageli koostööd kaitseväega ei tee, samuti ei juhtu suurõnnetusi ei nii tihti. „Seetõttu on sellised õppused väga vajalikud, sest mujal pole meil võimalik kogemusi saada. Oluline on, et saaksime reaalses olukorras võimalikult hästi hakkama,” lisas Reinhard.

Õppusel osaleb lisaks kaitseväele Tallinna kiirabi, Karell kiirabi, Rakvere haigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning häirekeskus.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti: Eesti kvaliteetne ning puhas toit on Hiina turule väga oodatud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti viibis välisvisiidil Hiina Rahvavabariigis, kus kahepoolsel kohtumisel ütles Hiina põllumajandusministeeriumi väliskaubanduskeskuse asepeadirektor Li Yan, et Eesti kvaliteetne ning puhas toit on Hiina turule väga oodatud.

Visiidi eesmärk oli kahe riigi ministeeriumide vahelise kaubandus- ning teadusalast koostööd hõlmava tegevuskava uuendamine ning läbirääkimised Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade turule pääsu osas.

Kui praegu on Eestil võimalik Hiinasse eksportida kilu, räime ja piimatooteid, siis kantsler andis edasi Eesti sõnumi, et Eesti on huvitatud ekspordivõimaluste laiendamisest ning koostöös Hiina ametivõimudega töötatakse hetkel selle nimel, et linnuliha, lõheliste ja liittoitude sertifikaatide osas saada Hiina pädevatelt asutustelt kiiret tagasisidet.

Kohtumisel Li Yaniga tegi kantsler ettepaneku pikendada 2015. aastal sõlmitud kaubandus- ning teadusalast koostööd hõlmavat tegevuskava. Li Yan võttis ettepaneku lahkelt vastu ning lepiti kokku, et alustatakse tegevuskava uuendamise protsessiga, et see lähiajal juba allkirjastada.

18. mail avas kantsler Shanghais Eesti toidu promotsiooniüritused, mille raames tutvustati Eesti toitu ning toidutooteid, et edendada Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi Hiina turul. Eesti tippkokk restoranidest Ö ja Kaks Kokka, Ranno Paukson, pakkus külalistele imelise elamuse serveerides Eesti hirveliha, lammast, sellerit ja musta küüslauku, leiba ja Eesti metsamarju.

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti viibis 17.–19. maini välisvisiidil Hiina Rahvavabariigis, kus kohtus Hiina põllumajandusministeeriumi väliskaubanduskeskuse asepeadirektori Li Yaniga, Shanghai linna ja vabakaubandustsooni esindajatega ning külastas Shanghai vabakaubandustsooni ja rahvusvahelist toidumessi SIAL China 2017. Kohtumistel osalesid ka esindajad Eesti suursaatkonnast Pekingis ja EAS-ist.

Shanghai rahvusvahelisel toidumessil SIAL China 2017 osalesid Eestist EASi ühisstendiga Saku Õlletehas AS, Värska Vesi AS, Koch OÜ, Heimtal Spirits OÜ, Vigala Piimatööstus OÜ ja Solbritt OÜ. Samad ettevõtted osalesid ka Eesti toitu tutvustaval üritusel, kus külalistele esines Eesti popartist NOËP.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski: Riik hakkab toetama tööandjaid alaealiste palkamisel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega täiendatakse Eesti Töötukassa pakutavat toetuste paketti, andes tööandjatele võimaluse taotleda töötukassalt alaealiste tööle võtmiseks toetust. 

„Eesmärk on motiveerida tööandjaid tegelema ka alaealistega ning sellega suurendada noorte võimalusi töökogemuse saamiseks, näiteks koolivaheajal,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „See on üks meede, millega ennetada noorte töötust ja vähendada uute NEET noorte tekkimist.“

Toetuse abil saavad ettevõtjad anda 2018. aastaks töökogemuse täiendavalt 3500 noorele vanuses 13–16 ning 2020. aastaks võiks töökogemus olla vähemalt igal kümnendal 13–16-aastasel.

Tööandja saab 13–16-aastaste tööle võtmiseks taotleda toetust, mille suurus on 30% töölevõetava bruto töötasust. Toetust makstakse tagasiulatuvalt 12 kuu eest. Selleks on vaja töötukassale taotlus esitada aasta I kvartalis ning eelneva aasta jooksul peab tööandja olema noortele tasunud kokku vähemalt 1000 eurot brutopalka.

Tööandja saab toetust nii töölepingu kui muu võlaõigusliku (nt käsundus-, töövõtuleping) lepingu alusel töötanud alaealiste eest. Toetust saab taotleda juriidiline isik, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse asutus.

Maksu- ja tolliameti andmetel töötas 2015. aasta jooksul kokku ainult 6% 12–14-aastastest ning veerand 15–17-aastastest alaealistest. 2016. aastal oli eelneva töökogemuseta ligi 60% kõigist 15–24-aastastest töötutest.

NEET noored on 15–29-aastased mittetöötavad, mitteõppivad ja koolitustel mitteosalevad noored.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Reklaamiseaduse kohaselt ei saa poliitiku sõiduautol olevat domeeninime ja fotot käsitada reklaamina

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikohus juhib tänases (18.05) otsuses tähelepanu, et kutsetegevuses kasutusel olevat sõiduautot, mis on tähistatud nime, kontaktandmete, kaubamärgi vms, ei saa kehtiva seaduse kohaselt käsitada poliitilise välireklaamina.

Kohtusse pöördus Vabaerakonna liige Artur Talvik, kes taotles temale Politsei- ja Piirivalveameti poolt tehtud ettekirjutuse tühistamist ning ettekirjutuse  aluseks olnud regulatsiooni põhiseaduspärasuse kontrollimist. Ettekirjutuse kohaselt oli poliitilise välireklaami keelu ajal, Tallinnas Rataskaevu 16 juures mootorsõidukil Mitsubishi reklaam „talvik.ee“ ning Riigikokku kandideeriva A. Talviku foto koos kleebisega „Vali kass Artur!“.

Riigikogu valimise seaduse § 51 kohaselt on aga üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel aktiivse agitatsiooni ajal keelatud.

Ringkonnakohus esitas Riigikohtule taotluse kuulutada kõnealune säte põhiseadusvastaseks.

Riigikohus leidis asja arutades, et kuna riigikogu valimise seadus ei määratle, mis on reklaam või poliitiline reklaam, tuleb poliitilise välireklaami mõiste sisustamisel juhinduda reklaamiseaduses sätestatud reklaami mõistest. Reklaamiseadus aga välistab teatud teabe käsitamise reklaamina – näiteks ei käsitata reklaamiseaduse (RekS 2 lg 2 p4) järgi reklaamina isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistust selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas, et kandideerimine valimistel on erakonna põhitegevuse ja kandidaadi poliitilise tegevuse (nt teavitustöö, suhtlemine valijatega ja erakonna piirkondlike organisatsioonidega) vahend. Seetõttu tuleb reklaamiseaduse tähenduses käsitada majandus- ja kutsetegevusena ka erakonna või selle nimekirja kuuluva kandidaadi ja üksikkandidaadi poliitilist tegevust.

Seega välistab RekS § 2 lg 2 p 4 ja RKVS § 51 süsteemne tõlgendamine poliitilise välireklaami keelu alt poliitiku kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistamise tema nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga.

Eeltoodud põhjustel jõudis kolleegium järeldusele, et Artur Talviku kasutatavale sõidukile poliitilise välireklaami keeld ei laienenud ja RKVS § 51 ei keelanud selle sõiduki tähistamist domeeninime ja isiku nime täiendava fotoga. Kuna vaidlustatud säte (RKVS § 51) ei ole käesolevas asjas asjassepuutuv norm, jättis Riigikohus ringkonnakohtu taotluse põhiseadusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata. Samas jääb Riigikohtu otsusega jõusse Tallinna ringkonnakohtu otsus Artur Talviku suhtes tehtud PPA ettekirjutuse tühistamiseks.

 

Allikas: Riigikohus
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome saab Euroopa Liidult 2,6 miljonit Nokiast koondatud inimeste toetuseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome saab Euroopa Liidu globaliseerumisfondilt 2,6 miljonit eurot, et toetada sellega Nokiast koondatud inimeste uuesti tööle saamist. Saadud rahast saavad abi ligi 800 Nokiast koondatud töötajat, edastab töö- ja majandusministeerium.

Taotluse globaliseerumisfondile EGR esitas Soome valitsus möödunud aastal ja Euroopa Parlament kiitis selle heaks eile, 17. mail.

Toetus on vajalik, kuna see aitab kaasa Nokiast koondatud inimeste koolitamisele ja abistamisele, ütles tööminister Jari Lindström.

Nokiast koondatud inimestele on pakutud riigipoolset tuge uue töö leidmisel või ettevõtlusega alustamisel alates möödunud aasta sügisest. Abi on saanud juba ligi 700 koondatut.

Lisaks Nokiast koondatutele on Soome taotlenud EGR-ilt toetust ka Microsoftist koondatud inimeste abistamiseks. Nokiast koondatud IT-asjatundjaid saaks kasutada näiteks Edela-Soomes tegevust laiendavates auto- ja laevaehituse ettevõtetes.

Soome kavatseb EGR-ilt lähiajal toetust taotleda ka Anttilast ja Stockmannist koondatud töötajate jaoks. Abiraha kasutatakse ligi 1600 koondatud kaubandusala töötaja toetuseks. See on esimene kord, kui Soome taotleb abi jaekaubanduse töötajate toetuseks.

EGR-i toetuse puhul on Euroopa Liidu panus 60% ja liikmesriigi panus 40%. Raha kasutatakse tööhõiveprobleemide lahendamiseks, et maksta kinni inimeste koolitus, praktika, transport ning palga- ja stardiraha.

 

1...232425...44Page 24 of 44