NordenBladet — Elukalliduse tõus on pannud soomlased senisest suurema entusiasmiga riideid lappima, teatab S-grupp. Prisma müügiandmetest selgub, et õmblus- ja lappimistarvikute müük hakkas märgatavalt kasvama möödunud sügisel elektrihinna tõusuga samal ajal, vahendab Iltalehti.
S-grupi hinnangul on kasv sel kevadel vaid kiirenenud. Eriti rõivaplaastrite äri läheb nüüd enneolematu tempoga.
Lappimis- ja õmblustarvikute müük on 2023. aasta algusest kasvanud 30 protsenti. Nõudlus toodete järele hakkas kasvama juba eelmisel sügisel, ütleb Prisma kodumüügijuht Matti Viitanen pressiteate vahendusel.
Suurim müük on olnud aprillis ning aeglustumist pole näha.
Usume, et müük kasvab jätkuvalt, sest paljud mõtlevad nüüd hinnatõusu tõttu selgelt rohkem enda riiete eluea peale. Riideid parandatakse järjest rohkem, räägib Viitanen.
Paljud inimesed on nüüdseks märganud, et erinevate plaastrite ja muude sarnaste toodete abil on see ehk lihtsam kui nad arvasid. Lisaks hinnatõusule mõjutab ostusoovi ka suurenenud keskkonnateadlikkus ja soov kasutada riideid ökoloogiliselt säästvalt.
Alanud aasta selgeteks hitt-toodeteks on Viitaneni sõnul olnud erinevad rõivaplaastrid.
Sel aastal on müüdud juba 13 000 plaastrit, mis on selgelt rohkem kui varasematel aastatel. Populaarsed on ka erinevad plaastrikangad, mille müük on väga palju kasvanud, räägib Viitanen.
Rõivaplaastrite populaarsust seletab ka see, et neid on lihtne kasutada ja väga kiire kinnitada. Must värv on neist selgelt kõige populaarsem.
NordenBladet — Soome lahkunud venelaste arv purustas eelmisel, 2022. aastal viimase 30 aasta rekordi. Nimelt kolis Soome statistikakeskuse andmetel 2022. aastal Soome elama 6003 Venemaa kodanikku.
„See on 30 aasta kõrgeim näitaja. Aastatel 1995–2001 ei ületanud Venemaalt sisserändajate arv 3100 taset aasta arvestuses,” märkis statistikakeskus.
NordenBladet — Eluasemete hinnad langevad sel aastal Soomes viimase 30 aasta kiireimas tempos, teatab Suomen Hypoteekkiyhdistys (Hypo). Viimati nähti midagi sellist 1993. aastal, kui Soomet laastas sügav majanduslangus, vahendab Iltalehti.
Eluasemete hinnad langevad Hypo prognoosi kohaselt tänavu üle riigi seitse protsenti, mis tähendab naasmist 2016. aasta hinnatasemele. Helsingi piirkonnas prognoositakse langust koguni kaheksa protsenti ehk 2019. aasta hindade tasemele.
Järgmisel, 2024. aastal oodatakse uut tõusu. Kogu riigis kallinevad korterid hinnanguliselt umbes kaks protsenti, Helsingi piirkonnas aga kolm protsenti.
Hypo andmetel annab olukord võimaluse neile, kes mõtlevad eluaseme ostmisele.
Kui teie enda ja korteriühistu rahaasjad on tugeval alusel, on ostjatel võimalus. Eriti just esmakoduostjad peaksid nüüd mõtlema enda vajadustele ja oma rahaasjadele, sest pakkumisi ja läbirääkimisruumi on palju, seisab Hypo teates.
Hypo hinnangul rõhuvad eluasemehindu pärast pikka aega kestnud tõusu „vastik inflatsioon ja tüütud intressimäärad”.
Intressimäärad ja inflatsioon hüppasid üles eelmisel aastal pärast Venemaa tungimist Ukrainasse. Need on endiselt kõrgel tasemel, kuid mõlemal on oodata langustrendi.
Hypo prognoosis on arvestatud, et erakordselt kõrge inflatsiooni langetamine murrab aja jooksul tammi.
Nüüd on palju asju müügis, kui pikenenud müügiajad arendajaid häirivad. Uus regulatsioon korteriühistu laenude maksimumsumma ja pikkuse kohta hakkab kehtima suvel, kuid kahjuks langeb aeg kokku ehitussektori langusega.
Hypo prognoosib, et pakkumine kahaneb tsüklilistel põhjustel juba järgmisel aastal, intressimäärad stabiliseeruvad ja eluasemehindade trend pöördub kasvule.
Hypo hinnangul saabub pöördepunkt siis, kui eluasemeturg aasta lõpu poole taastub.
Helsingi piirkonnas oli Hypo andmetel aasta alguses kuni 40 protsenti vähem eluasemetehinguid kui eelmisel aastal. Kogu riigi tasemel oli langus eelmise aastaga võrreldes 30 protsenti.
Eluasemeturu madalseis lööb kodanike ühisesse rahakotti põntsu viisil, mida riigieelarves ette ei nähtud, seisab Hypo prognoosis.
Kui koroonaaegse turubuumi ajal laekus vara ülekandemaksust tulu ligi miljard eurot aastas, siis nüüd langeb tulu Hypo hinnangul enam kui 200 miljoni euro võrra tasemele, mida viimati kogeti ligi kümme aastat tagasi.
Kui võtta arvesse inflatsioon ja SKP kasv, on Hypo hinnangul ülekandemaksu laekumise tegelik langus veelgi drastilisem.
Kohanemisvajadused ja kärbete nimekirjad on valitsuse läbirääkijate laual samal ajal, kui valitsussektori tulud vähenevad ja intressikulud kasvavad, seisab prognoosis.
Hypo nendib, et lisaeelarvete ülekandemaksu laekumise korrektsioonid on vajalikud, kuid esialgu ebapiisavad ega muuda rahvastiku vananedes alustava valitsuse olukorda lihtsamaks.
NordenBladet — Soomes satub igal aastal tänavale umbes 20 000 kassi. Osaliselt seetõttu on Maa- ja metsamajanduse ministeeriumis valmimas kasside registri määrus, mis peaks jõustuma 2026. aasta alguses. Registri eesmärk on tõsta kasside väärtustamist ja parandada kassiomanike järelevalvet. Kassid tuleb märgistada ja registreerida 2026. aasta jooksul. Register sarnaneb tänavu mais kasutusele võetud koerteregistriga: kassid identifitseeritakse ehk mikrokiibistatakse ning info viiakse kassiregistrisse, vahendab Yle.
Soomes käivitus kevadel esimene osa koerteregistrist, kus omanikud, kes registreerivad oma koera isikukoodiga, saavad teha registrisse teateid.
Mikrokiibistamine ja registreerimine muutusid Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi määrusega kohustuslikuks.
Koerte registreerimine oli Sanna Marini valitsusprogrammis. Kui määrus kommenteerimiseks välja pandi, saadi palju tagasisidet, et ka kassidel peaks olema oma register, ütleb Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi eriekspert Anssi Welling.
Registri idee on edendada vastutustundlikku kasside pidamist, suurendada kasside väärtustamist ja vältida poolmetsikute kasside populatsioonide teket.
Wellingi satuvad kassid sagedamini tänavale kui koerad. Samuti on registrite eesmärk ennetada kutsikavabrikuid ja loomahaigusi nagu marutaud.
SEY Soome loomakaitse hinnangul on Soomes ligikaudu 20 000 kodutut kassi.
10 000 satuvad asenduskodudesse ja umbes 10 000 elab populatsioonides, mis tekivad siis, kui steriliseerimata kassid õues käivad. Nende jaoks ei ole vastutavaid inimesi, ütleb SEY tegevdirektor Kati White. Tema sõnul tuleb kassid märgistada ja registreerida, et oleks võimalik omanikele jälile saada.
Teine registri põhjus on see, et keegi ei tea, kui palju kasse Soomes tegelikult on.
Ametliku statistika hinnangul on kasse veidi alla 600 000, kuid näiteks kassiliit hindab seda arvu oluliselt suuremaks: isegi üle miljoni. See räägib osaliselt registri vajalikkusest. Meil ei ole täpset teavet kasside tegeliku arvu kohta, ütleb Welling.
Järelevalvet korraldab Toiduamet ning registreerimata jätmise eest saab karistada.
Kui kassiomanik ei ole pärast 2026. aasta seadusemuudatust nõus looma registreerima, võib omanikule määrata sanktsioonid. Sunnimeetmed ulatuvad ametlikest korraldustest rahatrahvide, sunniraha ja trahvideni.
Kasside registreerimise registrisüsteem on juba valmis. Koerteregistrisse on minu enda andmetel jäetud võimalus, et hiljem saab sinna lisada ka teisi loomi. See tähendab, et saab kasutada sama registribaasi, ütleb Welling. Tema sõnul on kassiregistri kohta tagasisidet olnud nii poolt kui ka vastu.
Paljud on näinud registrit hea asjana. Kuid isegi, kui asutus teeb sunniotsuse ja paneb sellele hinnasildi külge, ei meeldi see kõigile. Ma saan sellest täiesti aru, lisab Welling.
Wellingu sõnul on kõige olulisem teadlikkuse tõstmine: ei tasu hankida lemmiklooma, kelle taust on teadmata.
Euroopas on mitmes riigis juba kasutusel kasside registrid. See näib olevat trend. Kõigi loomade jälgitavus vajab parandamist, resümeerib Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi eriekspert Anssi Welling.
Soome Loomakaitseliit soovitab oma kassid kohe registreerida. Kass tuleks mikrokiibistada ja lisada Kassiühingu registrisse. Turvakiip suurendab kassi turvalisust – pole vaja oodata seaduse tulekut, toob Kati White välja.
NordenBladet — Espoos Tapiolas juhtus täna neljapäeval, 11. mail õnnetus, kus ehitusel kukkus sisse jalakäijate sild. Lääne-Uusimaa päästekeskuse andmetel on õnnetuses viga saanud 27 inimest, kellest enamik on alaealised. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS andmetel olid viga saanud koolilapsed. HUS-i andmetel on nad suunatud Siltasairaala, Uusi lastensairaala ning Peijase ja Jorvi haiglatesse, vahendab Iltalehti.
HUS-i andmetel on kella 11.10-ks haiglatesse jõudnud kokku 15 patsienti. Enamik patsientide vigastustest on jäsemete murrud.
Iltalehti reporteri sõnul on sündmuskohal elustatud ühte inimest. Lääne-Uusimaa päästekeskuse teatel on alanud kõigi kiirabi transporti vajanud inimeste transport haiglasse.
Politsei teatas, et uurib olukorda ja viib piirkonnas läbi tehnilist juurdlust. Politsei teatel on tegemist avalikus kasutuses olnud vineeripõhise sillaga.
Õnnetuskohal Itätuulenkujal on ehitusplats. Iltalehti intervjueeritud ehitusmehe sõnul purunes õnnetuses jalakäijate silla põhi ja mitu inimest kukkus alla.
Iltalehti reporteri sõnul on kõrgus sillalt tänavale paar meetrit.
Iltalehti lugeja ütles, et jõudis jalakäijate sillale vahetult pärast õnnetust, kui silda hakati sulgema. Ma läksin just sillale, kui mind takistati ja mulle öeldi, et siin on õnnetus juhtunud, rääkis ta.
Pealtnägija rääkis, et nägi viga saanud noori Itätuulenkujas kokku varisenud jalakäijate silla metallrestidel lamamas. Töötajad aitasid noori, ütles ta. Tema sõnul saabus kiirabi kohale kiiresti.
Õnnetuse põhjus pole veel teada. Päästetööd käivad. Päästeteenistus sai Itätuulenkujas toimunud varingust teate neljapäeva hommikul kell 9.23.
Õnnetuspaik asub Tapiolas kaubanduskeskuse Ainoa lähedal.
