NordenBladet — “Keskerakonna skandaalidel ei näi lõppu tulevat. Savisaare korruptsiooniskandaal, Martin Repinski ametist viinud valetamise skandaal, Mailis Repsi Sputniku skandaal, Taavi Aasa Linnahalli korruptsiooniskandaal, Oudekki Loone ja Olga Ivanova 9. mai skandaal, Mihhail Korbi tagasiastumiseni viinud NATO skandaal, Arvo Sarapuu prügikorruptsiooni skandaal ja Yana Toomi korduvad visiidid sõjakurjategija Assadi juurde näitavad ilmekalt, et Jüri Ratas ei kontrolli ei valitsuses ega oma erakonnas toimuvat,” avaldas Hanno Pevkur oma Facebooki lehel.
“Ka Keskerakonna sõnumid Eesti ja Vene meediale liiguvad jätkuvalt ristivastupidises suunas. Tehku oma valik ära, millist suunda nad esindavad. Üheaegselt nii Kremli kui Euroopa sõnumitega Eesti valitsuses olla ei saa,” lausus Reformierakonna esimees.
NordenBladet — Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi juhitud teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti Maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.
“Vaid väga väheste puuliikide genoom on täielikult järjestatud ning seetõttu annab uuring eriti väärtuslikku teavet pikaealiste taimede genoomi ehituse ja arengu kohta. Loodetavasti on uuring erinevates keskkonnatingimustes kiirema juurdekasvu ja parema puidu kvaliteediga taimede aretamisel hüppelauaks,” ütles Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets.
Arukask on paras- ja arktilise kliimavöötme metsades valdav ning ka Eestis väga levinud puu. Kuigi arukask on kiire kasvu ja kõrgekvaliteedilise puidu tõttu Põhjamaade metsatööstuse peamine ning väga väärtuslik tooraine, oli tema genoom seni veel järjestamata.
“Arukask on ulatusliku geograafilise leviku tõttu läbi aegade olnud tugevasti mõjutatud keskkonna muutustest. Peamine puude kasvu ja arengut mõjutav tegur on olnud temperatuur,” rääkis Niinemets. Ta täpsustas, et arukase mitmetes kasvukohtades on tänapäevaks temperatuur tõusnud 1,5 °C ja võib ennustuste kohaselt selle sajandi jooksul tõusta veel 4 – 11 °C. Et mõista kliimamuutuste mõju puude populatsioonidele metsades, tuleb uurida nende molekulaarse kohastumise märke genoomis nii minevikus kui tänapäeval.
Uuringus, mille tulemused avaldati ajakirjas Nature Genetics, järjestati 80 B. pendula taime genoom, mis koguti Soomest, Saksamaalt, Norrast, Iirimaalt ja Siberist. See info võimaldas uurijatel kindlaks määrata mitmed olulised mutatsioonid, mis aitavad mõista keskkonnaga kohastumist ja puude arengut ning seda, kuidas antud liigi taimed reageerivad valgusele muutuvates keskkonnatingimustes erinevatel pikkus- ja laiuskraadidel. Info on oluline ka arukase aretajatele. Lisaks professor Ülo Niinemetsale osales esmauuringus ka Eesti Maaülikooli teadur Leila Pazouki. Täispikk artikkel on avaldatud siin: http://www.nature.com/ng/journal/vaop/ncurrent/full/ng.3862.html
NordenBladet — 16. mail kaitses doktoritööd „Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903” Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Elle-Mari Talivee. Autor otsis töö käigus vastust küsimustele, kuidas, miks ja kes kujutas linna eesti proosakirjanduses ajal, kui hoogustus linnastumisprotsess – 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi alguses.
„Otsisin tõestust sellele, et selle aja ilukirjanduses peegeldub linnatunnetuse teke,“ selgitas autor töö eesmärki ja lisas, et kirjandusliku linna analüüsi keskmes oli mõiste „maastik“, mis kõige paremini haaras linnasse suhtumist: algul tajuti seda kauge ja visandlikuna, seejärel õpiti tundma, kaardistati ja süveneti sellesse, ning lõpuks sai linnast tegelane kirjandusteoses.
„Mulle endale tundub, et üks huvitavamaid jooni selgus uurimise käigus: semiootiliselt on linn naine ning naisele nii mõnigi kord hukatuslik. Tööst selgub ka, kuidas ilukirjanduses on linna muutumist ja võimalusi sageli edasi antud just naise kujus,“ selgitas Talivee. „Väga huvitav oli minu jaoks sukeldumine kirjanduslikku eeslinna, praeguse sõnaga agulisse, mis on 19. sajandi lõpu Eesti linnas enamasti eesti soost tegelase elupaik, valuskriitiline, naturalistlikult jõhker,“ lisas ta.
„Tegemist on ääretult huvitava perioodiga eesti kirjanduse ruumikujutuses. Selle perioodi ülevaatlikku kirjandusliku linna süvavaatlust siiani koostatud ei olnud, ehkki see periood ja teema on riivamisi haaranud mitmeid varasemaid uurijaid,“ sõnas töö autor. „Loodan, et lisasin senistele kirjandusliku ruumi uurimustele midagi olulist perioodist, mille kohta seni kokkuvõte puudub; samuti tõin esile teemasid, mida ei ole varem tõstatatud.“
Doktoritöö avalik kaitsmine toimus 16. mail. Töö juhendajad on TLÜ professor Piret Viires ja TLÜ emeriitprofessor Rein Veidemann. Oponendid Helsingi Ülikooli külalislektor Sirje Olesk ja Tallinna Ülikooli lektor Anneli Kõvamees.
NordenBladet —“Tõenäoliselt kajastub ülekandeteenuse odavnemine mõne aja pärast ka iga tarbija elektriteenuste arvel ning tarbijatele tekkiv kokkuhoid ulatub mitme miljoni euroni aastas,” ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Võrgutasude seekordse alandamise täpne ulatus selgub pärast uute tasude kinnitamist konkurentsiametis. Elering loodab tasud kehtestada selle aasta juulist.
ERR.ee küsis Elektrilevist, millist võitu on tarbijail oodata. Selgus, et Eleringi ülekandeteenuse kulud moodustavad Elektrilevi võrguteenuse hinnast ligikaudu kolmandiku. Seega oleks hinnalanguse mõju Elektrilevi keskmises võrgutariifis ligikaudu üks protsent. Elering selgitas, et võrgutasude alandamise üheks põhjuseks on kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) alandamine 4,46-protsendini. See on kolmandiku madalam eelmise tariifilanguse aegsest tasemest ja kärbib Eleringi ärikasumit ligikaudu 13 miljoni euro võrra 28 miljoni euroni.
NordenBladet — Ametist lahkuva riigihaldusministri Mihhail Korbi riigikogusse naasmise korral peab valimistulemuse kohaselt talle koha vabastama Keskerakonna fraktsiooni liiga Marko Šorin. Korb kogus 2015. aasta riigikogu valimistel 1904, Sindi endine linnapea Šorin 464 häält.
Kuni uue riigihalduse ministri ametisse määramiseni asendab teda valitsuses Keskerakonda kuuluv maaeluminister Tarmo Tamm. Pärast ministeri lahkumisavalduse saamist edastab peaminister selle presidendile.
Avafoto: Marko Šorin riigikogus ametivannet andmas (Riigikogu kantselei)
Allikas: Eesti Rahvusringhääling
