NordenBladet — Soome terviseamet otsustas, et AstraZeneca koroonavaktsiiniga vaktsineerimist jätkatakse vaid üle 65-aastastel eakatel inimestel ja seda alates esmaspäevast, 29. märtsist. Üle 65-aastastel pole täheldatud peale vaktsineerimist ohtlikke kõrvaltoimeid nagu vere hüübimishäired. Praegu selgitatakse vaktsiini seotust vere liigse hüübimise ja tromboosidega. Eakate inimeste vaktsineerimist jätkatakse nagu varem, edastas terviseameti peaarst Taneli Puumalainen.
Puumalainen märkis, et vanusega kasvab koroonahaiguse raskete juhtude oht ja vaktsiinid pakuvad selle vastu kaitset. Ka Soome riiklik vaktsiiniohutuskomisjon KRAR tõdes eile teisipäeval, et vaktsiini kasutamist võib jätkata üle 65-aastastel, vahendab MTV.
Ettevaatusabinõuna AstraZeneca vaktsiini Soomes alla 65-aastastele ei anta. Soomes, teistes Põhjamaades ja Saksamaal on tuvastatud noorematel inimestel peale vaktsineerimist ohtlikke ajutromboose ja suurenenud vere soonesisest hüübimist. Praegu selgitatakse nende juhtumite seotust AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Sel perioodil vaktsineeritakse nooremaid inimesi teiste vaktsiinidega.
Kui selgub seos vaktsiinide ja vere hüübimishäirete vahel, siis otsitakse võimalusi ohu vähendamiseks suunatud vaktsineerimistega, ütles terviseameti peaarst Hanna Nohynek.
Vaktsiini seos tromboosi juhtumitega peaks selguma järgmisel nädalal. Alla 65-aastaste vaktsineerimist jätkatakse kõige varem peale lihavõtteid.
Soome terviseamet otsustas peatada AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise alates 19. märtsist, kui ravimiametile Fimea teatati vaktsiiniga seotud rasketest kõrvaltoimetest. Terviseameti andmetel on Soomes saanud AstraZeneca vaktsiini üle 180 000 inimese, kogu maailmas ligi 47 miljonit inimest.
NordenBladet — Soome valitsus sai valmis eelnõu liikumispiirangute ja maskikohustuse kohta. Eelnõu sisaldab 12 erandit, mis oleks lubatavad põhjused kodust lahkumiseks ka liikumispiirangute ajal. Parlamendirühmad arutavad ettepanekuid täna.
Erandid on järgmised:
-Hädavajalik toidupoes ja apteegis käimine, auto tankimine ja liikumine muude „isiklikuks eluks vajalike tarvikute” hankimiseks.
-Pangas ja postkontoris käimine, pakkide saatmine ja vastuvõtmine.
-Hädavajalikud käigud seoses tervishoiuteenuste ja sotsiaalhoolekandega ning vältimatu asjaajamine.
-Liikumine seoses töö või ettevõtlusega.
-Lasteaias, algkoolis, gümnaasiumis ja kutsekoolis käimine ning kooli sisseastumiseksamitele sõitmine.
-Avaliku teenistuse ülesannete täitmine või vältimatu osalemine eraõigusliku üksuse koosolekutel.
-Sõjaväeteenistus.
-Kohtumine lähedase inimesega seoses hoolduse või surmaohu puhul, matustel osalemine, lapse külastusõiguse kasutamine, puudega inimese abistamine.
-Individuaalne, hingehoidmisega seotud kohtumine usukogukonna esindajaga.
-Oma kinnistu või sõiduvahendi juurde minek.
-Kodulooma eest hoolitsemine.
-Sõitmine oma suvilasse.
Laste mängimine pole samuti eelnõu kohaselt keelatud. Liikumispiirangu ajal saaksid 2008. aastal sündinud või sellest nooremad lapsed õues omavahel mängida.
Soome peaministri Sanna Marinibüroo avaldas kolmapäeval siseriiklike liikumispiirangute eelnõu mustandi. Valitsus plaanib piirata liikumist Helsingis, Espoos, Vantaas, Kauniainenis ja Turus.
Büroo selgitas, et karmimate piirangute eesmärk on piirkondades, kus koroonaviirus levib kontrollimatult ja kiiresti, vähendada inimeste kokkupuuteid ja lähikontakte, vahendas Helsingin Sanomat.
Samas ei ole tegemist veel valitsuse lõpliku ettepanekuga.
Soome valitsus pani ette võtta vastu seadus, mis piiraks ajutiselt liikumisvabadust, inimeste lähikontakte ja koosviibimist. Liikumispiirangutele lisanduks maskikandmiskohustus, vahendab Yle Uutiset. Valitsus püüab seaduse jõustada võimalikult kiiresti ja see kehtiks eelnõu järgi 14. maini. Otsesed liikumispiirangud kehtestatakse siiski korraga vaid kolmeks nädalaks.
Eelnõu ootab enne Eduskuntas arutlusele minekut koalitsioonierakondade parlamendifraktsioonide heakskiitu. Opositsioon on suhtunud liikumispiirangutesse negatiivselt ja ka koalitsioonierakondade vahel on olnud erimeelsusi. Valitsus teeb eelnõus ettepaneku, et liikumispiirangute ajal oleks kodu või sellega võrdsustatud elukoha hoovialalt lahkumine keelatud, välja arvatud erandpõhjustel. Eelnõu järgi on inimeste liikumisvabaduse ja lähikontaktide tugevam piiramine vältimatu, et koroonaolukorra halvenemist teatud piirkondades aeglustada.
Eelnõule on lisatud Soome Tervise ja Heaolu Instituudi (THL) valitsusele esitatud hinnang, mille järgi läheneb olukord Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas kiiresti epideemia ärahoidmise seisukohalt kriitilisele faasile.
Valitsuse eelnõus mainitakse ka Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna mudelit, mille järgi ainult praeguste piirangutega jätkates oleks piirkonnas mai alguses umbes 800 nakatumist päevas. Epideemia tipphetkel satuks piirkonnas haiglasse 35 inimest päevas. Sellise koormusega ei tuldaks eelnõu sõnul toime ilma plaanilise ravi pea täieliku katkestamiseta. Surmajuhtumeid oleks piirkonnas mai lõpuks üle 200.
Väiksemad koalitsiooniparteid tahavad arutamiseks lisaaega
Sotsiaaldemokraatliku erakonna ning keskpartei plaan on pannud Soome väiksemate valitsuspartnerite parlamendifraktsioonid lisaaega võtma, edastas “Aktuaalne kaamera”.
“Roheliste fraktsioon juurdleb eelkõige, kas see on hädavajalik. Nii karme meetmeid ei tohi võtta, kui on muid valikuid,” ütles Rohelise Liidu fraktsiooni juht Emma Kari.
Rootsi Rahvapartei tahab enne jah-sõna ütlemist veenduda, et kavandatud piirangud ka päriselt töötavad.
“See peab olema vältimatu, sellel peab olema reaalne mõju ning see peab olema viimane õlekõrs. Seda me oma fraktsioonis hindamegi,” rääkis erakonna fraktsiooni juht Anders Adlercreutz.
Kõige jõulisemalt on liikumisvabaduse piiramisele vastu Vasakliit, mis sooviks kõigepealt kasutusele võtta kõik võimalikud alternatiivid.
“Näiteks kaubanduskeskused ja poed kinni, varasemast veelgi jõulisem soovitus kaugtööd teha, ehitusobjektide sulgemine ja nii edasi,” ütles Vasakliidu fraktsiooni juht Paavo Arhinmäki.
NordenBladet — Soome peaminister Sanna Marin põhjendas Yle saates A-studio liikumispiiranguid hädavajadusega, kuna muud moodi pole võimalik koroonaga nakatumisi kontrolli all hoida. Soome terviseameti terviseohutuse osakonna juhataja Mika Salminen ütles, et kui liikumispiiranguid ei kehtestata, siis ollakse Helsingis varsti samas olukorras, kus on Eesti, ehk üle 1000 nakatumise päevas.
Soomes kehtestatakse liikumispiirangud seal, kus koroona olukord on kõige hullem. Vastasel korral tõuseb nakatumiste arv Helsingi piirkonnas maikuus üle 1000 juhtumini päevas. Kolm nädalat liikumispiiranguid aitab nakatumiste arvu kontrolli all hoida.
Peaminister Marin ütles, et liikumispiirangu mõte on mõjutada inimeste kokkusaamisi koduseinte vahel. Seda ei saa piirata pelgalt kogunemispiirangutega, kuna need puudutavad vaid avalikke kohti.
Liikumispiirangute järele valvab politsei, aga Marini sõnul politsei ka igale poole ei jõua. Loodetakse inimeste peale, et nad täidavad seadust.
A-studio saates oli ka opositsiooni esindaja Petteri Orpo, kes ütles, et tema tahaks näha kõigepealt seda, et piiri peal inimesi rohkem kontrollitaks ja koroonatesti tegemist nõutaks, enne kui liikumispiirangud kehtestatakse.
Marin vastas selle peale, et peab kasutama kõiki võimalikke võimalusi. Tema sõnul pole aga piiril küsitav negatiivne koroonatest imeravim nakkuse leviku piiramiseks. Negatiivsete koroonatestide tõenditega ei suudeta ära hoida koroona jõudmist Soome, ütles Marin. Tema sõnul tuleb riiki sisenejaid veel täiendavalt Soomes kohapeal testida.
NordenBladet — Soome piirivalve hoiatab sotsiaalmeedias piiriületajaid, et piiri ületav isik ei saa ise otsustada, kas tema töö on hädavajalik, et üle piiri Soome saada. 22. ja 23. märtsil saadeti Helsingi sadamast Eestisse tagasi 15 isikut.
Eelmisel, 11. nädalal saabus piirivalve andmetel Helsingi sadama kaudu Soome 10 594 isikut, mida on 100 võrra vähem kui eelneval nädalal. Põhjalikum kontroll määrati sadamas nädala jooksul 203 isikule (eelneval nädalal oli neid 185). Sadamast saadeti nädala jooksul tagasi 64 isikut (eelneval nädalal 66).
Peamised tagasisaatmise põhjused olid oht rahvatervisele ja tulek sellisele tööle, mis pole Soomes hädavajalik. Piirivalve tuletab meelde, et ainult koroonatestist piiri ületamiseks ei piisa.
Piirivalve asus alates 19. märtsist abistama Helsingi terviseametnikke reisijate kohustusliku tervisekontrolli tegemiseks sadamas. Lisaks jätkatakse reisijatele info jagamist Tallinna sadamas, tänu sellele on paljud inimesed Soome sõitmisest loobunud. Ainuüksi läinud nädalavahetuse jooksul loobus Tallinnast Helsingisse sõitmisest 52 inimest. Tallinna sadamas tehakse koostööd Eesti politsei ja piirivalvega.
NordenBladet — Soomes tuvastati täna kolmapäeval, 24. märtsil viimase ööpäevaga 803 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 73 516 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi oli terviseameti andmetel Helsingis (284), Vantaal (83), Espoos (67), Turus (65), Tamperes (37) ja Lahtis.
