NordenBladet — Soome uus valitsus otsib sotsiaalkindlustuse mudelit teistest Põhjamaadest. Soome terviseameti andmetel on toimetulekutoetuse saajaid ligi kaks korda rohkem kui Rootsis. Soomes vajab praegu toetust umbes seitse protsenti elanikkonnast ehk 400 000 inimest. Enamik neist on töötud, vahendab Yle.

Nüüd plaanib valitsus vähendada pikaajalist sõltuvust toimetulekutoetusest ja vähendada toetust saavate inimeste arvu poole võrra.

Eelkõige tööhõive tugevdamise ja toimetulekutoetust vajavate inimeste arvu vähendamise kaudu, ütleb sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen.

Teadlaste hinnangul on valitsuse eesmärgini raske jõuda. Isegi ministri hinnangul ühe valitsusperioodiga seda ei saavutata.

Pikaajalist tööpuudust on vaja tugevalt vähendada, ütleb terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio.

Vastupidi, toimetulekutoetuse vajadus võib kasvada, kui valitsus plaanib korraga kärpida eluasemetoetust ja töötuskindlustust.

Tavaliselt tähendab see seda, et inimesed peavad lootma toimetulekutoetusele. Nii et valitsuse eesmärk on pisut vastuoluline, leiab sotsiaalkindlustusameti Kela teadur Tuija Korpela.

Minister Grahn-Laasonen möönab, et selline asi võib algul juhtuda.

Pikemas perspektiivis on aga eesmärk, et üha suurem osa meie tööealisest elanikkonnast oleks tööl, märgib ta.

Samuti kavatseb valitsus karmistada toimetulekutoetuse saamise tingimusi. Toetuse taotlejat saab kohustada näiteks töötama ühiskondlikus organisatsioonis või käima koolitusel. Püütakse vältida pikaajalist sõltuvust toimetulekutoetusest.

Minister Grahn-Laasonen on eriti mures noorte pärast.

Arvan, et see on probleem, kui saad toimetulekutoetust taotleda, kohtumata ühegi spetsialistiga, kes aitaks noorel edasi liikuda.

Valitsus on siin õigel teel, hindab Tampere ülikooli sotsiaal- ja tervishoiupoliitika professor Juho Saari.

Saari tuletab meelde, et juba praegu on toimetulekutoetuse saamise tingimuseks tööle kandideerimine, st tuleb end tööotsijaks registreerida, kuid sundust tööl käia ei ole.

Soome vaieldamatu nõrkus on olnud see, et oleme pikka aega võimaldanud inimestel toimetulekutoetuse peal elada. Sellest on omavalitsustele teatatud, kuid pärast seda pole tavaliselt mingeid meetmeid rakendatud, märgib Saari.

Saari sõnul on valitsusel „hea mõte” vaadata, mis seisus inimene on ja kas on vaja mingeid erimeetmeid. Kuid rakendamine on täis mitmesuguseid probleeme.

Poliitikutel on lihtne öelda, et inimesi tuleb julgustada tööle asuma. Aga mis siis, kui sa ei muutu aktiivseks, kui sa ei saa tööd, leiab Saari.

Ühtlasi kavatseb valitsus välja selgitada, kas toimetulekutoetuse maksmisest saab täielikult keelduda, kui taotleja seatud kohustusi ei täida.

Asja teeb problemaatiliseks see, et põhiseadus tagab õiguse vajalikule elatisele.
Hetkel on ebaselge, kas Kela toimetulekutoetus või hoolekandevaldkonna lisatoetus on see viimane toetus, ütleb terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio.

Moisio sõnul võiks Kela toetusest keelduda, kui hoolekandepiirkondade toetus on viimane variant.

Teistes Põhjamaades võib toimetulekutoetusest rahalise toetusena teatud tingimustel keelduda, ütleb Moisio.

Sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen ütleb, et reformid viiakse läbi põhiseaduse kohaselt. Lõppkokkuvõttes toimub kaalumine parlamendi põhiseaduskomisjonis.

Väga raske on näha, et põhiseaduskomisjon lepiks sellise olukorraga, et inimene jääks Soomes täiesti ilma toimetulekutoetuseta, ütleb professor Juho Saari.

NordenBladet — Soome Välispoliitika instituudi juhataja Mika Aaltola (54) teatas täna neljapäeval, 3. augustil, et kandideerib tuleval aastal toimuvatel presidendivalimistel. Aaltola presidendiks kandideerimiseks on loodud eraldi toetusühing, vahendab MTV.

Ühingu esimehe Valtteri Vuorisalo sõnul on ühingu nimi Soome kindlustatud tulevik ning selle juhatus on kuueliikmeline.

Aaltola ütles, et kandideerib, kuna tunneb, et see on ainuvõimalik variant. Ta ütles, et on teadlik, et presidendiametisse ei lennata nagu raketiga.

Venemaa on ja jääb meie naabriks nii heas kui halvas, edaspidi üha halvemini, selle olukorraga tuleb toime tulla. Oleme valinud oma poole, see on lääne demokraatlik pool, ütles Aaltola.
Aaltola sõnul on üleminekuperioodil vaja sihipärast juhtimist.

Kodanike soovid turvalisemaks eluks ja teeks on asjad, millega tuleb arvestada, märkis ta.
Aaltola muutus oma otsust põhjendades lausa poeetiliseks: „Tean omast kogemusest, et kui olen 30 aastat välispoliitikat õppinud, on see ülesanne raske. See raskus on motiveeriv jõud, ma ei saa keelduda, sest tee on õhuke ja kitsas.”

Peate vastu võtma väljakutseid, kui maailm on segaduses ja NATO-Soome vajab uuendusmeelset presidenti ja uut tüüpi juhtimist. Rahvuslik identiteet on taastuv asi, mitte ainult nostalgia kuldajastu järele, see hingab, uueneb ja annab jõudu, märkis Aaltola.
Rahvuslusele ei saa pretendeerida ükski erakond, tõi Aaltola välja.

Mika Aaltola nendib, et tema tugevuseks presidendivalimistel on erakondlik sõltumatus, kuigi koonderakond Kokoomus on teda oma nimekirja moosinud.

Ma ei ole ühegi partei liige ega esindanud ühegi poliitilise grupi huve. Esindan Soome huve, ütles Aaltola.

Aaltola sõnul igatsetakse kandidaati väljastpoolt päevapoliitikat.
Lihtsam on, kui sa ei ole mingis leeris või sul pole selles osas erilist minevikku. Nüüd valitakse inimesi poliitikast kõrgemale kohale, tõi Aaltola välja.

Ühtlasi teatas Aaltola, et jääb põhipuhkusele ja välispoliitika instituudist puhkusele kuni presidendivalimiste lõpuni.

Mika Aaltola leidis endas ühisosa Soome Vabariigi 3. presidendi Pehr Evind Svinhufvudiga, kes oli president aastatel 1931–1937.

Siin Svinhuvudi kodutalus on hea talu peremeest tsiteerida. Esmalt tuleb piir kindlustada ja siis alles leiba määrida. See on sõnum, mis kehtib tänapäevani, märkis Aaltola.
Aaltola lisas, et Soome kaitset ei saa millestki muust lahutada, sest sõda on kallis.

Venemaa peab sõda laienemise nimel meie naabruses. Soome asub strateegiliselt väga-väga olulises kohas, ütles ta. „Kui on teadmisi, oskusi ja paindumatust, siis neist tuleneb vajadus ja mõnes olukorras vältimatus,” selgitab Aaltola oma kandideerimist.

NordenBladet — Töötute tööotsijate arv kasvas juunis eelmise, 2022. aasta juuniga võrreldes 4900 inimese võrra. Uusi vabu töökohti kuulutati välja 61 500. Vabu kohti oli juunis 123 900, mida on 65 900 võrra vähem kui aasta tagasi.

Töötuid tööotsijaid oli juuni lõpus kokku 264 700. See on 4900 võrra rohkem kui aasta varem ja 25 800 võrra rohkem kui eelmisel kuul. Teave ilmus Töö- ja majandusministeeriumi tööturu ülevaates.

Töötute tööotsijate hulka arvatakse tööbüroode ning munitsipaalasutuste kliendid, aga ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Töötute tööotsijate hulgas oli munitsipaalasutuste kliente 151 200 inimest, mida on 8600 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis.

Kogu riigis oli juuni lõpus sundpuhkusele saadetud 20 800 inimest, mida on 2700 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis. Kokku oli täiskohaga sundpuhkusele saadetuid 15 800 inimest, mida on 3400 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis. Maikuust kasvas täistööajaga sundpuhkusele saadetute arv 1200 võrra.

Pikaajalisi töötuid 91 000
Pikaajalisi ehk pidevalt vähemalt aasta otsa töötuid oli 91 000, mida on 4500 võrra vähem kui aasta varem. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 93 300, mida on 1900 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 100 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis ehk kokku 29 900. Noorte töötute puhul lõppes töötus jaanuaris-juunis enne kolme kuud 58,0 protsendil, mida on 3,3 protsendipunkti vähem kui aasta varem.
Uute vabade töökohtade arv vähenes

Juunis kuulutati välja 61 500 uut vaba töökohta ehk 32 800 võrra vähem kui eelmise aasta juunis. Kokku oli juunis 123 900 vaba töökohta, mida on 65 900 võrra vähem kui aasta tagasi.
Juuni lõpu seisuga oli aktiivsusmudeli hulka arvatud teenustel 105 000 inimest, mida on 1500 võrra rohkem kui aasta varem. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetust, tööjõu väljaõpet, rehabiliteerivat töötegevust ja vabatahtlikku õpet.

Töötuse määra trend on 7,1 protsenti
Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu andmetel oli juunis hõivatud 8000 inimest rohkem kui aasta varem. Tööhõive määra trend oli 74,1 protsenti, mis on 0,4 protsendipunkti kõrgem kui eelmise aasta juunis. Töötuid oli tööjõu-uuringu järgi 211 000, mida oli 11 000 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määra trend oli 7,1 protsenti ehk 0,4 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.

Andmed põhinevad Töö- ja majandusministeeriumi tööhõivestatistika ning Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringul. Ministeeriumi tööhõivestatistika statistika allikaks on tööbüroode ja omavalitsuste kliendiregister, Soome statistikakeskuse tööhõiveuuring on aga valikuuring.

Ministeeriumi tööhõivestatistikas on töötuse definitsioon selline, et inimesel ei ole töösuhet ja ta ei tegele ettevõtlusega. Lisaks on tööhõivestatistikas töötuna arvestatud täiskohaga sundpuhkusele saadetud, kuid mitte täiskohaga õppijad. Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu töötuse definitsioon on rangem: see nõuab töötutelt aktiivset tööotsingut eelneva 4 nädala jooksul ja valmisolekut järgmise 2 nädala jooksul tööd vastu võtta. Et see oleks rahvusvaheliselt võrreldav, annab Soome statistikakeskuse tööjõu-uuring ametlikud tööpuuduse näitajad.