NordenBladet — Soome maksuportaalile Talous.Taito esitati küsimus maksude juurdemaksete kohta, kas nende jaoks saab taotleda maksepikendust.
Vastab maksujurist Georg Rosbäck:
Saab küll. Maksuamet võib nõustuda taotluse alusel maksegraafikuga, kui makseraskused on ajutised. Maksegraafik on parem lahendus kui see, et esitatakse täitenõue.
Maksegraafiku puhul tehakse graafik, mille alusel saab makse jupikaupa maksta. Mõnedel juhtudel nõutakse teatud ettemaksu. Maksegraafikut ei saa aga koostada, kui isikul on juba täitemenetluses maksuasju.
Maksegraafik koostatakse enamasti ilma tagatisteta, aga maksuamet võib nõuda lisatagatisi. Maksegraafiku maksimaalne pikkus on kaks aastat. Tagatise puhul võib tähtaeg olla pikem. Makseaeg ei saa olla pikk, sest maksud ei tohi tagasimaksmise käigus aeguda.
Maksegraafik kaotab kehtivuse, kui maksumaksja ei tee graafiku järgseid makseid, tekivad uued maksuvõlad või hoiab maksukohuslane kõrvale teavitamiskohustusest.
Maksegraafiku kehtivuse kaotamine on maksumaksja jaoks halb asi. Pärast seda saab teha uue graafiku vaid siis, kui graafik muutus kehtetuks ametiasutuse vea tõttu või muul põhjendatud põhjusel.
NordenBladet — Soome terviseameti andmetel on koroonaga nakatuma hakanud üha enam lapsed. Näiteks Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas HUS on koroonaga nakatumine 0-9-aastaste laste hulgas alates aasta algusest viiekordistunud. Kui aasta algul oli lastel nädalas mõnikümmend nakatumist, siis märtsikuus on neid olnud sadu.
Laste nakatumised hakkasid eriti kiiresti kasvama peale suusapuhkuseid. Praegu moodustavad laste nakatumised üle 10 protsendi kõigist koroonaga nakatumistest, rääkis HUS-i juhtiv peaarst Markku Mäkijärvi.
Lisaks suusapuhkusetele on nakatumistele laste hulgas kaasa aidanud viiruse mutatsioonid, mis levivad kergemini. Osalt on nakatumisi ka seetõttu rohkem, et lasteaias käivaid lapsi on hakatud rohkem testima, kuna lasteaedades on tekkinud nakkusekolded,vahendab MTV.
Vaasas on avastatud, et koguni neljandik uutest nakatumistest tuleb algklasside õpilastelt või lasteaias käivatelt lastelt. Vaasa tervisekeskuse peaarst Heikki Kaukoranta ütles, et osalt on tegemist statistilise veaga – nakatumised olid lastel ka varem, aga need ei tulnud välja, kuna lapsi ei testitud.
HUS-i laste nakkushaiguste arst Tea Nieminen ütles, et nakatumised kasvavad praegu kõigis vanusegruppides. Eakate hulgas nakatumised vähenevad seoses vaktsineerimisega.
Laste puhul kehtivad koroona leviku tõkestamisel samad meetmed mis täiskasvanutel – haiged lapsed peaks püsima kodus. Lapsed saavad nakkuse põhiliselt kodust ja lähedastelt. Samas ei põe lapsed koroonat enamasti raskelt. Seetõttu poleks vaja näiteks lasteaedu sulgeda, rääkis Nieminen.
NordenBladet — Soomes tuvastati täna esmaspäeval, 29. märtsil viimase ööpäevaga 422 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 76 425 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (132), Vantaal (48), Espoos (40) ja Turus (35).
Täna lisandus 5 koroonasurma, kokku on Soomes registreeritud 822 koroonasurma. Raskes seisus intensiivis on praegu Soomes kokku 54 patsienti.
NordenBladet — Soome peaminister Sanna Marin ütles täna, 28. märtsil antud intervjuus, et valitsus on hakanud ette valmistama riigi väljumist koroonapiirangutest. Sellega seoses tahetakse riiki sisenejatele kehtestada kohustuslik karantiin, kuna negatiivsest koroonatestist ei piisa.
Teistes riikides on piiriületajate jaoks võetud kasutusele koroonapassid ja negatiivsed koroonatestid. Soome valitsus hakkab asja arutama järgmisel nädalal. Plaan peaks valmima hiljemalt peale lihavõtteid, vahendab Yle.
Plaan näeb ette muu hulgas selle, kuidas korraldada ohutult tulevikus kultuuriüritusi. Marin ütles, et praegu on kasutusel koroonatestid ja tõendid negatiivse koroonatesti kohta, aga need on liiga nõrgad lahendused. Marin pooldab sisenejatele kohustuslikku karantiini, kuna koroonatest ei hoia ära nakkuse jõudmist riiki.
Marin ütles, et ei soovita inimestel lihavõtete ajal mitte kuhugi reisida. Olukord on jätkuvalt tõsine.
Mida praegu peab teadma Balti riikidest ja Soomest Eestisse tulles?
Eesti valitsus otsustas 15. oktoobrist 2020, et olukordades, kus riikide nakatumisnäitaja on suurem kui 150, ilma eneseisolatsiooni kohustuseta Eestisse tulla Lätist, Leedust või Soomest juhul, kui inimene on teinud 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Seejuures tuleb arvestada, et inimene ei tohi olla viimasel kahel nädalal reisinud väljapoole Balti riike ja Soomet.
Eestist Lätti, Leetu või Soome reisides ning riiki tagasi tulles, võib koroonaviiruse testi teha ka kodumaal ja negatiivse tulemuse korral võib naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis.
Lätist, Leedust ja Soomest tulles jääb endiselt kehtima ka erand, mille korral Eestisse reisimisel ei tule haigustunnusteta inimesel eneseisolatsiooni jääda ega testi teha viiel juhul: kui Eestisse tullakse töötama, õppima, tervishoiuasutusse, vältimatutel perekondlikel põhjustel või transiidi tõttu.
NordenBladet — Restoranid ja muud toitlustusettevõtted peavad olema kuni 18. aprillini 2021 klientidele suletud piirkondades, kus on vaja epideemia kiirenemist ära hoida.
Söögikohtade sulgemise otsus on jätk 9. märtsil kehtestatud sulule ja see jätkub katkematult maakondades, kus see on haiguse olukorra tõttu vajalik. Erinevalt eelmisest sulgemisest võivad söögikohad olla alates 29. märtsist avatud Ahvenamaal ning Lõuna-Pohjanmaal ja Lapimaal, välja arvatud Kittilä vald. Põhja-Savos ja Põhja-Karjalas peavad seevastu söögikohad olema esmaspäevast, 29. märtsist klientidele suletud.
Kliendid saavad aga toitu tellida ja sellele järele tulla. Sulgemise ajal võivad restoranid ja kohvikud müüa toitu kaasa otse kliendile või tarnida neid ise või teiste teenusepakkujate kaudu kliendile.
Söögikohtade sulgemine on vajalik nakkuse olukorra tõttu.
Söögikohad peavad olema klientidele suletud järgmistes maakondades ja omavalitsuses:
1) Uusimaa;2) Edela-Soome (Varsinais-Suomi);3) Satakunta;4) Kanta-Häme;5) Pirkanmaa;6) Päijät-Häme;7) Kymenlaakso;8) Lõuna-Karjala;9) Lõuna-Savo;10) Põhja-Savo;11) Põhja-Karjala;12) Kesk-Soome;13) Pohjanmaa;14) Põhja-Pohjanmaa;15) Kittilä.
Sulgemine ei puuduta järgmisi maakondi: Ahvenamaa, Lõuna-Pohjanmaa, Kesk-Pohjanmaa ja Kainuu. Lisaks võivad söökohad olla avatud Lapimaal, välja arvatud Kittilä vald.
Lapimaa sulgemise otsus on erandiga Kui Lapimaa välja arvata, siis on söögikohtade sulgemine määratud terves maakonnas. Vastuse eelnõud menetledes eeldas parlament, et pikkade vahemaade ja hõreda asustusega maakonda tuleks vaadelda teistmoodi. Parlamendi seisukohtade ja terviseasutuste avalduse põhjal on söögikohad Kittiläs suletud, kuid teistes Lapi omavalitsustes võib söögikohad avada alates 29. märtsist.
Sulgemise põhjused vaadatakse iganädalaselt üle Valitsus muudab määrust, kui piirkonnas pole enam vaja sulgemist või kui maakonna haigusolukord muutub tõsisemaks.
Piirkondades, kus söögikohad pole suletud, peavad toitlustusasutused järgima nakkushaiguste seadust ja selle alusel välja antud sätteid. Sel juhul peavad söögikohad sulgema uksed kell 23 ja lõpetama alkoholi müügi kell 22.
Sulgemine puudutab kõiki toitlustusettevõtteid, välja arvatud asutuste sööklad
Suletavate toitlustusettevõtete hulka kuuluvad üldsusele avatud kohvikud, restoranid, baarid ja ööklubid. Sulg kehtib ka terrasside kohta. Toidu kaasa müük lubatud ka sulgemise ajal.
Erandiks on ainult need söögikohad, mis pole üldsusele avatud. Seega ei kehti sulg näiteks hooldekodude ega asutuste sööklate kohta, mis pole teistele klientidele avatud. Töötajatele või õpilastele toitlustusteenuseid osutavate ettevõtete ärimudelid ja toimimispõhimõtted võivad oluliselt erineda. Kui söögikoht on üldsusele avatud, tuleb see sulgeda.
Söögikohtadele valmistatakse ette hüvitise meetmeid Töö- ja majandusministeerium on valmistanud ette teotusmudeli mõistliku hüvitise maksmiseks ettevõtetele, mille suhtes kehtivad sulgemismeetmed. Praegu menetleb parlament toetusmudeli eelnõud ja seda rakendatakse kulutoetuse osana. Toetusmudeli edasisel ettevalmistamisel võetakse arvesse söögikohtade sulgemise jätkumist. Ettevõtted saavad taotleda hüvitist riigikassalt. Ettevõtted saaksid hakata toetust taotlema mai alguses.
Seaduse menetluse protsess 28. märtsil 2021 võttis parlament vastu ja Vabariigi President kiitis heaks seaduse söögikohtade ja muude toitlustusasutuste ajutise sulgemise kohta klientidele. Seadus ja määrus jõustusid ööl vastu esmaspäeva, 29. märtsi 2021 kell 00.00.
Valitsus andis välja ka määruse, milles määratleti maakonnad, kus sulgemine kehtib. Peamine põhimõte on see, et toitlustusettevõtted hoitakse koroona ulatusliku leviku ja kiire nakatumiste arvu kasvu faasis olevates maakondades klientidele suletuna. Vajaduse hindamiseks ja otsuste tegemiseks kasutatakse terviseameti eksperthinnangut.
