NordenBladet — Tallink avaldas pildid uuest laevast MyStar, mida ehitatakse praegu Soomes Rauma laevatehases ja mis hakkab sõitma Tallinna ja Helsingi vahel.
Laeva sisekujunduse tegi Soome ettevõte dSign Vertti Kivi & Co. Vertti Kivi on tunnustatud soome sisustusarhitekt, kes on muu hulgas teinud Viking Grace’i, Turu Scandic Hamburger Börsi ja Joensuu Original Sokos Hotel Kimmeli sisekujunduse, vahendab Iltalehti.
Välimuselt meenutab laev 2017. aastal valminud ja Tallinna-Helingi liinil sõitvat Megastari. Sisekujundus on aga teistsugune.
MyStaril on kavandatud täiesti uutmoodi ruumid ja reisijate liikumine on muudetud sujuvamaks. Laeval on kokku 14 avalikku ruumi, mis on mõeldud eri sihtrühmadele.
Laeva teema on Beauty of the Baltic Sea (tõlkes: Läänemere ilu). Laeva süda on ostukeskus Traveller Superstore. Poe alumine korrus meenutab veinikeldrit ja seal saab korraldada degusteerimisi.
MyStar peaks valmima 2022. aasta kevadel, mil see alustab sõitu Tallinna-Helsingi liinil. Kevadel hakkab Läänemerel sõitma teinegi uus laev: Viking Glory Turu ja Stockholmi vahel. Tänavu sügisel hakkas Vaasa ja Umeå vahel sõitma uus laev Aurora Botnia.
NordenBladet — Soome valitsus kaalub seoses koroona olukorra kiire halvenemisega taas kaugtöösoovitust. Lisaks kavatseb valitsus anda piirkondadele soovituse karmistada veelgi piiranguid.
See tähendab seda, et piiranguid võib kehtestada messidele, rongi- ja bussiliiklusele, võistkondlikule sporditegevusele ja muule grupiviisilisele tegevusele, samuti vaimulikele kogunemistele, vahendab Ilta-Sanomat.
Valitsuse allika väitel on kavas piirangutest vabastada need, kes esitavad koroonapassi. Teise valitsuse allika väitel tahetakse passi kasutamist laiendada, aga seda ei võimalda seadus.
Valitsuse allikate väitel tahetakse hoiduda lapsi puudutavatest piirangutest.
Lisaks on valitsuses arutusel sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna töötajate kohustuslik vaktsineerimine, samuti koroonapassi kasutamise laiendamine töökohtadele. Samas tõdetakse, et koroonapassi kasutamise kehtestamiseks töökohtadel läheb aega 6-8 nädalat.
Soome pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru kritiseeris laupäeval koroona asjatundjaid, kes arvasid, et koroona olukord paraneb ja seetõttu kujunes koroonapassist Soomes piirangutest vabanemise vahend. Tegelikult oleks aga Kiuru väitel tulnud koroonapassist teha piirangute vahend.
Terviseamet karmistas reedel näomaski kasutamise soovitust. Valitsus tahab maskisoovitust veelgi laiendada.
Kui veel septembri lõpus soovitas tervisemaet kanda maski oma äranägemise järgi, siis nüüd soovitatakse nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimestel kasutada maski alati siseruumides, kus on palju inimesi. Soovitus puudutab kõiki alates 12. eluaastast.
Lisaks soovib valitsus laiendada kolmandate vaktsiinidooside andmist, aga selle vastu on olnud terviseamet. Terviseamet ei kiirustaks kolmandate dooside andmisega alla 60-aastastele, kuna kahe doosi mõju on selles vanusegrupis veel hea.
Üks valitsuse allikas aga ütles, et see on halb, et terviseamet ei soovi edasi minna kolmandate doosidega ja halb on ka see, et nii terviseamet kui vaktsineerimise ekspertgrupp KRAR on selles osas valitsusega eri meelt.
Ühe valitsuse allika väitel soovitakse nüüd terviseametit avalikkuse kaudu rünnata, mõjutades ameti usaldusväärsust.
Kogu koroonakriisi ajal on valitsuses olnud sisepinged. Minister Kiuru karm koroonapoliitika on tekitanud valitsuspartnerites pahameelt, aga Kiurul on olnud peaminister Sana Marini toetus. Leitakse, et Kiuru on ajanud õiget asja, samas oli vajalik ka piirangute leevendamine septembris, kuna inimesed poleks enam vastu pidanud.
Näiteks on keskerakond olnud piiriületajate teise testi vastu, kuna see kahjustab turismi Lapimaal. Praeguseks on valitsus otsustanud piirata piiriületust neist Aafrika riikidest, kus koroona uus tüvi Omikron laiemalt levib. Siseministeeriumi andmetel muid piiriületuse piiranguid kavas kehtestada pole. Soome kaotas piirikontrolli sisepiiril ehk Euroopa Liidu riikidega juuli lõpus. Ka välispiiri kontrolli pole kavas praegu laiendada.
NordenBladet — Soome majanduse mõttekoda EVA on pakkunud välja idee teha Soomest 10 osariigist koosnev liitriik või ühendriigid, sarnaselt Šveitsiga, kus selline mudel on väga hästi töötanud.
See tähendab võimu suuremat hajutamist ja suurema võimu andmist maakondadele. Nimelt pole otstarbekas, et keskvalitsus tegeleb kõigi asjadega, vahendab Iltalehti.
Osariigid tegeleksid lisaks sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnale veel ühistranspordi, taristu, regionaalse arengu ja gümnaasiumiharidusega.
Osariigid oleksid: Uusimaa, Aura, Häme, Uusi Karjala, Kaleva, Untamola, Pohjanmaa, Pohjola, Lappi ja Ahvenanmaa.
Osariike on praegustest maakondadest vähem, et nad oleks rahvaarvu poolest võrdsemad.
Osariikide idee puhul on kõige olulisem asi selle elanike omavalitsus, mis võimaldab leida piirkondlikult kõige paremaid lahendusi. Osariike peaks olema rohkem, et nende vahel tekiks konkurents nii ettevõtete kui elanike pärast. Osariigid saaks võistelda maksude ja teenuste kvaliteedi osas. Konkurents omakorda paneb iga piirkonna otsima oma tugevusi, parandama kitsaskohti ja õppima edukamatelt.
EVA mudelit võib vaadata kui kriitikat praeguse Sanna Marini valitsuse haldusreformi aadressil. Marini valitsuse mudeli puudus on see, et sel puudub maksustamise võimalus. Sellega muutuvad haldusreformi järgsed piirkonnad vaid kuluüksusteks, millel puudub oma otsustusõigus.
Šveitsis on väga iseseisvad kantonid. Šveitsi asjatundjate hinnangul on Soomes kavandatav haldusreform kõige kehvem võimalikest variantidest. Soome kavandatava mudeli puhul hakkavad piirkonnad võistlema, kes saab valitsuselt rohkem raha.
Praegune Põhjamaade mudel tugineb tugevale riigile, kus on tugevad omavalitsused. Omavalitsuste tasemel on võimu jaotus hästi korraldatud. Võimu hajutatuse osas on Soomes üks hea eeskuju olemas – Ahvenamaa, mis on iseseisvev üksus ja väga edukas.
NordenBladet — Järgmise aasta algusest suurendatakse võlgnikule töötasu väljamaksmisel jäetava kaitstud osa suurust ja võlgnikule vajalikeks elamiskuludeks arvestatavat rahasummat.
Järgmisel, 2022. aastal on võlgnikule sundtäitmisel jäetav kaitstud summa võlgniku enda puhul 23,20 eurot päevas ja võlgniku ülalpeetava isiku, näiteks lapse puhul 8,34 eurot päevas. Ilma ülalpeetavateta võlgnikule peab kätte jääma 696 eurot kuus.
Kooskõlas rahvapensioni indeksi muutusega suurendatakse ka maksegraafikuga võlgnikele vajalikeks vältimatuteks kuludeks vajaminevaid summasid. Näiteks järgmise aasta algusest arvestatakse üksikisiku või üksikvanema eluks vajalikuks kuluks 552 € kuus. Võlgnik ei pea nende kulude kohta eraldi aruannet esitama.
Täiendav maksegraafikuga võlgniku võlateeninduskohustus tõuseb 2046 euroni. See tähendab, et maksegraafikuga võülgnik peab tasuma lisamakseid, kui tema netosissetulek kasvab kalendriaasta jooksul rohkem kui 2046 euro võrra.
NordenBladet — Tallinnas Pirita hotellis elanud ja siis salapärasel kombel 2020. aasta märtsis kadunuks jäänud soome ettevõtja Perttu Nousiainen räägib intervjuus, kuidas ta varjas end poolteist aastat.
Väljaande Helsingin Sanomat ajakirjanikud leidsid Nousiaineni üles Šveitsist. Pärast seda andis mees intervjuu. Enne seda oli ta varjanud end poolteist aastat ja arvati, et ta on surnud.
42-aastane mees rääkis, et elas Šveitsis Verbieris alates septembrikuust. Seal veetis ta aega lokaalis Lumi, millel on soomlastest omanikud. Nousiainen lubas ära rääkida kõik, mis toimus pärast 3. märtsi 2020, kui ta Tallinnas kadunuks jäi. Mis siis juhtus 3. märtsil 2020 Tallinnas?
Mees räägib, mis juhtus veebruari lõpus-märtsi alguses 2020. Ta jõi palju ja mõlgutas enesetapumõtteid. Kui ta 3. märtsil hotellist lahkus, siis mõtles ta endale otsa peale teha.
Ta sõitis rendiautoga Kaberneeme sadamasse, mis asub Tallinnast 30 kilomeetrit ida pool. Seal oli tal mootoriga kummipaat. Ta helistas tuttavatele, kes keelitasid teda enesetapust loobuma. Tulemus oli see, et ta otsustas ringi ja sõita minema.
Järgmised kuud veetis ta mujal Baltimaades ja Poolas. Ta jõi edasi ja seda kuni 2020. aasta suveni. Siis hakkas ta tegema 6-8-tunniseid jalutuskäike. Ta on vahepeal kõvasti kaalus alla võtnud. 18 kilo, märgib ta ise.
Nousiainen ütles, et mõtles oma elu üle järele ja leidis, et vähemalt pole keegi tema tegevuse tõttu surma saanud. Ta rääkis, et probleemid said alguse ebaõnnestunud ärist Iisalmis asuva Runni spaaga aastatel 2012-2014. Osa võlgadest pidi Nousiainen ise tagasi maksma. Tal oli hirm kõigest ilma jääda.
Ta räägib, et on tänu võlgu ettevõtjale Mika Wileniusele, kes teda aitas. Siis algasid tehingud Nuorisosäätiöga, kus kümneid miljoneid läks hämara taustaga ettevõtjatele.
Nousiainen on muidu sotsiaalselt väga aktiivne ja seetõttu oli enda varjamine tema jaoks väga raske. Ta räägib, et veetis aega üksi, kuigi tal oli ka välismaal tuttavaid.
Kuulujuttude kohaselt käis Nousiainen võltsitud Aserbaidžaani passiga Venemaal ja Portugalis. Mees ise räägib, et see ei vasta tõele ja ta on kogu aeg enda passi kasutanud. Ta ise räägib, et elas pärast 2020. aasta märtsikuud Balti riikides ja Poolas, siis Tšehhis, Prantsusmaal ja Hispaanias. Ta liikus autoga, aga ei sõitnud ise, vaid hääletas. Ta tahtis vältida ühissõidukeid. Ta sattus isegi Rainbow Gatheringi hipilaagrisse ja elas seal mõnda aega.
Septembris 2021 saabus mees Verbieri suusakeskusse. Kuivõrd hooaeg polnud veel alanud, oli keskus täiesti tühi. Tal oli seal sõber Mikko Henttonen, kes peab Lumi nimelist lokaali. Henttonen juhtis mõnda aega Nuorisosäätiöt pärast seda, kui Nousiainen sealt lahkus. Henttonen ei kuulu kahtlusaluste hulka.
Valenime Tommy Koski võttis Nousiainen omale Tallinnas elava ettevõtja eeskujul, kes kasutab nime Tommy Stark. Nousiainen aga Starkist eriti rääkida ei taha ega ka teistest, kes on teda aidanud.
Nousiainen tunnistas, et peidust välja tulema panid teda ajakirjanikud, kes teda Šveitsi otsima tulid. Ta tunnistas, et tundis isegi kergendust, et sai peidust välja tulla. Ta võrdles oma elu peidus olles filmiga Groundhog Day, kus päevast päeva oli kõik sama ja kõik päevad ühesugused.
Mees räägib, et väga väike hulk inimesi teadsid tema asukohta ja seda, et ta üldse elus on. Lõpuks puhkeb mees nutma ja räägib, et paljud inimesed on teda julgustanud. Nousiaineni kõrval istuv advokaat ei pane mehe pisaraid tähelegi, vaid jätkab oma grillvarda söömist.
Nousiainen räägib, et talle tegi palju haiget, kui inimesed ei saanud teda kätte ja hakkasid tema pärast muretsema. Tema vastu esitatud süüdistusi ei taha mees kommenteerida. Tema väitel on see politsei rida.
Nousiainen eitas, et ta on raha ära peitnud, aga samas palkas ta advokaadiks Kari Uoti, kes pole just odav. Ta ütles, et Nuorisosäätiöst saadud raha läks kõik Runni spaasse. Mees räägib, et on saanud hakkama vähesega ja teinud oma rännaku ajal juhutöid.
Lõpuks ütleb Nousiainen, et nüüd on aeg koju minna. Tal on kahes kotis kõik see, mida vajas pooleteise aasta jooksul. Ühes kotis on raamatud, nende hulgas Salvador Dalí Geeniuse päevik, Hiina endise juhi Deng Xiaopingi mälestused ning Koraan. Miks koraan? Nousiainen ütleb, et temast pole saanud veel moslemit, aga mõtted selles suunas on liikunud. Ta räägib, et tuli selline tunne, et seda võiks lugeda. Ta räägib ka seda, et on peidus oldud aja jooksul muutunud. Ta tunneb hinges palju suuremat rahu kui veel 2018. aastal. Ühtlasi oli ta juba otsustanud naasta Soome ja end üles anda. Ta väidab, et tahtis ära oodata süüdistuste esitamise.
Šveitsist Verbierist ta aga veel Soome ei plaaninud sõita. Tal oli juba ette planeeritud järgmine etapp minna edasi vaiksemasse kohta, Põhja-Itaaliasse Damanhuri. Seal tegutseb 1970ndatel aastatel asutatud öko- ja vaimne kommuun, kus tegeletakse mediteerimise ja alternatiivsete kooseluvormidega. Ta oleks seal saanud rahulikult omaette olla ja mediteerida.
Kui Finnairi lennuk Helsingis maandus, sisenesid kaks politseinikku ja võtsid Nousiaineni kaasa.
