Kolmapäev, november 5, 2025

Monthly Archives: aprill 2017

Rootsi majandus väga heas seisus: kasv kiire ja tööpuudus madal

NordenBladet — Soome kõrval on ka Rootsi majandus väga heas seisus. Kasv on Rootsis oodatust kiirem ja tööpuudus väheneb vaatamata massilisele immigratsioonile. Tänavuseks aastaks oodatakse Rootsis 2,6% kasvu, kui euroala keskmine on 1,7%, vahendab Helsingin Sanomat. 2018. aastal kasv aeglustub 2,1 protsendini ja 2019. aastal 2,0 protsendini.

Tööpuudus Rootsis lähiaastatel väheneb. Tööpuudus väheneb vaatamata 2014. ja 2015. aastal Rootsi massiliselt tulnud migrantidele, kes on hakanud tööle minema.

Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson ütles, et tööpuudus on viimase 10 aasta madalaimal tasemel. Käesoleval aastal on tööpuudus Rootsis 6,6%, tuleval aastal 6,4% ja 2020. aastal 6,2%. Tänu tööpuuduse vähenemisele on ka sotsiaaltoetused kümne aasta madalaimal tasemel. 20-64-aastaste tööhõive on Rootsis kõrgeim Euroopa Liidus mõõdetud aja jooksul.

Rootsi riigieelarve on tänu heale majandusseisule samuti ülejäägis, kuigi Rootsi valitsus planeeris migrantide ülalpidamiseks võtta juurde laenu. Rootsi riigivõlg on 39,5% SKP-stning see väheneb lähiaastatel.

Tänavu kevadel tehtud lisaeelarvega saavad raha juurde Rootsi politsei, kaitsejõud, sünnitushaiglad ja koolid. Politsei saab juurde 73 miljonit ja kaitsejõud 50 miljonit eurot.

Soomes kõigub koolitoidu hind 1,67 ja 8,28 euro vahel

OHMYGOSSIP — Soome omavalitsustes on odavaim koolitoit 1,67 eurot ja kalleim 8,28 eurot päevas õpilase kohta. Odavaima ja kelleima koolitoidu hinnavahe on Soome koolides 6,61 eurot õpilase kohta päevas, vahendab Yle. Kõige odavam on koolitoit Vantaal ja kõige kallim Puumala vallas Lõuna-Savo maakonnas. Info tugineb Soome Haridusameti (Opetushallitus) 2015. aastal kogutud andmetele.

Summa hulka on arvestatud toidu tooraine maksumus pluss transpordi ja toidu valmistamise kulud, muu hulgas köögitöötajate palgad.

2300 elanikuga Puumala valla kallil koolitoidul on lihtne põhjus: vald pakub õpilastele tasuta vahepala, samas kui näiteks Turu linnas peavad vanemad selleks eraldi raha maksma. Puumalas moodustab vahepala maksumus ligi kolmandiku koolitoidu maksumusest.

Ainult lõuna maksab Puumalas ligi 5 eurot. Ent seegi on poole kallim kui mujal. Üks kallima toidu põhjus on õpilaste vähesus. Puumalas on vaid üks kool, kus on 130 õpilast. Puumala valla elanike arv väheneb, tänavu pole vallas sündinud ühtegi last.

Puumala valla toiduteenindusjuht Irmeli Luukkonen lisab, et hinna sees on ka parem kvaliteet. Näiteks salatid valmistatakse koolis iga päev kohapeal. Selleks kasutatakse võimalikult palju kodumaist toorainet. Lisaks liha- ja vorstiroogadele on valikus alati taimetoit.

Tasuta koolitoit muutus Soomes üldiseks 1948. aastal. Koolitoitu saab igapäevaselt ligi 900 000 õpilast. Soomes keskmiselt maksab koolilõuna 2,76 eurot.  Odavam on toit suuremates omavalitsuses, näiteks Vantaa linnas. Toidu hinda mõjutab ka selle minek – kui lastele toit ei maitse, süüakse seda vähem ja kulud on väiksemad.

Enamikus Soome koolides pakutakse lisaks lihatoitudele ka taimetoitu.

Odavaim ja kalleim koolitoidu maksumus Soome omavalitsustes. Allikas: Yle, Haridusamet

 

Soomes EuroJackpotiga 87 miljonit võitnud lotomängija saab oma võidu kätte juba paari nädala pärast

OHMYGOSSIP — Möödunud nädalal Eurojackpotiga 87 miljonit eurot võitnud lotomängija, kes võidule järgi ei läinud ja keda üle Soome taga otsiti on nüüd lõpuks leitud. Soome lotofirma Veikkaus juht Pirjo Ilves ütles Helsingin Sanomatele, et inimene on üles leitud ja rohkem asja kohta infot ei anta.

Ilves ütles, et võitja on kindlaks tehtud ja teda võidu puhul õnnitletud. Võitja elab Tampere linnas. Võidupilet oli ostetud Lielahti K-Citymarketist ja numbrid valis välja automaat. Võidusumma on 86 970 700 eurot.

Tegemist on seni suurima Eurojackpoti võiduga, mis Soome on tulnud. Suuruselt järgmine, 61,2 miljoni eurone Eurojackpoti võit läks 2014. aastal Espoosse. Viie aasta jooksul on Soome tulnud kokku 11 peavõitu. Kokku on Eurojackpotiga saanud Soomes miljonäriks 45 inimest.

 

EV100 juubeliperiood algas suure matkapäevaga

NordenBladet – EV100 juubeliperiood algas pühapäeval (16.aprill) suure matkapäevaga endisel Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiril, matk tähistas sajandi möödumist eestlaste asualade ühendamisest ja Eestimaa kontuuri tekkest.

“Sada aastat tagasi eraldas Põhja- ja Lõuna-Eestit kubermangupiir, mille me täna üheskoos matkajatega sümboolselt kaardilt kustutame. Nii tähistame meie maa moodustumist, mis oli oluliseks tähiseks teel iseseisvuse poole,” ütles EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu.

Seiklussportlased ja hea ettevalmistusega matkajad seadsid pühapäeval sammud kunagisele kubermangupiirile, mis on üle 400 kilomeetri pikk ja kulgeb Peipsi rannalt Tõstamaani.

Foto: OHMYGOSSIP

Rahvastikuregistris nuhitakse ebaseaduslikult inimeste andmetes

OHMYGOSSIP – Märtsist hakkas eesti.ee süsteemis tööle andmejälgija teenus, mille kaudu kasutajad saavad vaadata, mis asutused on nende kohta rahvastikuregistris päringuid teinud. Eesti Päevaleht kirjutab, et töötukassa, e-tervise süsteem, notarid ja paljud teised rikuvad seadust, küsides rahvastikuregistrist inimeste kohta õigusliku eesmärgita andmeid.

Nimelt tulevad kellegi kohta päringut tehes kaasa ka seotud isikute ehk vanemate, laste, abikaasa ja eestkostetavate nimed ja isikukoodid. Kui siseneda portaali andmejälgija lehele, vaatab sealt vastu kummaline pilt: e-tervis või töötukassa on teinud su kohta mitu päringut, kuigi viimast arsti või töötukassa külastust ei suuda sa ise meenutadagi ning päringu põhjusena on kirjas “isiku laiendatud info päring isikukoodi järgi”, kuid see on ebaseaduslik.

Avafoto: OHMYGOSSIP