Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: aprill 2016

10 riiki, mis kubisevad taskuvarastest

OHMYGOSSIP — Tripadvisor avaldas 10 maailma linna, kus on suur oht langeda taskuvarga ohvriks. Enne reisile minekut mõtle välja vargakindlad paigad, kuhu peita kõik väärisesemed, raha ja muu oliline.

Seda emotikoni mõistetakse tihti valesti. Tegelikult ei ole mitte keegi kindel, mida see tähendab

OHMYGOSSIP — Tänapäeval kasutavad inimesed nii internetis kui sõnumites väga palju erinevaid emotikone ja kleebiseid, et kaasvestleja mõistaks emotsionaalset seisundit paremini, vahendab ReportUK veebileht.

Emotikonide valik on üüratu, aga tuleb tõdeda, et nende hulgas on ka üks mitmeti mõistetav ning arusaamatusi tekitav emotsiooni nägu. Apple toodetes on nägu, mis paljastab hambarea. Osad peavad seda sümbolit ebamugavust tundmise märgiks ning kasutavad seda negatiivses võtmes. Teistes telefonides paistab hambaid näitav nägu täiesti tavalise, tõeliselt õnneliku ja naeratavana. Uuringud näitavad, et inimesed on jagatud kahte leeri emotikoni mõistmise osas.

Küsitluse põhjal ei ole tegelikult keegi kindel, mida antud nägu tähendab, aga sellest hoolimata on see üks kasutatavamatest emotikonidest. Selle emotikoni puhul tuleb meeles pidada, et erinevate firmade telefonides paistab see nägu erinevana, kas siis ebamugava irvitusena või õnneliku naeratusena.

 

VIDEO: Mehe kõrvast eemaldatakse kivistunud kõrvavaik. Nõrganärvilistele vaatamine mittesoovitatav!

OHMYGOSSIP — Kõrvavaigul on kuulmekäigus oluline roll täita. Kõrvavaiku eritub väikestest näärmetest ning kõrvu tuleb puhastada regulaarselt ja ettevaatlikult. Halvimal juhul võib kõrvavaik halvata kogu kuulmekäigu.

Stephen Bergs ei ole ilmselt kunagi kuulnud kõrvapuhastusest. Tegelikult ta ei ole viimasel ajal üldse midagi kuulnud, kuna mehe kõrva kanalid olid kõvaks muutunud vaiku täis. Lõpuks pidi mees minema arsti juurde, et abi saada. Internetti on nüüd paiskunud video, kuidas mehe kõrva puhastatakse. Hoiatuseks niipalju, et video võib olla suhteliselt häiriv ja vastumeelne. Mehe kõrvast tuleb välja tumepruun könt, mis on kõrva kuulmekanali täiesti ära ummistanud.

Hea teada!
Mis on kõrvavaigu ülesanne ja miks see mõnikord ummistab kõrva?

Kõrvavaik on vaigu- ja rasunäärmete eritis, mille ülesanne on kaitsta kuulmekäiku põletiku, tolmu ja mustuse eest. Kui kõrvavaik on pehme, väljub see reeglina kõrvast iseenesest. Inimestel, kellel moodustub kõva ja kuiv vaik või kelle väliskuulmekäik on kitsas ja käänuline, võib tekkida vaigukork, mis põhjustab kuulmekäigu ummistuse.

Millest oleneb see, et mõnel inimesel tekib vaikummistus ja mõnel mitte? Kas siin määrab ka vanus?
Kõrva vaikummistus puudutab 2–6% elanikkonnast. Vaikummistuse teket soodustavad rohke vaiguproduktsioon ning kalduvus kuiva ja kõva kõrvavaigu moodustumiseks. Vaikummistus tekib suurema tõenäosusega isikutel, kellel on kitsas ja käänuline väliskuulmekäik. Kõige sagedamini tabab probleem lapsi ja vanemaid inimesi. Lastel tekib kõrvavaiku suhteliselt rohkem, kuid reeglina on see pehme konsistentsiga ja väljub kuulmekäigust iseenesest. Piisab, kui vaid silmaga nähtav vaik kuulmekäigu välissuudmest eemaldada. Vanematel inimestel on kõrvavaik sagedamini kõvema konsistentsiga ja seetõttu esineb ka vaikummistust vanemas eas sagedamini.

Mille järgi tunneb inimene ummistuse ära? Millised on sümptomid?
Kui vaigukork ummistab kuulmekäigu, tajub inimene seda kuulmislangusena. See võib tekkida tasapisi või suhteliselt järsku. Eriti sagedane on probleem suvel, kui ujudes saab vaigukork märjaks, paisub ja topistab kuulmekäigu. Muude sümptomitena võivad esineda veel pearinglus, vilin kõrvus, kuulmekäigu sügelemine ja kõrvavalu.

Kui kõrvas on rohkesti vaiku, kuidas siis inimene ise seda eemaldada saab? Sageli kasutatakse vatitikku. Millised ohud siin on?
Vatitikuga kõrvu puhastades lükatakse 80% kõrvavaigust kuulmekäiku sügavale sisse. Tihedalt kuulmekäigu topistanud vaigukorki võib olla hiljem keerulisem välja võtta. Halvemal juhul võib vatitikuga mulgustada kuulmekile.

Avafoto: Youtube

36-aastase Sami elu mikropeenisega: Ma olen friik!

OHMYGOSSIP — Edela-Soomes elab 36-aastane Sami, kes on nõus rääkima enda kohta väga intiimse loo peenisest. Ta kuulub väga väheste hulka, kelle peenis on 2cm suurune. Algkoolis olin veel nagu iga teine laps. Keskkoolis hakkasin juba teistest eralduma. Klassikaaslaste peenised olid juba kooliaja jooksul üüratult kasvanud, vaatasin neid dušhi all kadestavalt, sest minu oma oli ja on tänaseni vaid 2cm pikk. Erektsiooni ajal on pikkus 5cm. Kuulun meeste hulka, kellel on mikropeenis.

See on üsna haruldane nähtus ning võib tuleneda kasvuhormooni kõrvalepõikest või geenide kõrvalepõikest. Minul on see kromosoomidest. Antud teemast leiab isegi internetis vähe infot, sest selliseid peeniseid leidub kogu maailmas vaid poolel protsendil meestest, vahendab Terveydenasialla.com.

Mikropeenisega elu on täpselt samasugune nagu teistelgi sarnase murega meestel. Ma olen friik. Ei käi avalikes saunades. Mul on sõjaväe ajast siiani teravad mälestused meeles. Kui keskkoolis piirduti vaid imelikult vaatamisega, siis sõjaväes pandi mulle hüüdnimeks Sentti-XXX (põhimõtteliselt nagu sendimeetrimees – toim.). Mehed ei saanud aru, et see solvas mind.

Kuna tüdrukud olid minust alati huvitunud, ei julgenud ma asju sinnamaani lasta, kus oleksin pidanud ennast paljastama. Ma ei tahtnud, et tüdrukud hakkaksid ka omakeskis minu väikese peense üle arutama. Peale sõjaväge hakkasin tüdrukutega tõsisemalt kohtingul käima. See ajastu oli minu elus väga raske. Oleksin väga tahtnud vahekorda astuda, aga mida sa teed, kui püksis on ainult 5cm. Hakkasin alkoholist lahendust leidma. Kell oli üsna palju, kui sain endaga kaasa ühe tüdruku. Pidin hoolt kandma selle eest, et me mõlemad oleksime piisavalt purjus.

Ma ei soovinud kunagi suuseksi, aga ise olin seda alati valmis tüdrukule tegema, kui ta soovis. Kuna kannatasin ka liiga kiire orgasmi saamise all, ei mäletanud naised vahekorrast õnneks suurt midagi. Hea, et ma ei muutunud väikese peenise tõttu alkohoolikuks. Kaine peaga ei oleks ma kunagi julgenud kellegagi vahekorda astuda. Tasub mainida, et kui ma poleks muidu olnud hea välimusega, lihastes ja nii edasi, siis oleks asi olnud väga täbar.

Kõik kindlasti soovivad teada, milliseid kogemusi mul on olnud ning kuidas naised on minusse suhtunud. Sellele on raske vastata, kuna ma ei soovinud noorena kunagi sama naisega teist korda enam olla. Kaitsesin end sedasi. Naisi saigi selle tõttu käidud normaalsemast rohkem läbi. Õnneks ei kuulnud kunagi tagantjärgi “väikese-riista” jutte. Eks naised olid siis lihtsalt lojaalsed või lihtsalt nii paganama purjus. Ühe korra on mulle öeldud – ilmselt ei olnud naine piisavalt purjus – et on sul alles väike peenis. Ei teadnud, kas nutta või naerda. See tüdruk oli missivõistluse läbi teinud kaunitar.

Aga et kuidas mul nüüd elu läheb? Mul on laps. Sellise väikese peenisega olen tõesti hakkama saanud. Mul on suurepärane naine, kellele väike peenis ei ole probleemiks. Ma ei soovi meie suhte saladusi rohkem avaldada, aga oleme rahulolevad ja abielus juba aastaid. Lõpetuseks niipalju, et olen väga palju negatiivset kogenud ning kui oleks võimalus see kehaosa välja vahetada, siis teeksin seda kindlasti. Olen mõnikord mõelnud peenise pikenduse peale, aga kuna väike peenis oli suhtes juba algusest, siis ei oleks pikendusest suurt kasu. Sentimeeter siia-sinna ei mängi enam rolli. Kui olen huumoriga siiamaani vastu pidanud, pean hauda minemiseni vastu. Nalja tegemine on olnud ainus viis, et olukorda taluda. Aga see nalja tegemine toimub ainult meeste seltsis. Naistega sellist nalja ei tehta, sest see on ilmselge turn off.

Loe lisaks:
Zürichi ülikooli uuring: Millised on naiste kriteeriumid peenise osas?
OHMYGOSSIP — Zürichi ülikooli õpilased palusid 105 naist osalema uuringus, mille käigus paluti fotode hulgast välja tuua peenis, mis tundub kõige atraktiivsem. Määramises osalesid pikkuse, jämeduse, peenise otsa, munandite kuju ja karvkatte kriteeriumid, vahendab Iltalehti terviseteemaline artikkel.

Lõuna-Aafrika arstid siirdasid patsiendile uue peenise
Lõuna-Aafrika Vabariigi arstide teatel õnnestus neil teostada ajaloo esimene edukas peenise siirdamine. Kaplinna Tygerbergi haigla ja Stellenboschi ülikooli koostöös teoks saanud operatsioonist on möödas juba kolm kuud, kuid alles nüüd olid arstid valmis kindla veendumusega teatama, et siirdamine edukaks osutus, vahendasid Reuters ja YLE.

 

 

Labased sommid vs viisakad soomlased

OHMYGOSSIP – Ma olen üldiselt suht musta huumoriga inimene ja võin teatud inimestega üllatavalt labaseid nalju teha kui olen sellises tujus, aga üldpildis minu meelest eestlased on siiski viisakamad näiteks sõnavara poolest kui soomlased. Eriti käib see naiste kohta… No see on juba vana nali, et “vi**u” on justkui sidesõna (ja hakkab külge nagu nakkushaigus).

Soomlastel on lausa verbina sõna “vitutus” kasutusel. Isegi wikipedias on selle sõna seletus ja käänded olemas. No näiteks kui elus juhtub midagi hullu, lööd hoopis väikese varba ära või kahetsed midagi, suurt… Iga asja kohta sobib öelda “Voi että kun minua vi*u**aa näin paljon…”, kirjutab Liina oma blogis minajamuud.blogspot.com.

Isegi raadios kõlab pidevalt laul “Että mitähän vi**ua?”, ja ränk tunnistada, aga mulle meeldib isegi üks laul, kus refräänis on umbes nii: “…kenelle täällä pitäisi maksaa, että kaikki ei olisi paskaa…” nojah. Ja varsti lasteaialapsed laualavad kooris kaasa. Ei imestaks. Aga mõtlesin, et toon ka muid säravamaid näiteid.

Mina pole tegelikult ju üldse õige inimene kedagi kritiseerima, või noh neid tavalisi roppe sõnu. Ja pealegi ma pole nii ammu Eestis elanud, et ma ei tea, äkki on seal pool sood ka tobedalt roppe uusi väljendeid kasutusele võetud. Toon mõned näited, mis on tänaseks minu tähelepanu Soomes elades köitnud.

1. Dressid, mida kantakse kodus ja üldse igal pool (jaa, mina olen ka Puma-dressipüksi inimene kui tuju on, aga üldiselt ainult oma kodus nelja seina vahel), soomalsed ise naeravad enda üle ja kiidavad, et kõige parem riietus on ikka “pieruverkkarit” ehk siis peerupüksad, millega kõlbab teha nii aiatöid kui ka käia baaris kui õhtu venib pikaks. Igaks puhuks, igaks juhuks.

2. Facebooki grupis küsiti hiljuti, et kui saaks valida üksikule saarele kaasa ainult komme, siis millise karbitäie võtaksid. Ma pole eriti aktiivne rühmades (võrreldes mõnega), kuid siis panin sinna vastuseks Raffaello pildi. Sain paar “laiki” isegi kirja, kuid kommiisu võttis ära järgnev kommentar, kus üks tore tädi kiitis Raffaellosid “enkelipieruksi” ehk inglipeerudeks? Mida? Miks peab ütlema keegi nii? Ja hästi positiivsel toonil. Einoh tore, mul läks isu ära. Söö ise oma inglip…

3. Kooliajal tuuseldasin ma pea laiali ringi ja emakeele reeglitest oli mul tõesti tol hetkel ükskõik, kuid ainuke asi, mida õrnalt mäletan – on see, et nimesid ei muudeta. No ja siis tuleb üks keskmine somm ja ütleb H&M poe kohta “HenkkaMaukka” ja viimane kild, mida lugesin Hugo Boss on “pomohuugo”. Just nii. Miks, päriselt miks peab muutma mõne firma või brändi nime? Dolce & Gabbana on muide “DoltseKappana”…

4. Keeleliselt on soomlased üldse hästi laisad. Kui sõna algab keeruliselt nagu näiteks “TR”- kombinatsiooniga, siis jäetakse esimene (sel puhul näiteks) “T”-täht lihtsalt hääldamata. Toon eredad näited, mida siiani kuulnud olen:
Älä sressa (stress – ress)
Menen reenamaan (treenit – reenit)
Raktori (traktori) Raana (kraana) Rojekti (projekti)
Riangeli (triangeli)

Siia nimekirja sobib vist ka see, et soomlastel ongi sõna “prillide” asemel “rillid”. See on grammattiliselt tegelikult täiesti õige. Hästi koledalt kõlab ka see suitsule minek, mis on tegelikult ju “tupakalle”, aga soomlastele meeldib kohe nõmedat slängi kasutada ja ütlevad “röökille”. Kuna ma ei suitseta, siis ei pea õnneks seda eriti tihti kuulma.

5. Dressipükstekultuur toob kaasa endaga ka tenniste kandmise kultuuri. Nendega sobib käia samuti (mõtlen just naisi praegu) nii linna peal kui ka klubis seelikuga. Ja kontsad oleks nagu eilne päev. Kui ongi vaja pidulikke jalanõusid, siis tuleb soetada pigem platvormiga tennised! No õnneks kõik naised ikka iga ilmaga tennistes ringi ei käi, aga päris paljud käivad… Tädi sai kultuurišoki Soome peol käies… Aga Helsingis on see-eest jälle mõne inimese riietus nagu vaatamisväärsus ja seda ainult heas mõttes.

Mul on ka valged ja mustad tennised kevadeks soetatud, aga pidusse ma nendega ausalt öeldes ikka ei roniks. See peaks ikka täesti ekspromt minek olema sellisel juhul… Peol põhijoogiks on “kossuvichy” ehk viin+mullivee kokteil või “valkovenäläinen”, mis koosneb lagritsaviinast või kohviliköörist+piimast. Just. Pole ime, et iiveldama ajab… Mul hakkab paha üksainult juba sellest mõttest.

Aga ega olukord pole üleni jube.
Ja siis on need samad soomlased on teisalt hoopis sellised, kes põhiliselt ütlevad sada korda “Moi” ja “Kiitos” iga asja ette ja taha ning tänavad juba igaks juhuks millegi eest ära. Kui midagi räägid, siis on kombeks terve aeg öelda “Kyllä, kyllä” ja noogutada kuulelikult pead, et teine näeb, et sa ikka oled seal tema jaoks. Poes müüjad tavaliselt alati teretavad viisakalt ja raha annavad käe peale, mitte ei viska letile.

Soomlased ise kiruvad, et tänapäeva noored on hukas, aga eks see ole klassikaline lause. Ma mäletan, et kui siia kolisin, siis olin harjunud, et kui eestlased käivad eestlastel külas, siis külaline on see, kes midagi viib (tavaliselt midagi kohvi kõrvale), aga Soomes on võõrustaja see, kellel peab laud lookas olema. Nüüdseks on see komme kuidagi tagasi tõmbunud, kuid söögile kulutatakse ikka siin meeletuid summasid. Enne säästetakse muudes asjades, aga igapäevaselt peab olema külmkapp täis.

Kirjutage vastukaaluks, millised on eestlaste nõmedad kombed või harjumused? Ega siis kõik soomlased pole ainult labased, eks ikka toredaid ja viisakaid on ka. Ma ei tahtnud sõimupostitust teha, aga kuna mu tädi sai Soomes käies väikese kultuurišoki, siis mõtlesin, et teen kodutöö ära ja hoiatan teisi, kes soomlaseid ei mõista.

 

Allikas: minajamuud.blogspot.com.ee