Esmaspäev, jaanuar 19, 2026

SOOME UUDISED

Soome: Töötuid tööotsijaid oli jaanuaris 332 800, töötus kokku 8,7 protsenti

NordenBladet — Jaanuari lõpu seisuga oli Soome tööbüroodes arvel kokku 332 800 töötut tööotsijat. Seda on 81 200 võrra rohkem kui aasta varem. Töötute tööotsijate arv vähenes eelmise kuuga 24 500 võrra. Töötute tööotsijate hulka kuuluvad ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Teave on avaldatud töö- ja majandusministeeriumi tööhõive ülevaates.
Jaanuari lõpu seisuga oli kogu riigis sundpuhkusel 75 100 inimest, mida on 50 700 võrra enam kui möödunud aastal samal ajal. Kokku oli täiskohaga sundpuhkusele saadetud 57 800 inimest, mida on 39 400 võrra rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. Detsembrist vähenes täiskohaga sundpuhkusel inimeste arv 20 000 võrra.

Pikaajalisi töötuid oli 93 400 ehk neid, kes olid olnud katkematult töötud vähemalt aasta, mida on 30 000 võrra rohkem kui aasta varem. Töötuid üle 50-aastaseid tööotsijaid oli 120 900, mida on 26 500 võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal.
Töötuid alla 25-aastaseid noori tööotsijaid oli 9500 võrra rohkem kui eelmise aasta jaanuaris ehk kokku 40 200.

Uute vabade töökohtade arv vähenes
Jaanuari jooksul teatati tööbüroodesse 83 600 uuest töökohast, mida on 9200 võrra vähem kui eelmise aasta jaanuaris. Kokku oli tööbüroodes jaanuaris 129 900 vaba töökohta, mida on 16 400 võrra vähem kui aasta tagasi.

Jaanuari lõpus oli aktsiivsusmudeliga hõlmatud teenustega kaetud 112 300 inimest, mida on 3600 võrra vähem kui aasta varem. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetusi, tööturukoolitust, tööpraktikat ja omaalgatuslikku õppimist.
Statistikakeskus: töötuse määr 8,7 protsenti

Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu andmetel oli jaanuaris 61 000 tööga hõivatut vähem kui aasta varem. Tööhõive määr oli 69,9 protsenti, mis on 2,0 protsendipunkti võrra madalam tase kui eelmise aasta jaanuaris. Tööjõu-uuringu andmetel oli töötuid 235 000, mida oli 41 000 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määr oli 8,7 protsenti ehk 1,6 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.

 

 

Soome valitsus toetab laste kultuurielu 2,2 miljoni euroga

NordenBladet — Soome teadus- ja kultuuriminister Annika Saarikko eraldas laste kultuurikeskustele ja laste kultuuriüritustele kokku 2 223 400 eurot. Toetused edendavad laste ja noorte osalemist kunstis ja kultuuris kogu riigis.
Ministeerium toetab tänavu 24 laste ja noorte kultuurikeskuse igapäevast tegevust kokku 1 840 000 euroga. Enamus laste kultuurikeskustest teenindavad mitme omavalitsuse lapsi ja noori. Keskuste koostöövõrgustik, Soome Laste Kultuurikeskuste Liit sai toetust 140 000 eurot.

Üleriigiliselt oluliste laste kultuuriürituste toetuseks määrati kokku 243 400 eurot. Toetust saab 13 üritust, näiteks Pikkuprovinssi Seinäjokil, Bravo! festival Helsingis, laste talvekarneval (Talvikarnivaalit) Lahtis ja Hippalot Hämeenlinnas.

Toetuse eesmärk on suurendada laste kunsti ja kultuuri võrdset kättesaadavust, tugevdada piirkonna kunsti- ja kultuuritegijate koostööd, edendada laste kultuurikeskuste koostööd koolide, lasteaedade ja mängukeskustega ning toetada riiklikult märkimisväärseid laste kultuuriüritusi kogu riigis.

 

Soome: Ajateenistusse kandideeris rekordarv naisi

NordenBladet — Naiste vabatahtlik ajateenistus meelitas läbi aegade kõige rohkem taotlejaid – vabatahtlikku ajateenistust taotles 1675 naist. Tulevikus on kandideerimine elektroonilise taotlusvormi abil lihtsam.
Tänavuse, 2021. aasta 1. märtsil lõppenud värbamisega taotles vabatahtlikku ajateenistusse 1675 naist. Eelmine rekord on aastast 2018, kui kandideeris 1516 naist. Võrreldes eelmise aastaga kasvas taotluste arv umbes 250 võrra.

Kaitsevägi on avalduste arvuga väga rahul. Alates 2017. aastast on taotlejate arv stabiliseerunud enam kui 1000-ni aastas. Maaväe juhataja kindralleitnant Petri Hulko sõnul on vabatahtlike naiste ajateenistuse kogemused eranditult positiivsed.

Eesmärk on värvata umbes 2000 naist aastas. Oleme siin õigel teel, kuid peame siiski parandama noorte naiste teavitamist, nendib Hulkko.

Kaitsevägi pakub igale välja valitud naisterahvale kogemusterikast väljaõpet. Viimastel aastatel on kaitsevägi oma väljaõpet tublisti arendanud. Käimasolev programm „Väljaõpe 2020“ reformib õppemeetodeid, tuues igapäevasesse väljaõppesse digitaliseerimise, simulatsiooni ja tervikliku võimekuse. Koolitusel omandatud oskused on kasulikud ka pärast teenistust, näiteks tsiviilõpingutel ja tööelus. Tavaellu tagasi pöördunud naiste tagasiside hinnang on viimastel aastatel olnud väga kõrgel tasemel, mis tähendab, et nad on väljaõppe kvaliteediga väga rahul.

Nüüd ajateenistusse kandideerinud naised määratakse 2022. aasta kutsesse ja täidetakse ka ülejäänud 2021. aasta suve kutses olevad vabad kohad.

Teenistuskoht leitakse kõigile teenistuseks kõlbulikele naistele ja soove võetakse võimalikult palju arvesse. Võtke väljakutse vastu, see on seda väärt, julgustab Hulkko.

Naiste vabatahtlik ajateenistus on ennast tõestanud. Eelmisel, 2020 aastal möödus 25 aastat naiste vabatahtliku ajateenistuse seaduse vastuvõtmisest. Aastate jooksul on kaitsevägi välja õpetanud üle 10 000 naise. Praegu on ajateenistuses keskmiselt ligi tuhat naist aastas.

Naiste motivatsioon on väga kõrge. Seda tõendab juhtideks koolitatavate naiste suhteliselt suurem arv võrreldes meestega. Muu hulgas oli eelmise reservohvitseride kursuse parim osalenu naine, ütleb Hulkko.

Naiste arvu kasv teenib kaitseväge mitmel viisil.

Näiteks on kriisireguleerimisülesannete täitmiseks vaja rohkem ajateenistuse läbinud naissoost kandidaate. Kaudselt suurendab naiste ajateenistus tahet riiki kaitsta ja parandab kogu rahva teadlikkust sõjalisest riigikaitsest. Seda mõju ei saa ka alahinnata, mõtiskleb kindralleitnant Hulkko.

Elektrooniline kandideerimine algab aprillikuus

Naiste vabatahtlikku ajateenistusse on lihtsam kandideerida, kui 16. nädalal võetakse kasutusele elektrooniline taotlusvorm. Muudatuse eesmärk on lihtsustada naiste vabatahtlikku ajateenistusse kandideerimist ja osalejate arvu suurendamist. Elektrooniline kandideerimisvõimalus on suurendanud taotluste arvu teistele kaitseväe ametikohtadele.
Muudatus lihtsustab ka kandideerimisega seotud muid tegevusi, kuna rakendus juhendab taotluse täitmisel ja paberkandjal vorme ei ole enam vaja. Avalduse vormi saab saata alates 16. nädalast Soome kaitseväele aadressil https: // asiointi.puolustusvoimat.fi. Teenusesse saab sisse logida internetipanga koodide, elektroonilise isikutunnistuse või mobiilsertifikaadiga.

Värbamisüritused toimuvad aprillikuus, arvestades kohalikke olusid
Taotlejad kutsutakse piirkondliku büroo korraldatud värbamisüritusele avalduse alusel. Üritusel antakse teavet ajateenistuse kohta, küsitletakse taotlejaid ja kontrollitakse nende tervislikku seisundit. Värbamisüritusel on taotlejal võimalik väljendada soove väljaõppe ja teenistuse osas.

Värbamisüritused toimuvad aprillis kohapeal või interneti teel, arvestades kohalikku olukorda. Piirkondlikud bürood võtavad taotlejatega ühendust ja teavitavad, kui üritus toimub interneti teel. Muudatustest teatatakse ka kaitseväe veebilehtedel ning sotsiaalmeedias, seega tuleks neid jälgida.

Kohalikel üritustel järgitakse terviseameti antud soovitusi (nt käte ja köha hügieen, ohutuskaugused). Üritustel jagatakse näomaske, mille kasutamise, samuti hügieeninõuete ja ohutusvahede kohta antakse juhised kohapeal.

Ürituste planeerimisel on arvestatud ka võimalusega, et kogunemispiirangud muutuvad. Värbamisüritustel osalejate arv ja kasutuses olevate rajatiste suurus varieerub omavalitsuseti. Vajadusel tihendatakse programmi, istekohti harvendatakse ja inimeste saabumine on hajutatud. Selle kohta eraldi teadet koju ei saadeta.

Need meetmed tagavad selle, et grupid püsivad väiksed ja kontaktid teiste inimestega on harvad.

Värbamisprotsessis osalejatel palutakse järgida järgmisi ettevaatusabinõusid:

Kui olete haige, võtke ühendust kohaliku bürooga ja leppige kokku, kuidas osalete värbamisüritusel.
Peske oma käed kohe pärast üritusele saabumist hoolikalt ja hoolitsege kogu ürituse vältel käte hügieeni eest.
Hoidke üritusel teiste inimestega ohutut kaugust.

Taotluste jagunemine kaitseväe ja piirivalve osas:
• Maavägi 1355
• Merevägi 181
• Õhujõud 101
• Piirivalve 24
• Eriüksused 14

 

 

Soome: Täna (04.03.2021) lisandus 758 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati täna neljapäeval, 4. märtsil viimase ööpäevaga 758 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 60 200 koroonaga nakatumist.

Kõige enam nakatumisi oli terviseameti andmetel Helsingis (244), Vantaal (102), Espoos (81), Turus (52) ja Raumas (25).

Eile kolmapäeval tuvastati Soomes rekordarv nakatumisi – 797.

Soomes kaasati koroonaga kokku puutunute jälitamisse kaitsevägi

NordenBladet — Soome kaitseminister Antti Kaikkonen andis sotsiaalmeedias teada, et Vantaa linn on palunud ametialast abi seoses koroonaga kokku puutunud ehk kontaktsete isikute jälitamisega. Kaitsevägi on abipalvele vastanud ja on nõus pakkuma vajalikku abi. Tegevus käivitub kohe käesoleval nädalal.

Vantaan kaupunki on pahentuneen koronatilanteen johdosta pyytänyt Puolustusvoimilta virka-apua tautitapausten jäljittämiseen.
Puolustusvoimat on käsitellyt virka-apupyynnön ja antaa virka-apua. Toiminta käynnistetään heti tällä viikolla. #puolustusvoimat #korona
— Antti Kaikkonen (@anttikaikkonen) March 2, 2021