Soome: Presidendiks kandideerib ka endine peaminister Alexander Stubb

NordenBladet — Soome presidendiks kandideerib teiste seas endine peaminister, praegu Itaalias Firenzes Euroopa ülikoolis professorina töötav soomerootsi juurtega Alexander Stubb. Stubb kandideeris 2018. aastal Euroopa rahvapartei EPP esindajana Euroopa Komisjoni presidendiks, aga kaotas sakslasele Manfred Weberile.

Stubb tegi otsuse teatavaks täna kolmapäeval, 16. augustil. Ta ütles, et nõustub koonderakonna sooviga kandideerimise osas, vahendab Helsingin Sanomat.
„Selles maailma olukorras on vastus selge. Kui emamaa kutsub, siis meie läheme,” ütles Stubb kolmapäeval pressikonverentsil.

Stubb ütles pressikonverentsil, et loodab, et tema välispoliitiline kogemus tuleb võimalikul presidendikohal kasuks.

Stubb alustas oma kõnet vaheldumisi soome, rootsi ja inglise keeles. Ta ütles rootsi keeles, et loodab, et tema keeleoskusest ja kakskeelsusest on rahvusvahelises koostöös kasu. Inglise keeles ütles ta, et Soome on geostrateegiliselt üks tähtsamaid riike Euroopas ja Läänes.

Stubb ütles, et Soome rahvusvahelise olukorra ega positsiooni pärast ta ei muretse.

„Miks? Sest me oleme alati oma tööd teinud. Soome riigina suudame alati reageerida muutuvatele olukordadele agaralt ja sihikindlalt.”

Stubbi arvates on Soome välis- ja julgeolekupoliitika alati lähtunud nii idealismist kui ka realismist. Tema sõnul on Soome uskunud rahvusvahelisse koostöösse, kuid samas on Soomel üks Euroopa tugevamaid kaitsejõude.

Stubb ütles, et talle valmistab rohkem muret Soome siseolukord. Ta ütles, et vaatas asjale veidi lähemalt viimastel aastatel, kui oli päevapoliitikast eemal.

„Vabariigi presidendina tahan otsida Soome ühiskonnas pigem ühendavaid kui lahutavaid tegureid,” ütles Stubb.

Stubb rõhutas koostöö ja üksteisemõistmise tähtsust. Tema jaoks tuleb ka rasketel teemadel empaatiliselt arutada. „Siin on minu arvates meil kõigil vastutus. Poliitikutel, aga ka meedial.”

Ajakirjandusvabadus on Stubbi arvates Soome üks tugevamaid konkurentsieeliseid maailmas ja seda tuleb igas olukorras säilitada. „On ütlematagi selge, et olen ise kogenud avalikkuse tähelepanu all olemise häid ja halbu külgi. See on osa demokraatiast.”

Muuhulgas viitas ta peaministriks oleku ajal tema vabaajarõivaste tekitatud segadusele, öeldes, et lühikesi pükse ta pressikonverentsil ei kanna.

Stubb rõhutas kodanike kohustust pidada avatud, lugupidavat ja väärikat arutelu. „Loodan, et lõhestunud või killustunud maailmas jääb vähemalt Soome ühtseks,” ütles ta.

Tema sõnul on maailm „praegu üsna kõva ja külm” ning seetõttu tuleb esikohale seada Soome huvid. Stubb ütles, et püüab presidendina teha tihedat koostööd valitsuse ja parlamendiga.

Avafoto: Alexander Stubb (NordenBladet)

 

Danske Bank alandas Soome majanduse väljavaateid

NordenBladet — Danske Bank prognoosib, et tänavu Soomes hinnad tõusevad ja tööpuudus kasvab varem prognoositust rohkem. Nüüd prognoosib pank tarbijahindade muutuseks ehk inflatsiooniks tänavu 6,5 protsenti, juuni majandusülevaates oli prognoos 5,9 protsenti, vahendab Iltalehti.

Danske Bank ootab tööpuuduse tõusu 7,2 protsendini. Veel juunis ennustati, et see on tänavu 7 protsenti.

Danske Bank prognoosib, et Soome sisemajanduse kogutoodang väheneb 0,2 protsenti. Teistest Põhjamaadest prognoosib pank Rootsile nullkasvu, Norrale 1,2 protsenti kasvu ja Taanile 1,7 protsenti kasvu.

Euroala kasvuks prognoositakse 0,5 protsenti.

Danske Banki majandusülevaates prognoositakse, et järgmisel aastal aeglustub Soomes inflatsioon 2,3 protsendini ja majandus pöördub 0,8-protsendilise kasvu suunas.

Lähiaja majandusväljavaated on nõrgad, tarbija on ettevaatlik ja eluasemete tootmine kahaneb drastiliselt, kuid inflatsiooni ja intressimäärade langus suurendab järgmisel aastal tarbijate ostujõudu. Prognoosime, et nõudluse vabanemine suurendab 2024. aastal nõudlust nii kestvuskaupade kui ka eluasemeturul, ütleb Danske Banki peaökonomist Pasi Kuoppamäki teates.

Kuigi pank prognoosib, et tööpuudus kasvab seni arvatust enam, on Danske Banki hinnangul töötuse määr madal, mida pank peab Soome majanduse tugevuseks.

 

 

Soome: Sündide arv langenud rekordiliselt madalale

NordenBladet — Soomes sündis 2023. aasta jaanuarist juunini vähem lapsi kui varem. Juuni esialgse statistika järgi sündis aasta alguses 21 180 last, mis on 1082 last vähem kui 2022. aasta alguses. Elussündide arv jaanuaris-juunis oli 1900. aastast alates mõõtmiste ajaloo madalaim, edastab statistikakeskus.

Sündimus langes 2010ndatel aastatel üheksa aastat järjest. Kui 2010. aastal oli summaarne sündimuskordaja 1,87, siis 2019. aastal vaid 1,35. Pärast seda, aastatel 2020 ja 2021, toimus sündimuse taastumine, kuid eelmisel aastal pöördus sündimuskordaja taas alla nii, et summaarne sündimuskordaja oli 1,32.

Summaarne sündimuskordaja näitab, mitu last keskmiselt sünnitab naine oma elu jooksul, kui sündimuskordaja jääb arvestusperioodi tasemele.

„Sündimuse langus on sel aastal jätkunud, kuna viimase 12 kuu (juuli 2022–juuni 2023) summaarne prognoositav sündimuse määr oli 1,28. See näitaja on rekordiliselt madal,” ütleb peaaktuaar Joonas Toivola.

Madalat sündide arvu aitab korvata sisseränne. Ajavahemikus jaanuarist juunini asus välismaalt Soome elama 28 345 ja Soomest teistesse riikidesse 5596 inimest.

Sisserännanuid oli 8233 võrra rohkem ja väljarännanuid 1150 võrra vähem kui aasta varem. Sisserändajate arvu kasvu peamiseks põhjuseks olid riigis viibivad ukrainlased, kes said märtsist taotleda Soomes elamisluba. Immigrantidest 7849 ehk kuni 28 protsenti olid Ukraina kodanikud. Soome kodanikke oli sisserändajatest 3146 ja väljarändajatest 3395.

„Võrreldes eelmise aasta algusega oli ukrainlastest sisserändajaid nüüd 7025 võrra rohkem. Tänavu ajutise kaitse alusel Soome tulnud ukrainlased on riiki jõudnud tegelikult juba eelmisel aastal. Asi on selles, et nad on saanud Soomes elukoha alles nüüd. Tähelepanu väärib ka see, et elukoha taotlemine on vabatahtlik ja elukohta on taotlenud vaid osa ukrainlasi,” räägib Joonas Toivola.

Juunis olid immigrantidest 1732 ukrainlased ehk koguni 42 protsenti. Jaanuaris-juunis oli ukrainlaste sisseränne enim suunatud Helsingisse (731), Vantaale (501) ja Espoosse (322).
„Filipiini kodanike immigratsioon on võrreldes eelmise aasta algusega selgelt kasvanud. Esialgsetel andmetel sisenes jaanuarist juunini riiki 1721 filipiinlasest immigranti, samas kui eelmisel aastal samal perioodil kokku 1240. Seega on kuue kuuga kasv 481 inimese võrra,” ütleb peaaktuaar Minna Wallenius.

Suurimad rahvusrühmad immigrantide seas olid aasta alguses Ukraina, Soome, Venemaa, Filipiinid ja India.

Avafoto: Unsplash

Soome: Naine ostis 2000 euro eest korteri, aga asi polnud nii ilus kui paistis

NordenBladet — Kui Uusimaal elav naine ostis Keraval oksjoni kaudu vaid 2000 euro eest 97-ruutmeetrise korteri, arvas ta, et tegi elu tehingu. Olin teadlik, et müüki tulevad soodsad korterid, sest inimesed ei jaksa intressi maksta, räägib naine Iltalehtile.

Korterilaenu oli maksta veel umbes 84 000 eurot, mida naine pidas mõistlikuks. Siis aga tekkisid kahtlused. Arvasin, et peab olema mingi põhjus, miks keegi tahab korterist tasuta lahti saada, räägib naine.

Naine otsustas tellida Remondivõla kalkulaatori (Korjausvelkalaskuri) teenuse kaudu majaühistu remonditööde akti. Remondivõla kalkulaator näitab majaühistu tehtud ja tulevasi renoveerimistöid ning prognoosib planeeritavate renoveerimistööde maksumust. Aruandest selgus, et majaühistus on mitu lõpetamata renoveerimistööd. Aastatel 2021–2022 on majaühistus olnud mitmeid veekahjustusi.

Ühistu 2023. aasta juuni üldkoosolekul otsustati torustiku renoveerimine veel aasta võrra edasi lükata. Algselt oli see planeeritud aastasse 2025, räägib naine. Remondivõla määr on aruande järgi 1712 eurot ruutmeetri kohta. 97-ruutmeetrises korteris vastab see enam kui 160 000 eurole.

Pärast teate saamist loobus naine tehingust. Olukord võib olla selline, et ma ei saaks pangast laenu, ütleb naine. Ta lisab, et helistas kohe maaklerile pärast majaühistu kohta teate saamist.

Maakler oli öelnud, et pangad annavad hästi laenu. Sel hetkel mõtles naine, et kas maakler ise ei tea või on see päris ebaviisakas katse müüa korter kellelegi, kes asjadest aru ei saa.

Majaühistult on juba üle võetud kolm korterit tasumata maksete tõttu.
Naise sõnul nõudis tulevaste renoveerimistööde ja nende kulude väljaselgitamine palju aega ja „salapolitseitööd”. Kui ma oleksin praegu Kerava korteriomanik, oleks see tõesti ängistav ja hirmutav. Ma jääksid kõigest ilma, ütleb naine.

See on kurb inimeste jaoks, kes seal elavad ja halvimal juhul kaotavad oma kodu, lisab ta.
Remondivõla kalkulaatori asutaja, kinnisvaramaakler Erkki Murto-Koivisto märkas, et võlg on kogunenud vaid uutele koduostjatele.

Murto-Koivisto selgitas välja, et grupp investoreid ostis Keraval eluasemete investeerimisfirmalt Sato kehvas seisus majaühistu ning võttis sellele 1,5 miljoni euro suuruse laenu. Nüüd koormab laen uusi korteriomanikke, sest investeerimisfirma omandisse jäänud 17 korterit ei koormatud laenudega.

Pärast fassaadi remonti ja maja renoveerimist tõuseb 97,5 ruutmeetri suuruse korteri omaniku hooldus- ja finantseerimistasu praeguselt 1700 eurolt 2500–3000 euroni kuus, ütleb Murto-Koivisto.

Murto-Koivisto sõnul tooks maja edasine renoveerimine lähiaastatel kõikidele elanikele kaasa tohutuid kulutusi.

Kõnealusel korteril tekib hinnanguliselt 70 000–80 000 eurot torustiku ja 58 000 eurot fassaadi remondi võlga eeldusel, et majaühistu saab pangast laenu mõistlikel tingimustel, loetleb Murto-Koivisto.

Majaühistu pabereid vaadates ei näe ju õieti, milline võlapomm seal peidus on. Remondivõla kalkulaatori aruandest tulev laenukoormus on koheselt juhiseks näha.
Majaühistu esimehelt ei õnnestunud Iltalehtil kommentaari saada.

 

 

Soome valitsus plaanib vähendada toimetulekutoetuse saajate hulka – edaspidi kaalutakse toetuse kaotamist

NordenBladet — Soome uus valitsus otsib sotsiaalkindlustuse mudelit teistest Põhjamaadest. Soome terviseameti andmetel on toimetulekutoetuse saajaid ligi kaks korda rohkem kui Rootsis. Soomes vajab praegu toetust umbes seitse protsenti elanikkonnast ehk 400 000 inimest. Enamik neist on töötud, vahendab Yle.

Nüüd plaanib valitsus vähendada pikaajalist sõltuvust toimetulekutoetusest ja vähendada toetust saavate inimeste arvu poole võrra.

Eelkõige tööhõive tugevdamise ja toimetulekutoetust vajavate inimeste arvu vähendamise kaudu, ütleb sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen.

Teadlaste hinnangul on valitsuse eesmärgini raske jõuda. Isegi ministri hinnangul ühe valitsusperioodiga seda ei saavutata.

Pikaajalist tööpuudust on vaja tugevalt vähendada, ütleb terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio.

Vastupidi, toimetulekutoetuse vajadus võib kasvada, kui valitsus plaanib korraga kärpida eluasemetoetust ja töötuskindlustust.

Tavaliselt tähendab see seda, et inimesed peavad lootma toimetulekutoetusele. Nii et valitsuse eesmärk on pisut vastuoluline, leiab sotsiaalkindlustusameti Kela teadur Tuija Korpela.

Minister Grahn-Laasonen möönab, et selline asi võib algul juhtuda.

Pikemas perspektiivis on aga eesmärk, et üha suurem osa meie tööealisest elanikkonnast oleks tööl, märgib ta.

Samuti kavatseb valitsus karmistada toimetulekutoetuse saamise tingimusi. Toetuse taotlejat saab kohustada näiteks töötama ühiskondlikus organisatsioonis või käima koolitusel. Püütakse vältida pikaajalist sõltuvust toimetulekutoetusest.

Minister Grahn-Laasonen on eriti mures noorte pärast.

Arvan, et see on probleem, kui saad toimetulekutoetust taotleda, kohtumata ühegi spetsialistiga, kes aitaks noorel edasi liikuda.

Valitsus on siin õigel teel, hindab Tampere ülikooli sotsiaal- ja tervishoiupoliitika professor Juho Saari.

Saari tuletab meelde, et juba praegu on toimetulekutoetuse saamise tingimuseks tööle kandideerimine, st tuleb end tööotsijaks registreerida, kuid sundust tööl käia ei ole.

Soome vaieldamatu nõrkus on olnud see, et oleme pikka aega võimaldanud inimestel toimetulekutoetuse peal elada. Sellest on omavalitsustele teatatud, kuid pärast seda pole tavaliselt mingeid meetmeid rakendatud, märgib Saari.

Saari sõnul on valitsusel „hea mõte” vaadata, mis seisus inimene on ja kas on vaja mingeid erimeetmeid. Kuid rakendamine on täis mitmesuguseid probleeme.

Poliitikutel on lihtne öelda, et inimesi tuleb julgustada tööle asuma. Aga mis siis, kui sa ei muutu aktiivseks, kui sa ei saa tööd, leiab Saari.

Ühtlasi kavatseb valitsus välja selgitada, kas toimetulekutoetuse maksmisest saab täielikult keelduda, kui taotleja seatud kohustusi ei täida.

Asja teeb problemaatiliseks see, et põhiseadus tagab õiguse vajalikule elatisele.
Hetkel on ebaselge, kas Kela toimetulekutoetus või hoolekandevaldkonna lisatoetus on see viimane toetus, ütleb terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio.

Moisio sõnul võiks Kela toetusest keelduda, kui hoolekandepiirkondade toetus on viimane variant.

Teistes Põhjamaades võib toimetulekutoetusest rahalise toetusena teatud tingimustel keelduda, ütleb Moisio.

Sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen ütleb, et reformid viiakse läbi põhiseaduse kohaselt. Lõppkokkuvõttes toimub kaalumine parlamendi põhiseaduskomisjonis.

Väga raske on näha, et põhiseaduskomisjon lepiks sellise olukorraga, et inimene jääks Soomes täiesti ilma toimetulekutoetuseta, ütleb professor Juho Saari.