NordenBladet — Tõusnud intressimäärad, suurenenud laenud ja elukalliduse tõus on surunud paljud soomlased kitsikusse. Mõnel koduomanikul ei jäägi muud üle, kui eluase maha müüa. Selline asi ootab Kotkas elavat Kristiinat. Pärast laste ärakolimist ja abikaasa surma jäi naine suurde majja üksi. Tõenäoliselt tuleb suurenenud kulude tõttu loobuda kodust, kus lapsed üles kasvasid, vahendab Iltalehti.

Kinnisvaramaakler Andrei Koivumäki ütleb väljaandes Suomen Yrittäjät, et hiljemalt aasta lõpuks ootab paljusid inimesi oma eluaseme sundmüük.

Praegu kasutab osa majapidamisi laenupuhkust ja loodetakse, et intressid langevad ja olukord stabiliseerub, kuid see võtab aega. Mis saab siis, kui laenupuhkused on ära kasutatud ja võib-olla tuleb korter maha müüa? arutleb Koivumäki.

Kristiina töötas Stora Enso Sunila tselluloositehases 46 aastat. Tal oli kavas seal töötada kuni pensionieani. Nüüd ähvardab tehast sulgemine ja Kristiina on koondatud.
Olukord on üsna halb, kirjeldab ta.

Novembris on käes pensionile minek. Kristiina ei tea täpselt, kui palju pensioni tal on kogunenud. Pärast maksude tasumist sellest aga eluaseme- ja elamiskuludeks ei piisa, kahtleb ta.

Kuigi Kristiina sai eluasemelaenule pooleaastase ajapikenduse, ei usu ta, et tal õnnestub laenukuludeks piisavalt raha koguda. Mis siis, kui rahast ei piisa? Naine räägib, et tal pole kohta, kuhu minna.

Kristiina sõnul on Kotka piirkonna eluasemeturg kehv: kortereid on saadaval tunduvalt rohkem kui nende järele on nõudlust. Kui Sunila tehas suletakse, tuleb kortereid turule veelgi rohkem, kui tehase töötajad pärast töö lõppemist teise kohta kolivad.

Kristiina eluaseme müümise teevad lisaks suurusele keeruliseks ka muud kõrged kulud. Kevadel kasutusele võetud elektriküte aitab veidi kulutusi piirata. Talvekülmadega tõusid maagaasiküttega maja küttekulud 1200 euroni kuus. See oli päris suur summa. Ükskõik, kuidas ma kaminat kütta ja temperatuure reguleerida püüdsin, kogunes ikka selline summa, räägib Kristiina.

Kuigi eluasemekulusid on püütud piirata, ei usu Kristiina, et suudab endale majas elamist lubada. Sundmüük on ilmselt ainus lahendus, leiab ta.

See tundub kohutav. Olen terve elu töötanud ja lapsi kasvatanud ilma sotsiaalse toetuseta. Selline olukord tundub vale, märgib naine.

NordenBladet — Helsingis asuv Itise kaubanduskeskus evakueeriti tänase neljapäeva, 13. juuli pärastlõunal gaasilekke tõttu, teatab Helsingi päästekeskus.
Itäkeskuse kaubanduskeskuse läheduses asub ehitusplats, mis ulatub osaliselt ka kaubanduskeskuse sisse. Ehitusplatsil oli ekskavaator kaevanud kogemata läbi linna peamise gaasitrassi, mistõttu lekkis sealt gaasi, vahendab Iltalehti.

Suurem osa gaasist lekkis väljapoole kaubanduskeskust, kuid osa gaasi lekkis ka kaubanduskeskuse sisse. Seetõttu otsustati kaubanduskeskus ettevaatusabinõuna evakueerida.

Gaasifirma sulges hiljem gaasitrassi.

Helsingi päästekeskus andis oma Twitteri kontol teada päästetööde etappidest.
Teade gaasilekke kohta tuli Helsingi päästetekeskusele kell 13.28. Lekke avastati ehitusplatsil, kus oli tunda gaasi lõhna.

Maagaas on väga tuleohtlik ja kui see on suletud ruumides, tekib süttimisoht. Helsingi päästekeskus teatas, et nende arvestid ei tuvastanud sellisele olukorrale viitavat näitu kaubanduskeskuse sisemuses, kuid Itis evakueeriti sellegipoolest.

Kaubanduskeskus oli suletud 45–50 minutit. Gaasitrass on suletud, seega ei saa gaasi enam lekkida. Gaasitorustikus on alustatud vajalike remonditöödega.

NordenBladet — Soome piirivalve tõhustab 8.-15. juulini piiriturvalisuse tagamist Soome välis- ja sisepiiril. Valitsus otsustas asja 6. juulil 2023. aastal. President Sauli Niinistö võõrustab 13. juulil 2023 Helsingis USA presidendi Joe Bideni visiiti Soome ning Põhjamaade-USA tippkohtumist. Piirikontroll taastatakse visiidi tõttu ajutiselt Soome sisepiiridele. Sisepiir tähendab piiri Soome ja Schengeni riikide vahel.

Piirikontroll ei puuduta kõiki reisijaid, vaid on ameti hinnangute kohaselt suunatud.
Sisepiiriületajad peaksid olema valmis piirikontrolliks piiripunktides. Otsus ei tähenda reisidokumentide kaasaskandmise kohustuse muutmist. Schengeni alal liikudes peab kaasas olema pass või isikutunnistus.

Schengeni ala hõlmab 27 Euroopa riiki, mille vahel tavaliselt piirikontrolli ei ole. Schengeni acquis’d kohaldavad riigid jälgivad ühist välispiiri, mis omakorda tagab vaba liikumise ala (Schengeni ala) turvalisuse.

Seoses kõrgetasemeliste visiitide või üritustega taastatakse ajutiselt ka sisepiirikontroll.