NordenBladet — Soome piirkondlikud valimised toimuvad pühapäeval, 23. jaanuaril 2022. Valimisringkond on hoolekandepiirkond ja valimistel valitakse hoolekandepiirkondade piirkondlike volikogude liikmed ja asendusliikmed. Helsingis piirkondlikke valimisi ei toimu. Eelhääletamise aeg on Soomes 12.-18. jaanuar 2022 ja välismaal 12.-15. jaanuar 2022.

Mida piirkondlikel valimistel valitakse?
Hoolekandepiirkonnad moodustatakse peamiselt praeguse maakondade jaotuse alusel, kuid Uusimaal on neli hoolekandepiirkonda. Hoolekandepiirkonnad on iseseisvad ja kõrgeimat otsustusõigust teostab piirkondlik volikogu. Piirkondlik volikogu otsustab sotsiaal- ja tervishoiu- ning päästeteenistuse korraldamise hoolekandepiirkonnas alates 2023. aastast. Piirkondliku volikogu liikmed ja asendusliikmed valitakse jaanuaris toimuvatel piirkondlikel valimistel. Valijad hääletavad kandidaatide poolt oma hoolekandepiirkonnas ja tulemus arvutatakse iga hoolekandepiirkonna kohta.

Esimesed piirkondlikud valimised toimuvad eraldi valimistena, kuid alates 2025. aastast toimuvad need samaaegselt kohalike omavalitsuste valimistega.

Helsingi inimesed ei hääleta 2022. aasta piirkondlikel valimistel, sest Helsingi linn ei ole eraldi hoolekandepiirkond ega kuulu ühtegi teise hoolekandepiirkonda. Kuid eelhääletamine ja hääletusprotseduur viiakse Helsingis läbi nende jaoks, kellel on õigus hääletada muudes hoolekandepiirkondades.

Valimiste korraldamisel arvestatakse epideemia olukorraga
Justiitsministeerium ning terviseamet valmistavad ette koroonaperioodil nõutavaid meetmeid ning võtavad valimiste korraldamisel arvesse epideemilise olukorra arengut.

Kohalikud valimised viidi 2021. aasta juunis läbi turvaliselt vastavalt justiitsministeeriumi ning terviseameti juhistele. Valimisjaoskondades kehtestati mitmesugused korraldused, et tagada epideemia olukorrast hoolimata ohutu hääletamine.

Valimised toimuvad jaanuaris 2022 vastavalt epideemia olukorra ajal kehtivale korrale. Valimistel on hääleõiguslikud kõik need, kes hääletavad kohalikel valimistel ehk lisaks kodanikele ka püsielanikud.

NordenBladet — Uute koroonaviiruse juhtumite arv on Soomes neljandat nädalat järjest vähenenud. 36. nädalal (6. – 12. september) tuvastati kokku 3119 uut koroonaviiruse juhtumit, mida on ligikaudu 750 juhtumit vähem kui eelneval nädalal, mil tuvastati 3887 juhtumit. Epideemia levib jätkuvalt peamiselt vaktsineerimata inimeste vanuserühmas 20-49 eluaastat.

Viimase kahe nädala jooksul oli 100 000 elaniku kohta 126 uut nakatumist, mida on 19 protsenti vähem kui kahel eelneval nädalal, mil oli 155 nakatumist 100 000 elaniku kohta, edastavad nädala ülevaates terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium.

Koroonaviiruse teste tehti umbes 30 protsenti vähem kui eelneval nädalal. 36. nädalal tehti umbes 122 000 testi, eelneval nädalal umbes 172 000 testi. Testide arvu vähenemine võib olla põhjuseks avastatud juhtumite väiksemale arvule. Positiivsete testide osakaal oli 36. nädalal ligikaudu 2,6 protsenti. Avastatud nakatumistest oli 5 protsenti sisse toodud välismaalt ja 1 protsent nende nakatumiste järelnakatumised. On oluline, et koroonaviiruse teste tehtaks jätkuvalt kehtiva testimisstrateegia kohaselt.

Eelmisel, 36. nädalal pandi karantiini 9364 inimest, mida on ligi 2500 võrra vähem kui eelneval nädalal.

65 protsenti on saanud täieliku vaktsiinikuuri
Üle 12-aastastest elanikest on 83 protsenti saanud esimese vaktsiinidoosi ja 65 protsenti kogu vaktsiinikuuri.

Viimase kahe nädala jooksul (30. augustist 12. septembrini) on nakatumisi olnud suhteliselt kõige rohkem 20–49-aastaste vaktsineerimata inimeste seas, umbes 345–375 juhtu 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul. Seevastu nakatumiste esinemissagedus oli täieliku vaktsiinikuuri saanud patsientidel kõigis vanuserühmades väga madal ja isegi nendel, kes said esimese doosi, oli esinemissagedus alla poole väiksem kui neil, kes seda ei olnud saanud.

Eriarstiabi üldine koormus on viimastel nädalatel püsinud stabiilsena. Viimase nädala jooksul on aga intensiivravi osakondades patsientide arv suurenenud. Suur haigusjuhtude arv tõi augustis-septembris vajaduse haiglaravi järele, kuid haiglavajaduse ja juhtumite arvu suhe on olnud selgelt väiksem kui epideemia tipphetkedel 2020. aasta sügisel või 2021. aasta kevadel.

Enamik haiglaravi vajavatest patsientidest on vaktsineerimata. Alates 2021. aasta suvest pole suuremal osal intensiivravi vajavatest koroonahaigetest olnud kroonilisi haigusi, kuid nad on enamasti vaktsineerimata või saanud alles esimese vaktsiinidoosi.

15. septembri seisuga oli ravipiirkondade enda info kohaselt haiglaravil kokku 95 patsienti, neist 29 intensiivravi osakondades. Haigusega seotud surmade arv oli 15. septembri seisuga 1051.

Epidemioloogilist olukorra kohta antakse ülevaade kord nädalas. Seirearuanne avaldatakse neljapäeviti kell 10.00. Täna avaldatud epideemia seirearuanne ja varasemad aruanded on kättesaadavad terviseameti veebisaidil.