Neljapäev, märts 28, 2024

SOOME UUDISED

Soome: Parandatakse tööalase ärakasutamise ohvriks langenud töötajate olukorda

NordenBladet — Palgakaitse süsteem kaitseb tööandja maksejõuetuse korral töötaja töötasu ja muid töösuhtega seotud nõudeid. Alates 2023. aastast on raskekujulise tööalase ärakasutamise ohvritel palgakaitse taotlemiseks pikem aeg. Lisaks tõhustavad palgakaitse reformid palgakaitse protsessi ja võitlevad varimajandusega.
Vabariigi President peaks muudatused kinnitama 11. novembril 2022.

Kui tööandja on maksejõuetu, saab töötaja taotleda töösuhtest tulenevaid nõudeid palgakaitsena. Nõuded tähendavad näiteks töötasu, põhipuhkuse hüvitist ja päevarahasid. Tavaliselt saab palgakaitset taotleda kolmeks kuuks pärast palga või muu nõude sissenõudmist.

Peaminister Sanna Marini valitsusprogrammis on kirjas, et uuritakse võimalusi tahtliku või raskekujulise hooletuse tõttu tekkinud alatasustamise vastu võitlemiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks pikendatakse raske tööalase ärakasutamise ohvrite palgakaitse taotlemise tähtaega.

Palgakaitse taotlemise aeg pikeneb tööalase ärakasutamise ohvritele
„Raskekujulise tööalase ärakasutamisega kaasneb peaaegu alati märkimisväärne alatasustamine. Tulevikus on kannatanutel pikem aeg palgakaitse taotlemiseks ning maksmata jäänud töötasu ja muude nõuete kättesaamiseks,“ rõhutas tööminister Tuula Haatainen.

Kui raskekujulise tööalase ärakasutamise ohvri tööandjalt on kriminaalkorras välja nõutud töötasud või kuriteo kahju hüvitamine, saab kuriteo ohver taotleda töötasu tagatisena palgakaitset. Edaspidi algab kolmekuuline avalduse esitamise tähtaeg alles siis, kui kohtuotsus jõustub. Eesmärk on vältida tööalaste nõuete aegumist kriminaaluurimise ja süüdistuse esitamise ajal.

Palgakaitset saab edaspidi maksta kannatanule tavapärasest taotlemise tähtajast kõrvale kaldudes ka ilma kriminaalkaristuseta. See puudutab olukordi, kus saab põhjendatult hinnata, et töötaja on kogenud tõsist tööalast väärkohtlemist ja see on takistanud tal taotleda palgakaitset tavapärase taotlustähtaja jooksul. Nendel juhtudel on palgakaitse taotlemise tähtaeg 18 kuud alates töösuhte lõppemisest.

Töötaja saab erakorralise palgakaitse taotlemise perioodi kasutada ainult üks kord.
Tõhusam ja kiirem palgakaitse protsess

„Tulevikus on palgakaitset pakkuval ametiasutusel laiem juurdepääs teabele ja avalikustamise õigused. Sellega soovime välja juurida varimajanduse ja kiirendada palgakaitse protsessi,“ jätkas tööminister Haatainen.

Edaspidi võib palgakaitset pakkuv ametiasutus muu hulgas määrata ähvardava rahatrahvi, et muuta tööandja teavitamiskohustus tõhusamaks. Samuti võib palgakaitset pakkuv ametiasutus teatud olukordades omal algatusel anda üle palgakaitsega seotud teabe eeluurimisasutusele, prokurörile, rahapesu uurimiskeskusele, maksuametile ja töökaitseasutusele.

Võimalikud tagaselja kohtuotsused ja kokkulepped
Vaidlustatud olukordades eelneb palgakaitse avalduse esitamisele tavaliselt kohtuprotsess, kus kohus vaatab läbi töösuhte poolte nõuded ja argumendid. Võimalikud tagaselja kohtuotsused ja kohtu poolt kinnitatud kokkulepped on palgakaitse seisukohalt problemaatilised, sest tavaliselt ei selgu nõuete alust ja suurust. Palgakaitse maksmine eeldab nõuete aluse ja suuruse kindlaksmääramist.

Selle probleemi lahenduseks lisatakse palgakaitse seadusandlusesse tingimused tagaselja otsuse ja kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe alusel palgakaitse maksmiseks.
Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2023.

Avafoto: Pexels

 

 

Soomes avastati kosmeetika maaletoomisel suur maksupettus

NordenBladet — Soome toll uuris koostöös Euroopa prokuratuuriga impordiga seotud maksupettusi. Soome ettevõtet kahtlustatakse enam kui poole miljoni euro suuruse kasu saamises, kui ta on toonud Ameerika Ühendriikidest Euroopa Liitu võltsitud tollinimetuste alusel kosmeetikatooteid.

Euroopa Komisjon kehtestas teatud USA-st imporditavatele kaupadele 25-protsendilise lisatollimaksu. Eeluurimise põhjal kahtlustatakse, et Soome ettevõte deklareeris imporditud kosmeetikatooted sihilikult valede tollinimetuste all.

Uurime asja kui raskekujulist maksupettust ning kuna tegemist on Euroopa Komisjoni määratud täiendavate tollimaksude vältimisega, oleme koostöös Euroopa prokuratuuri EPPO-ga läbi viinud eeluurimise, ütles juhtumi uurija Hanna Koskenranta.

Euroopa prokuratuuri ülesanne on uurida teatud EL-i finantshuve kahjustavaid kuritegusid, näiteks tolliga seotud maksupettusi, ning võtta vastutusele ja karistada nende toimepanijaid EL-i liikmesriikides. Praegune eeluurimine puudutab Euroopa Komisjoni kehtestatud täiendavate tollimaksude vältimist ning kahtlustatav kahju on seega suunatud Euroopa Liidu tuludesse. Seetõttu tegutses eeluurimises prokurörina volitatud Euroopa prokurör Ritva Sahavirta Euroopa prokuratuurist.

Kuriteos kahtlustatakse firmat juhtivat isikut. Uurimise käigus on Soomes läbi viidud läbiotsimised kodus ja muudes kohtades. Uurimine keskendus aastatele 2018–2019. Arvatakse, et ettevõte on vältinud enam kui 500 000 euro väärtuses täiendavat tollimaksu. Lisaks sellele anti ettevõttele korraldus maksta täiendavat tollimaksu. Maksude summa koos täienduste ja intressidega on üle 720 000 euro. Asi liigub edasi kohtusse.

 

 

Soome: Käesoleval nädalal sajab mitmel pool lund, Foreca hoiatab halbade teeolude eest

NordenBladet — Kõige enam sajab lund Kainuus. Seal võib maha tulla kuni 15-sentimeetrine lumikate, ütleb Foreca meteoroloog Joonas Koskela oma blogis.
Lisaks Kainuule sajab lund Põhja-Pohjanmaal. Kainuu lõunapiiril tuleb lund paar sentimeetrit, kirdes koguneb umbes viis sentimeetrit, märgib Koskela.

Soome keskosas Satakuntas ja Pirkanmaal võib koguneda viis sentimeetrit lund. Tänase kolmapäeva, 9. novembri jooksul muutub lumesadu selles piirkonnas veeks ja lumi sulab. Kolmapäeva õhtul ja ööl vastu neljapäeva sajab kohati vihma või lörtsi.
Homme neljapäeval sajab vaid kerget vihma, Lapimaal võib kohati sadada lund.

Järgmine korralik sajuala saabub tõenäoliselt reede õhtul lääne poolt. Koos madalrõhkkonnaga võib Lapimaale tulla korralik lumesadu, kuigi Lõuna-Lapimaal sajab ka vihma. Teisipäeva hommikul tehtud prognoosi kohaselt jääb reedene lumesadu Lapimaal vahemikku 5-15 sentimeetrit. Siiski on prognoosis endiselt ebakindlust, märgib meteoroloog Koskela Foreca blogis.

Foreca hoiatab väga halbade teeolude eest lumesaju piirkonnas.

Avafoto: Soome (NordenBladet)

 

 

Soome: Avalikustati suurima tulu saajad – vaata, kes on eesotsas

NordenBladet — Soomes avalikustati 2021. aasta maksuandmete põhjal Soome kõrgeima sissetulekuga maksumaksjad. Kõige tipus on üllatusnimi Uusimaalt: Juhapekka Tapani Piiroinen. Ta teenis tulu 133 746 032 eurot. Kapitalitulu osakaal oli 133 699 953 eurot, töötasu osa 46 078 eurot, vahendab Iltalehti.

Piiroinen pole enne 2021. aasta maksuinfo avaldamist avalikkuse ees olnud. Temast teatakse väga vähe. 1983. aastal sündinud Piiroinen töötab ettevõtluse infoteenistuse andmetel Goofy Unicorn Oy tegevjuhina.

Ettevõte on oma tegevusalaks määranud tarkvara projekteerimise ja tootmise. Lisaks on kirjelduses videomängude arendamine ja avaldamine.

Muidu on Piiroinenil aktiivsed rollid vaid ühes elamuühistus. Ta on juhatuse korraline liige.
Teisel kohal on Ilkka Paananen, mobiilimängufirma Supercell asutaja ja tegevjuht. 1978. aastal sündinud Paananen teenis kokku 58 680 857 eurot, millest 47 914 037 eurot moodustas kapitalitulu ja 10 766 820 eurot töötasu.

Mängufirma Reworks asutaja Ilkka Teppo teenis kokku 46 307 289 eurot, millest töötasu osa oli 67 010 eurot. Reworks müüdi Iisraeli firmale Playtika.

Lisaks 1973. aastal sündinud Teppole tõi tehing 15 suurema tulusaaja hulka ka teised asutajad Jarno Heikkinen, Aaro Väänänen, Jarno Fabritius ja Miika Fabritius. Heikkinen on edetabelis 31,73 miljoniga viies.

Nimekirja kolmas on samuti mängutööstuses. Ta on Supercelli teine asutaja Mikko Kodisoja. 1976. aastal sündinud Kodisoja teenis kokku 35 386 278 eurot, millest 7 314 509 oli töötasu.

Kuuendal kohal on börsifirma Qt Group tegevjuhina tuntud Juha Varelius. Tema sissetulek kokku oli ligi 29 miljonit eurot. Qt Group ei tegutse mängutööstuses. Selle põhitoode on Qt tarkvara raamatukogu ja arenduskeskkond.

Siin on Soomes 2021. aastal maksuameti andmetel suurimate tulusaajate TOP 15:

1
Piiroinen Juhapekka Tapani
133746032

2
Paananen Ilkka Matias (avafotol)
58680857

3
Teppo Ilkka Tapio
46307289

4
Kodisoja Mikko Juhani
35386278

5
Heikkinen Jarno Petteri
31733048

6
Varelius Juha Pekka
27856191

7
Alakortes Harri Antti Johannes
25925302

8
Fabritius Miika Sakari
25684611

9
Laakkonen Mikko Kalervo
25043617

10
Väänänen Aaro Lauri Hermanni
25036284

11
Fabritius Jarno Henrik Mikael
24321615

12
Herlin Antti Juhani
24161956

13
Nieminen Otto Aleksis
22138689

14
Halttunen Markus Juha Petteri
21977002

15
Helander Hannu-Jukka
21111143

Avafoto: Topis teisel kohal olev Ilkka Paananen

 

Soome: Börsiettevõte Fortum hakkas Tahkoluotos Meri-Poris taas kivisöest elektrit tootma

NordenBladet – Elektriettevõttele Fortum kuulub Tahkoluotos, Meri-Poris söeelektrijaam, mis pandi taas elektrit tootma. Jaam oli viis aastat elektritootmise reservis, vahendab Yle.

Söeelektrijaam Tahkoluotos Meri-Poris oli viis aastat elektritootmise reservis. Peale reservnimekirjast eemaldamist alustas Fortum ettevalmistusi, et jaam taas tööle saada.

Söeelektrijaama katseaeg lõppes eelmise nädala reedel ning sestsaadik on jaam tootnud Soome elektrituru tarbeks elektrit.

Fortum teatas septembris, et alustab ettevalmistusi söeelektrijaama töökorda seadmiseks ning tegigi oktoobris hooldustöid.

Fortum toodab Tahkoluoto söejaamas elektrit ainult etteostetud mahus, mida hinnatakse iga päev ning toodetud elekter müüakse Põhjamaade elektriturul.