ELi uus sanktsioonipakett keelab Vene haagiste kasutamise Euroopa Liidus

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Euroopa Liidu 11. sanktsioonipakett keelab EL-is Vene numbrimärgiga haagiste ja poolhaagiste kasutamise. Keeld hakkab kehtima 24. juuni 2023 südaööl, misjärel saadab toll haagised tagasi Venemaale. Uus sanktsioonipakett tõhustab ka sanktsioonidest kõrvalehoidumise tõkestamist, keelates üha rohkemate toodete transiidi EList läbi Venemaa kolmandatesse riikidesse.

Viimane sanktsioonipakett sekkub veelgi tugevamalt kaubandusliku maanteetranspordi tegevusse. Edaspidi ei saa Venemaa numbrimärgiga haagised ja poolhaagised EL-is sõita, isegi kui veok on registreeritud väljaspool Venemaad. Vene numbrimärkidega vedukautode sisenemine EL-i keelustati juba aasta tagasi aprillis.

Keeldu hakkame kohaldama kohe pärast selle jõustumist ning saadame Venemaale tagasi kõik Venemaa numbrimärgiga veoauto haagised ja poolhaagised. Meie hinnangul toimub hetkel umbes 40 protsenti idapiiri ületavatest kaubavedudest Venemaal registreeritud haagiste või poolhaagistega, ütleb Soome tolli kontrolliosakonna juhataja Sami Rakshit.
Keeld jõustub ööl vastu homset laupäeva, 24. juunit 2023 kell 0:00.

Praegu EL-is asuvate ja Venemaal registreeritud veoautode haagiste ja poolhaagiste puhul jõustub keeld 30. juunil 2023. aastal.

Sanktsioonidest kõrvalehoidmise tõkestamine on EL-i uue sanktsioonipaketi keskmes – transiidikeeldusid laiendatakse

EL-i poolt Venemaale kehtestatud uued sanktsioonid laiendavad transiidikeeldu EL-ist läbi Venemaa kolmandatesse riikidesse. Transiidikeelu laiendamine hoiab ära sanktsioonide alla kuuluvate kaupade sisenemise Venemaale kas otse või läbi kolmanda riigi.

Transiidikeeld hõlmab kõiki kõrgtehnoloogilisi tooteid vastavalt sanktsioonide määrusele (VII lisa). Täiendus hõlmab ka transiidikeelu määruses (lisad XI ja XX) loetletud lennundus- ja kosmosetehnoloogia tooteid ning lennukikütuseid. Varem kehtis transiidikeeld juba nn topeltkasutusega toodete ning tulirelvade ja tarvikute kohta.

Transiidikeelu laienemine suurendab tolli sanktsioonide kontrolli võimalusi sekkuda sanktsioonidest kõrvalehoidmisse. Oleme avastanud võimalikke katseid sanktsioonidest kõrvale hiilida ning teinud koostööd teiste EL-i välispiiri riikide tollidega, et sanktsioonikontrolli veelgi tõhusamaks muuta. Sanktsioonide tõhusust suurendavad ka uued sanktsioonidega hõlmatud kaubagrupid, märgib Rakshit.

Uued sanktsioonid keelavad üle 1,9-liitrise mootoriga sõiduautode, matkaautode ja maastikuautode ekspordi Venemaale väärtuspiiranguta. Seni on olnud võimalik eksportida autosid väärtusega alla 50 000 euro. Sanktsioonide alla lisati ka hübriid- ja elektriautod.

Ekspordisanktsioonid laienevad tulevikus ka näiteks erinevatele masinatele, mõõte- ja seireseadmetele, kaameratele ja optikaseadmetele, aga ka raskeveokite rehvidele. Tolli esialgsel hinnangul on uute ekspordisanktsioonide alla kuuluvaid kaupu Soomest seni Venemaale eksporditud keskmiselt 1,5 miljoni euro eest kuus.

Sanktsioonide paketiga laiendati ka meretranspordiga seotud sanktsioone, näiteks laadimise ning sadamasse saabumise ja sealt lahkumise osas.

 

 

Soomes on asunud tööle ligi 6000 ukrainlast

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome Töö- ja majandusministeerium ning konjunktuurikeskuse VATT koostöös saadakse värsket teavet ajutist kaitset saavate ukrainlaste tööturu olukorra kohta. VATT Datahuone antud teave on kõigile avatud.

Tänavuse, 2023. aasta aprilli lõpuks oli Soomes ajutist kaitset taotlenud ligikaudu 53 000 Venemaa agressioonisõja eest põgenenud ukrainlast. Ukrainast põgenenud inimesel on õigus Soome tööle asuda kohe, kui ta on taotlenud ajutist kaitset.

Töö- ja majandusministeerium on alustanud koostööd VATT Datahuonega, et saada värsket teavet ajutist kaitset saavate ukrainlaste töölevõtmise kohta. Info saadakse igakuiselt tuluregistrist. Infot saab tagasiulatuvalt alates 2022. aasta märtsist.

Tuluregistri andmetel oli 2023. aasta aprillis ajutist kaitset saanud ukrainlastest palgasaajaid 6000. Palgasaajate seas oli suurim individuaalne ametigrupp kodu-, hotelli- ja kontorikoristajad. Paljud tööealised ukrainlased õpivad või omandavad muid integratsiooni ja tööhõivet soodustavaid teenuseid. Osa noorematest tööealistest õpib Soomes.

VATT Datahuone toodetav teave on kõigile avatud ja seda uuendatakse kord kuus. Teave on saadaval muu hulgas vanuse, soo, valdkonna ja elukutse järgi.

 

 

Soome maksuamet hoiatab: juulis laekuvad maksutagastused on petturid veelgi aktiivsemaks muutnud

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome maksuamet hoiatab, et maksuameti nimel levib mitmeid erinevaid maksutagastust lubavaid petusõnumeid. Maksuasjadega seotud kelmusteated on maksumaksjaid piinanud juba pikemat aega ning juulis laekuvad maksutagastused on petturid veelgi aktiivsemaks muutnud, vahendab Iltalehti.

Petuteateid saadetakse nii e-posti kui tekstisõnumiga. Seal palutakse klõpsata lingil, misjärel küsitakse kliendilt panga- ja isikuandmeid.

Maksuameti turvalisuse ja riskijuhtimise direktor Samuli Bergström juhendab maksuameti bülletäänis, et petusõnumites olevatele linkidele ei tohi vajutada ning kirjad tuleb koheselt kustutada.

Mõned uued petusõnumid näevad välja üsna ehtsad, seega peavad kliendid nüüd olema ettevaatlikud ja tähelepanelikud. Oluline on meeles pidada, et meie saadetud sõnumid ei sisalda kunagi linke, ütleb Bergström.

Lisaks sõnumitele on petturid loonud internetis ehtsa välimusega veebilehti, mis ilmuvad Google’i otsingumootoris. Google’i otsingu asemel juhendab Bergström maksuameti kliente Omaverosse minema, sisestades teenuse aadressi otse brauseri aadressiväljale.

Suvised maksutagastused makstakse välja 3. juulil. Kui kliendi maksuotsus on valminud, saadab Maksuamet kliendile maksuotsuse, kus on näidatud võimalike tagastatavate või juurdemaksete summa.

Maksuotsus ilmub Omaverosse ning lisaks saadetakse kliendile e-kirjaga meeldetuletus, kui tal on aktiveeritud elektrooniline suhtlus ametiasutustega ehk Suomi.fi sõnumid. Kui ei, siis saadetakse maksuotsus ka paberil kirjaga koju.

Mida teha, kui said petukirja?

Kustutage sõnum kohe ja ärge avage selles olevaid linke.

Kui tegite vea ja edastasite krediitkaardi andmed, sulgege kaart viivitamatult, helistades oma panka või pöördudes kaardi väljaandja poole.

Kui sisestasite kogemata oma internetipanga koodid, võtke ühendust oma panga teenindusnumbriga ja sulgege koodid.

Kui tegite eksikombel kahtlase makse, võtke kohe ühendust oma pangaga.

Kui edastasite kogemata oma krediitkaardi andmed või internetipanga koodid, võisite sattuda pettuse ohvriks. Kui olete esmalt oma pangaga ühendust võtnud, teatage kuriteost politseile. Samuti tuleks teatada pettuse katsetest.

 

 

Ära söö seda jogurtit – võib sisaldada plastitükke

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Prantsuse toidutootja Danone kutsub kvaliteediprobleemide tõttu Soomes tagasi partii Activia maasikajogurtit.

Tagasikutsutav partii on Activia maasikajogurt – suhkrulisandita (4 x 125g).

Tagasikutsumine kehtib partiile, mille parim enne kuupäev on 13. juuli 2023.
Teistele toodetele tagasikutsumine ei kehti.

Danone sõnul võib partii sisaldada plastitükke ja see on ettevaatusabinõu.

 

Soome uus valitsusprogramm: riigist tuleb lahkuda, kui töösuhe lõppeb

NordenBladet — Soome valitsusläbirääkimistel on üks enim arutatud teemasid olnud immigratsioon. Valitsusläbirääkimised lõppesid 15. juuni õhtul ja Iltalehti nägi veel avaldamata dokumente. Petteri Orpo valitsus kavatseb tööpõhise elamisloa senisest jõulisemalt siduda töötamisega, nii et Soomest tuleb lahkuda, kui inimese töösuhe lõpeb ja isik ei ole kolme kuu jooksul uude ametisse asunud.

Seadusesse kirjutatakse, et tööandja peab sanktsiooni ähvardusel teavitama Soome migratsiooniametit tööpõhise elamisloaga Soomes viibiva isiku töösuhte lõppemisest.

Samuti kavatseb valitsus „oluliselt” karmistada töötajate väärkohtlemise eest määratud karistusi ning lisaks tugevdada järelevalvet.

Integratsiooniseadusse tehakse muudatused, millega „nihutatakse fookus tulija õigusi rõhutavalt süsteemilt tulija kohustusi ja isiklikku vastutust rõhutavale süsteemile”.

Programmi eelnõus öeldakse, et „tööpõhine immigratsioon on Soome majanduskasvu ja teenuste kindlustamise seisukohalt väga oluline”.

Tööpõhine elamisluba Soomes põhineb töötamise õigusel ja kohustusel. Kontrolli suurendatakse ja kuritarvitusi hoitakse ära. Tööpõhine immigratsioon peab tugevdama riigi eelarvet, seisab valitsusprogrammis.

Valitsus otsustas, et töötaja elamisloa sissetuleku piirmäära tõstetakse nii, et see oleks sektori TES-lepingu miinimum, kuid vähemalt 1600 eurot kuus.

Valitsus täpsustab kiirgraafikus elamislubade sissetulekute piirmäärade tõstmist, arvestades mõjusid tööjõu kättesaadavusele ja riigi eelarvele, seisab programmis.
Valitsus kavatseb säilitada senise kättesaadavuse arvestamise vormi ja „keskenduda eelkõige nende tööotsijate töölevõtmisele, kes on juba Soomes töötud”.

Lisaks täiendab valitsus tööjõudu eelkõige EL-i ja EMP piirkondadest. Kolmandatest riikidest pärit tööalase immigratsiooni fookuses on kõrgharidus ja töötajad valdkondades, kus valitseb tööjõupuudus, seisab valitsusprogrammi eelnõus.

Valitsus kavatseb kasutusele võtta sihtriigi mudeli „tööpõhise immigratsiooni suunamiseks”. Eesmärk on suunata värbamine riikide eraldi gruppidele. Sihtriikideks on India, Filipiinid, Brasiilia ja Vietnam, seisab programmis.

Valitsus ütleb ka, et ta tagab õppepõhise immigratsiooni kontrolli. Õppepõhised elamisload on liikumas selleni, et Soome sissetulekutoetusele lootmine toob kaasa elamisloa tühistamise.

Samuti on valitsusel kavas reformida integratsioonisüsteemi, et „lõimumist soodustada”. Integratsiooniseadusse tehakse muudatused, millega „nihutatakse fookus tulija õigusi rõhutavalt süsteemilt tulija kohustusi ja isiklikku vastutust rõhutavale süsteemile”.

Seda rakendatakse muu hulgas järgmiste vahenditega:

Sisserändajate sissetulekutoetuse ja tööturutoetuse asendamine integratsioonitoetusega, mis sisaldab stiimulit ja kohustust integreeruda.

Hoolitsetakse selle eest, et toimetulekutoetust saavate eelkooliealiste laste vanemad oleksid tööturule suunatud.

Avafoto: NordenBladet