NordenBladet — Kui Uusimaal elav naine ostis Keraval oksjoni kaudu vaid 2000 euro eest 97-ruutmeetrise korteri, arvas ta, et tegi elu tehingu. Olin teadlik, et müüki tulevad soodsad korterid, sest inimesed ei jaksa intressi maksta, räägib naine Iltalehtile.

Korterilaenu oli maksta veel umbes 84 000 eurot, mida naine pidas mõistlikuks. Siis aga tekkisid kahtlused. Arvasin, et peab olema mingi põhjus, miks keegi tahab korterist tasuta lahti saada, räägib naine.

Naine otsustas tellida Remondivõla kalkulaatori (Korjausvelkalaskuri) teenuse kaudu majaühistu remonditööde akti. Remondivõla kalkulaator näitab majaühistu tehtud ja tulevasi renoveerimistöid ning prognoosib planeeritavate renoveerimistööde maksumust. Aruandest selgus, et majaühistus on mitu lõpetamata renoveerimistööd. Aastatel 2021–2022 on majaühistus olnud mitmeid veekahjustusi.

Ühistu 2023. aasta juuni üldkoosolekul otsustati torustiku renoveerimine veel aasta võrra edasi lükata. Algselt oli see planeeritud aastasse 2025, räägib naine. Remondivõla määr on aruande järgi 1712 eurot ruutmeetri kohta. 97-ruutmeetrises korteris vastab see enam kui 160 000 eurole.

Pärast teate saamist loobus naine tehingust. Olukord võib olla selline, et ma ei saaks pangast laenu, ütleb naine. Ta lisab, et helistas kohe maaklerile pärast majaühistu kohta teate saamist.

Maakler oli öelnud, et pangad annavad hästi laenu. Sel hetkel mõtles naine, et kas maakler ise ei tea või on see päris ebaviisakas katse müüa korter kellelegi, kes asjadest aru ei saa.

Majaühistult on juba üle võetud kolm korterit tasumata maksete tõttu.
Naise sõnul nõudis tulevaste renoveerimistööde ja nende kulude väljaselgitamine palju aega ja „salapolitseitööd”. Kui ma oleksin praegu Kerava korteriomanik, oleks see tõesti ängistav ja hirmutav. Ma jääksid kõigest ilma, ütleb naine.

See on kurb inimeste jaoks, kes seal elavad ja halvimal juhul kaotavad oma kodu, lisab ta.
Remondivõla kalkulaatori asutaja, kinnisvaramaakler Erkki Murto-Koivisto märkas, et võlg on kogunenud vaid uutele koduostjatele.

Murto-Koivisto selgitas välja, et grupp investoreid ostis Keraval eluasemete investeerimisfirmalt Sato kehvas seisus majaühistu ning võttis sellele 1,5 miljoni euro suuruse laenu. Nüüd koormab laen uusi korteriomanikke, sest investeerimisfirma omandisse jäänud 17 korterit ei koormatud laenudega.

Pärast fassaadi remonti ja maja renoveerimist tõuseb 97,5 ruutmeetri suuruse korteri omaniku hooldus- ja finantseerimistasu praeguselt 1700 eurolt 2500–3000 euroni kuus, ütleb Murto-Koivisto.

Murto-Koivisto sõnul tooks maja edasine renoveerimine lähiaastatel kõikidele elanikele kaasa tohutuid kulutusi.

Kõnealusel korteril tekib hinnanguliselt 70 000–80 000 eurot torustiku ja 58 000 eurot fassaadi remondi võlga eeldusel, et majaühistu saab pangast laenu mõistlikel tingimustel, loetleb Murto-Koivisto.

Majaühistu pabereid vaadates ei näe ju õieti, milline võlapomm seal peidus on. Remondivõla kalkulaatori aruandest tulev laenukoormus on koheselt juhiseks näha.
Majaühistu esimehelt ei õnnestunud Iltalehtil kommentaari saada.

NordenBladet — Soome uus valitsus otsib sotsiaalkindlustuse mudelit teistest Põhjamaadest. Soome terviseameti andmetel on toimetulekutoetuse saajaid ligi kaks korda rohkem kui Rootsis. Soomes vajab praegu toetust umbes seitse protsenti elanikkonnast ehk 400 000 inimest. Enamik neist on töötud, vahendab Yle.

Nüüd plaanib valitsus vähendada pikaajalist sõltuvust toimetulekutoetusest ja vähendada toetust saavate inimeste arvu poole võrra.

Eelkõige tööhõive tugevdamise ja toimetulekutoetust vajavate inimeste arvu vähendamise kaudu, ütleb sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen.

Teadlaste hinnangul on valitsuse eesmärgini raske jõuda. Isegi ministri hinnangul ühe valitsusperioodiga seda ei saavutata.

Pikaajalist tööpuudust on vaja tugevalt vähendada, ütleb terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio.

Vastupidi, toimetulekutoetuse vajadus võib kasvada, kui valitsus plaanib korraga kärpida eluasemetoetust ja töötuskindlustust.

Tavaliselt tähendab see seda, et inimesed peavad lootma toimetulekutoetusele. Nii et valitsuse eesmärk on pisut vastuoluline, leiab sotsiaalkindlustusameti Kela teadur Tuija Korpela.

Minister Grahn-Laasonen möönab, et selline asi võib algul juhtuda.

Pikemas perspektiivis on aga eesmärk, et üha suurem osa meie tööealisest elanikkonnast oleks tööl, märgib ta.

Samuti kavatseb valitsus karmistada toimetulekutoetuse saamise tingimusi. Toetuse taotlejat saab kohustada näiteks töötama ühiskondlikus organisatsioonis või käima koolitusel. Püütakse vältida pikaajalist sõltuvust toimetulekutoetusest.

Minister Grahn-Laasonen on eriti mures noorte pärast.

Arvan, et see on probleem, kui saad toimetulekutoetust taotleda, kohtumata ühegi spetsialistiga, kes aitaks noorel edasi liikuda.

Valitsus on siin õigel teel, hindab Tampere ülikooli sotsiaal- ja tervishoiupoliitika professor Juho Saari.

Saari tuletab meelde, et juba praegu on toimetulekutoetuse saamise tingimuseks tööle kandideerimine, st tuleb end tööotsijaks registreerida, kuid sundust tööl käia ei ole.

Soome vaieldamatu nõrkus on olnud see, et oleme pikka aega võimaldanud inimestel toimetulekutoetuse peal elada. Sellest on omavalitsustele teatatud, kuid pärast seda pole tavaliselt mingeid meetmeid rakendatud, märgib Saari.

Saari sõnul on valitsusel „hea mõte” vaadata, mis seisus inimene on ja kas on vaja mingeid erimeetmeid. Kuid rakendamine on täis mitmesuguseid probleeme.

Poliitikutel on lihtne öelda, et inimesi tuleb julgustada tööle asuma. Aga mis siis, kui sa ei muutu aktiivseks, kui sa ei saa tööd, leiab Saari.

Ühtlasi kavatseb valitsus välja selgitada, kas toimetulekutoetuse maksmisest saab täielikult keelduda, kui taotleja seatud kohustusi ei täida.

Asja teeb problemaatiliseks see, et põhiseadus tagab õiguse vajalikule elatisele.
Hetkel on ebaselge, kas Kela toimetulekutoetus või hoolekandevaldkonna lisatoetus on see viimane toetus, ütleb terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio.

Moisio sõnul võiks Kela toetusest keelduda, kui hoolekandepiirkondade toetus on viimane variant.

Teistes Põhjamaades võib toimetulekutoetusest rahalise toetusena teatud tingimustel keelduda, ütleb Moisio.

Sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen ütleb, et reformid viiakse läbi põhiseaduse kohaselt. Lõppkokkuvõttes toimub kaalumine parlamendi põhiseaduskomisjonis.

Väga raske on näha, et põhiseaduskomisjon lepiks sellise olukorraga, et inimene jääks Soomes täiesti ilma toimetulekutoetuseta, ütleb professor Juho Saari.

NordenBladet — Soome Välispoliitika instituudi juhataja Mika Aaltola (54) teatas täna neljapäeval, 3. augustil, et kandideerib tuleval aastal toimuvatel presidendivalimistel. Aaltola presidendiks kandideerimiseks on loodud eraldi toetusühing, vahendab MTV.

Ühingu esimehe Valtteri Vuorisalo sõnul on ühingu nimi Soome kindlustatud tulevik ning selle juhatus on kuueliikmeline.

Aaltola ütles, et kandideerib, kuna tunneb, et see on ainuvõimalik variant. Ta ütles, et on teadlik, et presidendiametisse ei lennata nagu raketiga.

Venemaa on ja jääb meie naabriks nii heas kui halvas, edaspidi üha halvemini, selle olukorraga tuleb toime tulla. Oleme valinud oma poole, see on lääne demokraatlik pool, ütles Aaltola.
Aaltola sõnul on üleminekuperioodil vaja sihipärast juhtimist.

Kodanike soovid turvalisemaks eluks ja teeks on asjad, millega tuleb arvestada, märkis ta.
Aaltola muutus oma otsust põhjendades lausa poeetiliseks: „Tean omast kogemusest, et kui olen 30 aastat välispoliitikat õppinud, on see ülesanne raske. See raskus on motiveeriv jõud, ma ei saa keelduda, sest tee on õhuke ja kitsas.”

Peate vastu võtma väljakutseid, kui maailm on segaduses ja NATO-Soome vajab uuendusmeelset presidenti ja uut tüüpi juhtimist. Rahvuslik identiteet on taastuv asi, mitte ainult nostalgia kuldajastu järele, see hingab, uueneb ja annab jõudu, märkis Aaltola.
Rahvuslusele ei saa pretendeerida ükski erakond, tõi Aaltola välja.

Mika Aaltola nendib, et tema tugevuseks presidendivalimistel on erakondlik sõltumatus, kuigi koonderakond Kokoomus on teda oma nimekirja moosinud.

Ma ei ole ühegi partei liige ega esindanud ühegi poliitilise grupi huve. Esindan Soome huve, ütles Aaltola.

Aaltola sõnul igatsetakse kandidaati väljastpoolt päevapoliitikat.
Lihtsam on, kui sa ei ole mingis leeris või sul pole selles osas erilist minevikku. Nüüd valitakse inimesi poliitikast kõrgemale kohale, tõi Aaltola välja.

Ühtlasi teatas Aaltola, et jääb põhipuhkusele ja välispoliitika instituudist puhkusele kuni presidendivalimiste lõpuni.

Mika Aaltola leidis endas ühisosa Soome Vabariigi 3. presidendi Pehr Evind Svinhufvudiga, kes oli president aastatel 1931–1937.

Siin Svinhuvudi kodutalus on hea talu peremeest tsiteerida. Esmalt tuleb piir kindlustada ja siis alles leiba määrida. See on sõnum, mis kehtib tänapäevani, märkis Aaltola.
Aaltola lisas, et Soome kaitset ei saa millestki muust lahutada, sest sõda on kallis.

Venemaa peab sõda laienemise nimel meie naabruses. Soome asub strateegiliselt väga-väga olulises kohas, ütles ta. „Kui on teadmisi, oskusi ja paindumatust, siis neist tuleneb vajadus ja mõnes olukorras vältimatus,” selgitab Aaltola oma kandideerimist.