Teisipäev, september 16, 2025

Monthly Archives: mai 2017

Eile lõppes Kevadtorm 2017 õppuse viimane faas

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eile, 24.mail,  lõppes Kevadtormil õppuse viimane faas ehk taktikaline lahinguülesannete täitmine. „Eri riikide sõdurid suutsid kiirelt moodustada ühtse meeskonna ning saada hakkama keerukate ülesannetega kiirestimuutuvas õpikeskkonnas,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. „Meie käsutuses olid helikopterid, tankid, soomukid ja sillamasinad, mida 2. jalaväebrigaadil igapäevaselt ei ole. Saime Kevadtormil kogemuse, kuidas paremini nende vastu sõdida.“

Õppuse viimases faasis tegi 1. jalaväebrigaadile ja NATO lahingugrupile vastutegevust 2. jalaväebrigaad, mille koosseisu kuulusid õppusel lisaks Kuperjanovi jalaväepataljonile Saksa, Läti, Leedu ja Poola kompaniisuurused üksused ning Soome ja Hollandi pioneerid.

1. jalaväebrigaadi koosseisus osalesid õppuse viimases faasis Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon ning liitlaste lahingugrupp, mida toetasid kaudtulega nii suurtükiväepataljoni kui ka liitlaste kaudtulerelvad. Õhuväe ja liitlaste õhuvahendid toetasid lahingutegevuses mõlemat brigaadi.

Kolmenädalane õppus Kevadtormi üks eesmärke on ajateenijatest koosnevate jalaväepataljonide väljaõppe ja tegevus hindamine erinevates lahinguliikides enne reservi arvamist juuni algul. Samuti harjutatati Kevadtormil koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Üle Eesti peetud Kevadtormi lõpurivistus peetakse täna, 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TTÜ doktoritöös uuriti raamatupidamiskeskuste loomist avalikus sektoris

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis kaitses Kaide Tammel doktoritööd “Creating Shared Service Centers for Public Sector Accounting: The Case of Estonia” (Raamatupidamiskeskuste loomine avalikus sektoris: Eesti näide).

Doktoritöö kasvas välja rahvusvahelisest uurimisprojektist (COCOPS – Coordinating for Cohesion in the Public Sector of the Future), mida rahastas Euroopa Liidu 7. raamprogramm. Projekti raames uurisid erinevate riikide teadlased, millised on kaasaegses avalikus halduses kasutatavad praktikad ning mida on võimalik nendest õppida (vt cocops.eu).

Eestis on viimaste aastate üheks olulisemaks praktikaks tugiteenuste koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas kõiki riigiasutusi hõlmav praktika alguse sai ning kas ja mida on teistel riikidel võimalik Eesti kogemusest õppida. Valminud uurimus keskendub eelkõige ümberkorraldustele riigiraamatupidamises.

Doktoritöö juhendaja, majandusteaduskonna professor Ringa Raudla: „Nii nagu avaliku sektori reformide puhul üldiselt, võime ka raamatupidamise korralduses näha tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tsüklite vaheldumist. Vastukaaluks nõukogudeaegsele tsentraliseeritud arvestusele korraldati avaliku sektori raamatupidamine pärast Eesti taasiseseisvumist detsentraliseeritult. Riigiraamatupidamise konsolideerimine teenuskeskusesse tähendab sisuliselt seda, et pendel liigub taas tsentraliseerimise suunas. Meid huvitab, miks ja kuidas see pendel suunda muudab.”

Avaliku sektori teenuskeskuste üha suurenev hulk on pälvinud nii praktikute kui teadlaste tähelepanu. Erialakirjanduses käsitletakse teenuskeskust (i.k. Shared Service Center) kui uut ja traditsioonilistest organisatsioonivormidest eristuvat mudelit, mis lubab samaaegselt kulude kokkuhoiuga ka kvaliteedi tõusu.

Professor Raudla: „Sellele mudelile pandud ootused põhinevad ühest küljest klassikalisel majandusteoorial, millest tulenevalt peaks teenuskeskus aitama saavutada mastaabiefekti: erinevate asutuste tugifunktsioonide ühtlustamise ja koondamisega saab neid pakkuda teenusena, vabastades teenust kasutavad asutused (kliendid) kohustusest neid tugifunktsioone iseseisvalt arendada. Teisest küljest on teenuskeskuse mudeli puhul väga oluline kliendikesksus, mis peaks tagama teenuste pakkumise vastavalt kliendi vajadustele.“

Kuigi kulude kokkuhoid on peamine põhjus, miks teenuskeskusi luuakse, ei ole siiani selge, kas ja kuidas aitab teenuskeskustele üleminek valitsemiskulusid kärpida. Eesti juhtumi analüüs näitab, et teenuskeskuse loomisel ei lähtuta selle teoreetilisest mudelist, mistõttu ei pruugi teenuskeskus talle pandud ootusi täita. Eesti juhtum ei ole ainulaadne ning samale probleemile on tähelepanu juhtinud ka teiste riikide teadlased. Eesti kogemustest õppida soovijatel tuleb arvestada sellega, et teenuskeskuste loomisel on võimalik kasutada erinevaid strateegiaid ning Eesti kontekstis töötavaid strateegiaid võib olla keeruline või võimatu kasutada teistes riikides.

Doktoritöö juhendaja oli TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla, ringa.raudla@ttu.ee

Oponendid olid professorid Penelope Tuck (Birminghami Ülikool, Suurbritannia) ja Koen Verhoest (Antwerpeni Ülikool, Belgia)

Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7400

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eile algas Tartumaa koolide riigikaitselaager

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eile, 24.mail, algas Tartumaa koolide riigikaitselaager, kus ligi 400 õpilast omandavad kõrgema sõjakooli kadettide juhendamisel riigikaitseõpetuse praktilisi oskusi.

„Meie anname õpilastele riigikaitseõpetuse alased praktilised oskused, mida nad saavad ka edaspidi igapäevaelus kasutada,“ ütles laagri ülema asetäitja maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadett Taavi Oja. „On oluline, et laagrilised ka siinset aega üheskoos naudiksid ning neile jääks mugavustsoonist välja astumisest hea mälestus.“

Kolm päeva kestvas riigikaitselaagris osalevad õpilased saavad teadmisi meditsiinist, topograafiast ja sidest ning õpivad, kuidas välitingimustes valmistada toitu, püstitada varjualust, varjatult läheneda, moondada ja varjuda ning teha erinevaid sõlmi. Lisaks saavad nad kadettide juhendamisel kätt proovida lasketiirus. Omandatud teadmised ja oskused proovile õpilased proovile panna reedel peetaval orienteerumisvõistlusel, kus tuleb kontrollpunktides täita erinevaid ülesandeid.

„Kõige rohkem ootan laskeharjutust, aga muidu meeldib kõik. Ei taha veel mõeldagi, et pean vormi tagasi andma,“ ütles laagris osalev Tartu kutsehariduskeskuse õpilane Kajar Kurvits, kes on end juba vabatahtlikult ka ajateenistusse kirja pannud.

Tartumaa koolide riigikaitselaager lõpeb reedel lõpurivistusega.

Laagris osaleb ligi 400 õpilast Tartu Jaan Poska gümnaasiumist, Miina Härma gümnaasiumist, Hugo Treffneri gümnaasiumist, Tartu Annelinna gümnaasiumist, Rõngu keskkoolist, Elva gümnaasiumist, Tartu kutsehariduskeskusest, Tartu Tamme gümnaasiumist, Tartu Herbert Masingu gümnaasiumist ja Ülenurme gümnaasiumist.

Laagri viivad läbi Tartumaa riigikaitseõpetajad ja kõrgema sõjakooli maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadetid. Laagri korraldamine annab kadettidele teadmised ja oskused riigikaitseõpetuse tundide ja välilaagrite planeerimiseks ning läbiviimiseks. Samuti arendab praktiline kogemus nende kui sõjaväeliste juhtide planeerimise, organiseerimise, eestvedamise ja õpetamise oskuseid.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaeluminister Tarmo Tamm Maltal: põllumajanduspoliitikal on oluline osa kliimamuutustega toimetulekus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — „Esmatähtis on tagada ühise põllumajanduspoliitika ajakohasus ning praeguste väljakutsetega tegelemine, kindlasti tuleb meil suurendada põllumajanduspoliitika panust kliimamuutustega toimetulekuks“, sõnas maaeluminister Tarmo Tamm 21.-23. mail toimunud Euroopa Liidu põllumajandusministrite mitteametlikul kohtumisel Maltal.

„Põllumajandusel on tähtis roll kliimaprobleemide lahendamisel. Oluline on toetada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, et võimaldada põllumeestel panustada kliimamuutustega hakkama saamisesse ning luua võimekus kliimamuutuste tagajärjel tekkivate negatiivsete mõjudega toimetulekuks,“ rõhutas Tamm.

Oma kõnes tänas Tarmo Tamm Maltat suurepärase koostöö ja pühendumuse eest eesistujana ja andis kõikidele ministritele üle kutse tulla 3.-5. septembril Tallinnas toimuvale mitteametlikule põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisele.

Eesistuja Malta juhitud arupidamine annab väärtusliku panuse ühise põllumajanduspoliitika tuleviku aruteludesse, kus on olulise kohal põllumajanduse keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetega toimetulek.

23. mai 2017. toimunud mitteametliku põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi ametlik arutlusteema oli „Kliimamuutused ning veeressursid ELis: põllumajandust puudutavad väljakutsed“. Maaeluministrit saatsid nõukogu istungil Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kevadtormi lõpulahingus lähevad vastamisi tankid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kevadtormil algasid täna varahommikul kõige tulisemad lahingud, milles vastamisi lähevad ka õppusel osalevad tankid.

Kahepäevane lõpulahing peetakse peamiselt kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses ning erineb senisest õppusest sellega, et nii ründav kui ka kaitsev pool saavad täies mahus kasutada Eesti liitlaste lahingugrupi manöövervõimet, kiirust ja tulejõudu. Rünnakus osalevad prantslaste tankid Leclerc ja brittide tankid Challenger 2 ning kaitses astuvad neile vastu sakslaste Leopard 2.

Lisaks liitlaste rasketehnikale läbivad esmakordselt nii ulatuslikus õppelahingus tuleproovi hiljuti Hollandist ostetud Scoutspataljoni lahingumasinad CV9035.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul tähendab keskpolügoonil niivõrd mastaapse lahingu läbiviimine brigaadi suurusele üksusele üsna piiratud raame. „Pigem on see siiski väljakutse positiivses mõttes, sest ka päriselt peame olema valmis sõdima ja võitma igasugusel alal igasugustes tingimustes,“ ütles kolonel Palm. „Senised lahingud on näidanud, et brigaadi üksuste väljaõpe on professionaalne, nad on äärmiselt motiveeritud ja täielikult valmis ennast ka rasketes lahingutes parimast küljest näitama.“

Kui eelmisel nädalal alanud õppelahingute esimeses etapis 1. jalaväebrigaad kaitses ja tinglikku vastasena ründas 2. jalaväebrigaad, siis nüüd vahetavad brigaadid oma rollid. Eilse päeva jooksul kaevus 2. jalaväebrigaad keskpolügoonil põhjalikult maasse.

„Oleme kindlustanud ja tõkestanud. Oskused, mis saadud väljaõppeperioodil, saavad siin proovile pandud,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

1. jalaväebrigaadi koosseisus ründavad täna Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon ning liitlaste lahingugrupp, mida toetavad kaudtulega nii suurtükiväepataljoni kui ka liitlaste kaudtulerelvad. Õhuväe ja liitlaste õhuvahendid toetavad mõlemat brigaadi.

2. jalaväebrigaadi koosseisus võtavad keskpolügoonil kaitsepositsioonid sisse Kuperjanovi jalaväepataljon, keda toetavad Saksa soomuskompanii, Leedu ja Läti kompaniid ning Hollandi, Soome ja Saksa pioneeriüksused. Kohal on ka Vahipataljoni ajateenijatest moodustatud sõjaväepolitsei rühm.

Õppelahingute esimeses pooles osalenud Kaitseliidu malevate manööverüksused lõpulahingus ei osale.

1.jalaväebrigaadi ülem kolonel Palm tõstis eraldi esile kaitseliitlaste rolli Kevadtormil, kelle tegevusega tema brigaadi koosseisus jäi ta väga rahule.

Kaitseväele on kolmenädalane Kevadtormi õppus vajalik ajateenijatest koosnevate jalaväepataljonide väljaõppe ja tegevus hindamiseks erinevates lahinguliikides enne reservi arvamist juuni algul. Samuti harjutatakse Kevadtormil koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Õppuse lõpurivistus on 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...161718...44Page 17 of 44