NordenBladet — Soome metsanduskontsern StoraEnso sulgeb Kemis asuva Veitsiluoto tehase ja Rootsis asuva Kvarnsvesi tehase. Mõlemas tehases lõpetatakse tselluloosi ja paberi tootmine.M Veitsiluoto tehase sulgemine tähendab 670 töökoha kadumist ning Kvarnsvesi tehase sulgemine 440 töökoha kadumist, vahendab MTV.
Tehaste sulgemine toimub tänavu kolmandas kvartalis. StoraEnso põhjendab otsust paberi nõudluse vähenemisega, mida on kiirendanud koroonapandeemia. Selle tulemusel on Euroopas suur paberi ületootmine. Mõlemad tehased on kahjumis ja kasumlikkust pole näha tulevikus.
Veitsiluoto tehas on asutatud 1922. aastal ja see on üks Soome suuremaid paberi- ja kartongitehaseid. Veitsiluoto saetööstus jätkab tegutsemist, seal on ametis ligi 50 töötajat.
Tehaste sulgemine vähendab StoraEnso tootmismahtu 35 protsendi võrra 2,6 miljoni tonnini aastas. Tehase paberitootmise käive langeb aastas 600 miljoni euro võrra ja paberitootmise osakaal ettevõtte tegevuses langeb veidi üle 10 protsendi peale.
NordenBladet — 78-aastane Espoo mees tegi head äri, kui ostis Eestist ja Eesti laevadelt odavalt Vergi viina ja müüs seda suure vaheltkasuga edasi alkohoolikute ühiselamu elanikele Espoos Olarinluomas. Mees küsis Soomes ühe pudeli 40-protsendilise viina eest 20 eurot, võla peale müües 25 eurot. Mees ise maksis viinapudeli eest ligi 6 eurot, vahendab Ilta-Sanomat.
Toodud viina kogus oli aastate jooksul päris suur. 10 aasta jooksul tõi mees Soome kokku 15 940 pooleliitrist viinapudelit. Kui mees oleks seda ise tarbinud ja joonud iga päev pudeli viina, oleks sellest jätkunud 40 aastaks.
Ametivõimud said mehele jälile muu hulgas S-kaubanduse kliendikaardi andmete ja Tallinki kliendi boonuspunktide kaudu, mees oli teinud sisseoste muu hulgas Eckerö Line’i laevadel ja Tallinna Prismas. Osa viinast oli ta ostnud SuperAlko poest Tallinna sadamas.
Musta viina müügile viitas ka see, et mees oli teinud kontole korduvalt sularaha sissemakseid. Mehe kahele pangakontole tehti 11 aasta jooksul kokku ligi 150 000 euro eest sularaha sissemakseid. Mees ise eitas alkoholi müüki alkohoolikutele vaheltkasuga. Mehe väitel ostis ta viina põhiliselt enda tarbeks, aga oli toonud ka tuttavatele viina nö peaparanduseks.
Mees põhjendas sularaha sissemakseid vanade säästudega. Ta ütles, et töötas uksehoidjana ja sai jootraha nii palju, et teenis tema enda väitel enam kui peaminister. Lisaks oli praeguseks juba surnud vend maksnud talle võlga tagasi. Lisaks teenis mees raha turul eri kaupa müües nagu pärgasid, sokke ja ehteid.
Kohus aga ei jäänud uskuma mehe juttu jootraha, laenu ja turumüügi kohta. Kohus pidas raha allikaks justnimelt musta viinamüüki. Kohtu hinnangul oli mehe tegevus taunimisväärne, seda eriti põhjusel, et viina müüdi suure vaheltkasuga alkohoolikutele. Pensionär oli ise samuti endine alkohoolik. Seetõttu oli ta teadlik, kui ohtlik on alkohoolikule alkoholi võlgu pakkumine. Ta tegi äri, kasutades ära teiste sõltuvust.
Kohus leidis, et mees on süüdi alkoholikuriteos ja kahes maksupettuse juhtumis. Mees sai karistuseks aasta ja 5 kuud tingmisi vangistust, lisaks 50 tundi ühiskasulikku tööd. Ta peab maksuametile tasuma ka musta äri pealt maksud: alkoholiaktsiisi, pakendimaksu, tulumaksu ja käibemaksu. Kokku on maksusumma üle 85 000 euro.
NordenBladet — Soome, kus koroonaga naklatumiste arv on ligi 10 korda madalam kui Eestis suhtub riigi avamisse väga ettevaatlikult. Käesoleval kuul aprillis lubatakse laste ja noorte huvitegevus. Soome valitsus uuendas koroonapiirangute kaotamise strateegiat, mis räägib sellest, kuidas kevade ja suve jooksul piiranguid kaotatakse. Piirangute kaotamise kava avalikustati 9. aprillil ja sellel paluti nädala jooksul tagasisidet, vahendab Iltalehti.
Valitsusele saadetud tagasisides leiti, et laste ja noorte huvitegevus tuleks avada mikuu asemel juba aprillis.
Pressikonverentsil Soome koroonapiirangute kaotamist ehk nn exit-strateegiat kommenteerinud peaminister Sanna Marin ütles, et valitsus kinnitas exit-strateegia, piiranguid kaotatakse kahenädalaste tsüklite kaupa ning iga järgnev samm sõltub epideemia olukorrast.
Teadus- ja kultuuriminister Annika Saarikko avaldas, et kultuuriürituste ärajäämise tõttu on ettevõtetele ette nähtud kompensatsioon. Saarikko ütles, et palju küsimusi on tulnud seoses ohutusvahedega. Õues tahetakse ohutusvahedest loobuda juunikuus, aga siseruumides jäävad need püsima.
Siseminister Maria Ohisalo ütles, et kui vaktsineerimiste ja koroona olukord võimaldab, siis hakatakse piiri avama. Euroopa Liidu riikidega avaneb piir plaani kohaselt mais-juunis. Ohisalo väitel võib Euroopa Liiduga piiri täielikult avada, kui vaktsineeritus on hea ja epideemia olukord Euroopas seda võimaldab.
Käesoleval suvel aga tasub puhkust planeerida siiski veel kodumaal, ütles Ohisalo. Soome avab piirid esialgu nende riikidega, kus koroona olukord on hea. Täiskasvanute grupiviisiline huvitegevus õues on kavas lubada mais-juunis. Siseruumides on kavas täiskasvanute grupiviisiline huvitegevus avada augustis. Eelduseks on aga nakatumiste arvu langus.
Peaminister Marin ütles eriolukorra lõpetamise kohta, et seda on kavas arutada järgmisel nädalal. Suurte festivalide kohta ütles minister Saarikko, et need võivad olla võimalikud suve lõpus, aga tuleb järgida valitsuse suuniseid. Saarikko ütles, et kui üritusi korraldada ei saa, siis makstakse toetust.
Koroona olukorra kohta mujal Euroopas ütles Marin, et praegu olukord Euroopas halveneb. Seetõttu pole praegu soovitav Soomest mujale Euroopasse minna. Suvel tasub piirduda Soomes reisimisega.
Siseminister Ohisalo ütles, et Soomes on palju huvitavaid paiku, mida suvel avastada. Ta lisas, et Soome piiri ääres on koroona olukord halb, seda näiteks Eestis ja Venemaal.
Eesti ja Rootsiga piiri avamise kohta ütles Ohisalo, et seda on arutatud, aga praegu on koroona olukord nende riikidega võrreldes väga erinev. Meil on plaan, aga see sõltub koroona olukorrast, ütles Ohisalo.
NordenBladet — Soome valitsus pani paika kultuuri-, kunsti-, spordi- ja ürituste korraldamise valdkonna toetuspaketi. Pakett toetab kultuuri, kunsti, spordi ja ürituste taastumist pandeemiast. Eesmärk on toetada sisuloojaid, luues samal ajal korraldajatele tingimused töökohtade loomiseks ja inimeste võimaluste jaoks ühiskonna avanedes üritustel osaleda. Toetuspaketi suurus on 230,86 miljonit eurot ja see lisatakse teise lisaeelarve projekti. Lisaeelarve projekt esitatakse parlamendile 29. aprillil.
Valitsus soovib toetada kultuuri, kunsti, spordi ja ürituste taastumist pandeemiast osana kogu ühiskonna ülesehitamisest ja inimeste taastumisest. Täiendav eraldis toetab valdkondades osalejaid ja tagab tegevuse järjepidevuse. Toetuspaketis pööratakse erilist tähelepanu sektori mitmekesisusele ja erinevatele töövormidele, nagu näiteks projektipõhised töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, vabakutselised töötajad ja ettevõtjad. Paketist eraldatakse kultuurile ja kunstile 127,36 miljonit eurot, 18,5 miljonit eurot spordi jaoks ja 85 miljonit eurot ürituste garantiiks.
Kultuuri- ja kunstivaldkonna tervik koosneb rahalistest toetustest ja abist kultuuriettevõtjatele. Eraldised lähevad suures osas erinevatele kunsti ja kultuuri sektoritele. Umbes pool, 64,8 miljonit eraldatakse valdkonna spetsialistidele toetuste näol ning abina füüsilisest isikust ettevõtjatele. Toetusi jagab välja kunstiedenduskeskus Taike.
Haridus- ja kultuuriministeeriumi kaudu eraldatakse erinevate kunstivaldkondade ühingutele kokku 15 miljonit eurot, 20 miljonit eurot riiklike kunstiasutuste ning riigi rahastatud teatrite, orkestrite ja muuseumide jaoks, 10,5 miljonit eurot läheb kultuuriürituste ja festivalide, suveteatrite ja vaimulike suveürituste jaoks, mida korraldavad alla 150 000-eurose käibega mittetulundusühingud.
Kultuuripärandi haldajatele eraldataks kokku 3,5 miljonit eurot, 4 miljonit eurot läheb riigi toetuseta tegutsevatele kunsti põhihariduse korraldajatele, 1,5 miljonit eurot valdkonna agentuuridele. 8 miljonit eurot eraldatakse Soome Filmi Sihtasutuse kaudu väikeste ja keskmise suurusega kinode toetusteks.
Spordile antakse 18,5 miljonit eurot. Sellest eraldatakse 9 miljonit eurot spordiklubidele, 6 miljonit eurot üleriigilistele ja piirkondlikele spordiorganisatsioonidele, 3,5 miljonit eurot tühistatud või kahjumit teenivate ürituste jaoks.
Ürituste garantii jaoks eraldatakse kokku 85 miljonit eurot. Töö- ja majandusministeerium valmistab praegu ette valitsuse ettepanekut ürituste garanteerimiseks. Ürituste korraldajad ja nende alltöövõtjad saavad taotleda ürituse garantiid riigikassalt. Kui sündmus tühistatakse või selle ulatus on seaduse või ametiasutuse poolt piiratud, hüvitatakse 85 protsenti kantud kuludest. Garantii katab üritused, mis tühistatakse ajavahemikul 1. juuni – 31. detsember 2021.
NordenBladet — Uute COVID-19 juhtumite arv on Soomes viimase viie nädala jooksul selgelt vähenenud. See on hea märk, et epideemia Soomes rahuneb. Soovitused ja piirangud, samuti söögikohtade sulgemine on nakatumiste ärahoidmisel olnud selgelt tõhusad, edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium värskes ülevaates.
Nakatumisi on aga endiselt palju, nii et olukord võib taas kiiresti halveneda, kui lähinädalatel suurenevad inimestevahelised kontaktid ja viirus saab vabamalt levida.
Praegu tuvastatud nakatumiste arv vastab olukorrale aastavahetusel ja 2020. aasta oktoobris-novembris. Kogu riigis on avastatud nakkusohtlikumad muteerunud viirused. Soodsa arengu jätkumiseks tuleks piiranguid kaotada järk-järgult ja hoolikalt jälgida nakatumiste arvu.
Epideemia olukorras on suuri piirkondlikke erinevusi. Kõige nõrgem olukord on endiselt Lõuna-Soomes, kuid näiteks Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas (HUS) on varasemast selgelt vähem juhtumeid.
Nakatumiste arv on languses
Eelmisel, 15. nädalal (12. – 18. aprill) teatati nakkushaiguste registrisse enam kui 1900 uuest haigusjuhust, mis on umbes 600 juhtumit vähem kui eelneval nädalal. 15. nädalal oli 60 protsenti vähem juhtumeid kui 10. nädalal, mil haigusjuhtude arv oli kogu epideemia ajal suurim (4941 juhtu). Uute juhtumite arv oli 35 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes eelneva nädala 46 juhtumiga.
Viimase kahe nädala jooksul registreeriti ligi 4500 uut juhtumit, mis on umbes 3000 võrra vähem kui kahel eelneval nädalal. Nakatumiste esinemissagedus oli viimase kahe nädala jooksul 80 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes kahe eelneva nädala 134-ga.
Hinnanguline nakatumise määr on praegu 0,75–0,90 (tõenäosus 90 protsenti), mis on eelmise nädalaga samal tasemel.
Eelmisel, 15. nädalal tehti umbes 104 000 koroonatesti. Võetud proovide arv on viimase kuu jooksul pidevalt vähenenud. Teisalt on viimase kuu jooksul vähenenud ka positiivsete proovide osakaal, 15. nädalal oli see osakaal umbes 1,8 protsenti. See tähendab, et nakatumisi avastatakse endiselt tõhusalt.
Kogu riigis leiti uute kodumaiste nakatumiste allikas enam kui 70 protsendil nakatumistest. 15. nädalal oli välismaal saadud nakatumiste osakaal 5,5 protsenti. Nagu ka eelneval nädalal, moodustasid välismaal saadud nakatumiste järelnakatumised 1,4 protsenti kõigist nakatumistest.
Vaktsiinid vähendavad vajadust haiglaravi järele
Arvatakse, et COVID-19 vaktsiinid vähendavad haiglaravi vajadust. Üle 85 protsendi 70-aastastest ja vanematest inimestest kogu riigis on juba saanud ühe vaktsiinidoosi. Arvatakse, et meditsiinilise riskiga rühmad saavad oma esimese annuse mai keskpaigaks.
Haiglaravi koormus jõudis haripunkti enne ülestõusmispühi (12. ja 13. nädal). Sellest alates on haiglapatsientide koguarv vähenenud poole võrra. Intensiivravi patsientide arv on viimase nädala jooksul püsinud üsna stabiilne. Kolmapäeval, 21. aprillil oli intensiivravil 35 patsienti, kokku oli haiglaravil 142 koroonapatsienti. Prognooside kohaselt väheneb lähinädalatel haiglaravi vajadus veelgi.
Eilseks, 21. aprilliks 2021 oli teatatud kokku 899 koroonahaigusega seotud surmast.
Antikehade uuringud annavad aimu elanikkonna immuunsuse kohta
Käesoleval nädalal on koroona aruandele lisatud seroepidemioloogiliste ehk antikehauuringute eraldi ülevaade. Alates 2020. aasta aprillist on terviseamet teostanud antikehade uuringuid, et jälgida nakatunute osakaalu arengut Soomes.
Ülevaate kohaselt on nakatunute osakaal rahvastikus püsinud madal. Enamikul nakatunutest püsivad antikehad pikka aega. Käimasolevas järeluuringus hinnatakse koroonaviirusega nakatunud isikute immuunsust muteerunud koroonaviirustele. Esialgsed tulemused saadakse kevadsuvel.
Täna avaldatud koroona seirearuanne on terviseameti veebis.
