NordenBladet — Pühapäeval, 19. detsembril ajakirjanike küsimustele vastates ütles Soome peaminister Sanna Marin, et kaalutakse koroonapassi kaotamist ning koolilaste jõulupuhkuse pikendamist. Marin ütles, et koroona tõrjumiseks on kõik variandid võimalikud. Valitsus arutab teisipäeval nn hädapiduri tõmbamist, mis tähendab karmide piirangute taastamist, vahendab Yle.

Peamine muutus on hädapiduri puhul see, et koroonapass kaotab kehtivuse. See tähendab, et koroonapassiga ei saa enam piiranguid vältida.

Marin ei tahtnud spekuleerida, kas koroonapassi kaotamine otsustatakse ära juba teisipäeval.

Marini väitel on arutusel ka küsimus, kas pikendada koolilaste jõulupuhkust seoses raske koroona olukorraga.
Marini sõnul tähendavad karmimad piirangud seda, et nende all kannatajatele, näiteks ettevõtetele tuleb ette näha hüvitised.

NordenBladet — Soomes on koroonavaktsiini mõjul surnud vähemalt kaks inimest ja kahjulikke kõrvaltoimeid on registreeritud ravimiametis Fimea ligi 22 000. Tänavuse, 2021. aasta 19. detsembri seisuga on 139 kahjulike kõrvaltoimete teadet sellised, kus kahtlustatakse surma vaktsineerimise tagajärjel, vahendab Iltalehti.

Praeguseks on kaks surmajuhtumit sellised, kus on leidnud kinnitust seoses vaktsineerimisega. Osa juhtumite uurimine on pooleli.

Üks kinnitatud surmajuhtumitest on seotud Astra Zeneca koroonavaktsiini põhjustatud tromboosiga. Seda saab kinnitada, sest juhtumist on olnud juttu teadusartiklis. Teise juhtumi puhul ei avalikustata, mis vaktsiini inimene sai.

Fimea avalikustab veebis juhtumid, kus kahtlustatakse surma vaktsineerimise tagajärjel. See aga ei tähenda Fimea info kohaselt veel, et surm saabus vaktsineerimise tagajärjel. Surma põhjuse tuvastab raviarst või teatud juhtudel kohtuarst.
Kokku on Fimea saanud 22 000 teadet koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete kohta. Neist olid detsembri keskpaigaks läbi vaadatud 6550. 15 400 teadet on järjekorras.

Läbi vaadatud teadetest on 2083 leebete vaevuste kohta ja 4467 sellised, mis on raskekujulised. Soomes on kokku antud inimestele 8,9 miljonit vaktsiinidoosi.

Fimea rõhutab, et teated kõrvaltoimete kohta on inimeste endi poolt tehtud ja see ei tähenda, et oleks kinnitatud seos vaktsineerimise ja kõrvaltoime vahel.

Kõrvaltoimete teadete abil püütakse tuvastada uusi kõrvaltoimeid, mida pole varem avastatud. Koroonavaktsiinide tavalisemad kahjulikud kõrvaltoimed on palavik, külmavärinad, peavalu, väsimus, lihas- ja liigesevalud ning suurenenud ja valulikud lümfisõlmed. Lisaks võivad esineda allergilised reaktsioonid, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, samuti reaktsioonid süstimise kohas. Fimea rõhutab, et nende kõrvaltoimete kohta pole ilmtingimata vaja teha teateid.

Kõrvaltoime on raskekujuline, kui see on toonud kaasa surma, eluohtliku seisundi, haiglaravi või haiglaravi pikenemise. Raske kõrvaltoime võib olla põhjustanud püsiva tervisekahjustuse või vähendatud töövõimet, kus inimene on muutunud pikaajaliselt töövõimetuks. Sellesse nimekirja kuulub ka kaasasündinud terviserikete avaldumine.

Fimea registreerib põhiliselt uusi kõrvaltoimeid ehk selliseid, mida pole märgitud ravimi pakendil. Teate edastaja hindab ise sellese raskusastme.

Kui vaktsineeritul tekib terviserike Soomes saadud vaktsiini tagajärjel, siis on õigus saada hüvitist ravimikahjukindlustuselt. Väiksemaid kahjusid ei hüvitata. Ravimikindlustus hüvitab raskemad vaktsiinikahjud, mille tagajärjel on tekkinud tervisekahjustus.

Hüvitist saab taotleda, kui vaktsiini tekitatud kahju kestab kauem kui 14 päeva. Taotluse võib esitada ka siis, kui vaktsiinikahju tagajärjel on tekkinud ravikulud või töötasu kaotus summas enam kui 85 eurot. Vaktsiini kahjulik kõrvaltoime ja hüvitist võimaldav ravimikahju pole päris üks ja sama asi. Praegu tuleb Fimea info kohaselt taotlusi väga palju.

NordenBladet — Soomes karmistuvad piiriületuse piirangud ja inimeste kolmandate doosidega vaktsineerimiseks kaasatakse kaitsevägi, ütles pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru.

Kiuru sõnul karmistuvad piiriületuse piirangud seoses halveneva koroona olukorraga. Ettepaneku kohaselt peab väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatel olema kuni 48 tunni vanune negatiivne koroonatest. Lisaks soovitatakse kõigil reisijatel teha enne Soome tulekut koroonatest. See soovitus käib nii soomlaste kui Euroopa Liidust tulijate kohta, vahendab Yle.

Lisaks soovitatakse allutada suurematest koroonakeskustest Taanist, Norrast ja Suurbritanniast tulijad karmimale tervisekontrollile. Neis riikides on koroona olukord väga kiiresti halvenenud.

Kiuru märkis, et koroona olukord võib halveneda ka Soomes. Seetõttu tuleks kiirendada inimeste vaktsineerimist kolmandate doosidega. Kiuru sõnul on mujal maailmas on näha, mis juhtub, kui kolmandate doosidega viivitada.

Kolmas doos on tähtis, sest kahe doosi mõju hakkab kaduma. Vaktsineerimist peab suurendama jõulude ajal. Tööle tahetakse kutsuda kõik meedikud, ka need, kes on pensionil ja alles õpivad, et hakata inimesi vaktsineerima.

Vaktsineerimisse tahetakse kaasata ka hooldajad ja abi palutakse kaitseväelt ning organisatsioonidelt. Kiuru ütles, et asjaga on kiire ja vaktsineerimismasin tuleb tööle saada.

NordenBladet — Norras on koroona olukord praegu väga hull ja Soome teadlaste hinnangul võib ka Soomes korduda samasugune koroonaplahvatus nagu oli Norras.

Norras on kasvanud plahvatuslikult nii koroonaga nakatumiste kui ka haiglapatsientide arv. Koroona uus tüvi Omikron peaks muutuma Norras domineerivaks lähipäevil. Aastavahetusel võib Norras tulla 90 000-300 000 koroonaga nakatumist päevas. Norras elab 5,4 miljonit inimest ehk ligikaudu samapalju kui Soomes.

Aalto ülikooli matemaatika ja süsteemianalüüsi osakonna abiprofessor Pauliina Ilmonen ütles, et kõige pessimistlikum stsenaarium realiseerub siis, kui mingeid piiranguid ei rakendata. Seetõttu on hea, kui prognoose tehakse, sest elu on näidanud, et tavaliselt jäädakse meetmetega hiljaks.

Soomes oli kevadel hirm, et nakatumiste arv hakkab plahvatuslikult kasvama, seetõttu lükati kohalike omavalitsuste valimised edasi. Kõige hullem jäi tulemata, aga evolutsioonibioloogi Tuomas Aivelo sõnul polnud toonased prognoosid nii realistlikud kui nüüd Norra puhul, vahendab Iltalehti.

Norra puhul on hinnangud reaalsuse piires. See tähendab, et 300 000 nakatumist päevas pole võimatu, aga see on ebarealistlik. Optimistlik stsenaarium on Norras 10 000 nakatumist päevas, aga ka see on väga suur arv.

Järgmised paar nädalat pole otsustavad mitte üksnes Norra, vaid kõigi Põhjamaade, kaasa arvatud Soome jaoks. Seetõttu peaks olema ettevaatlik kõigi suuremate üritustega, ja seda isegi siis, kui nõutakse koroonapassi. Norras juhtus nii, et kui viirus läks levima, oli selle levikut võimatu peatada.

Aivelo hinnangul on Soome umbes nädala võrra Norrast maas. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas HUS on olukord nädal maas sellest, mis Norras praegu toimub. Arvatavalt läheb Soomes areng samamoodi nagu Norras.

Norras prognoositakse, et 19-25. detsembri paiku moodustab Omikron pooled nakatumistest. Soomes võiks see juhtuda samal ajal ja see hakkab mõjutama nakatumiste arvu.

Norra eelis võrreldes Soomega on see, et seal on antud rohkem kolmandaid vaktsiinidoose. Seetõttu võib arvata, et Soomes satub haiglasse rohkem inimesi kui Norras.

Praegu pole veel piisavalt infot vaktsiinide mõju kohta Omikroni variandile. Esmase teabe põhjal suudab Omikron varasematest variantidest paremini vaktsiinide kaitsest läbi murda. Samuti on küsimärk see, kui palju põhjustab Omikron raskeid haigusjuhtusid. Soomes vaadatakse nüüd teraselt haiglapatsientide arvu. Kui see hakkab tõusma, tuleb tegutseda kiiresti.

NordenBladet — Soomes on arvestatav hulk inimesi, ligi 235 000, kes on saanud esimese vaktsiinidoosi, aga pole lasknud teha teist vaktsiinisüsti. See number moodustab 4-5 protsenti elanikest ja see on erinev vanusegrupiti. Üle 90-aastaste puhul võib tervis olla nii habras, et teist doosi ei juleta anda, vahendab Yle.

Teise doosi võtmata jätmisel võivad olla põhjuseks vaktsiinihirm, läbi põetud koroonahaigus või esimese doosiga kaasnenud kahjulikud kõrvaltoimed.

Näiteks ettevõtjana töötav Piia räägib, et tema teist doosi enam ei võta. Pärast esimest doosi sai ta ebameeldivad kõrvaltoimed, mis teda hirmutasid.

Piia sõnul süda peksis mitu päeva pärast vaktsineerimist. Vaevused kestsid mitu nädalat, enne kui läks paremaks. Lisaks tõusis vererõhk kõrgele ja kõrvades kumises.

Enamusel vaktsineeritutest on aga väga nõrgad kõrvaltoimed. Tavalisemad kõrvaltoimed on süstimise kohaga seotud kuumatunne, punetus, paistetus ja valu ning muud üldisemad vaevused nagu kehv enesetunne, ärrituvus, väsimus ja palavik.

Piia räägib, et loodab, et üks doos kaitseb teda niipalju, et ta haiglasse ei jõua. Ta ei saa oma ühe doosiga koroonapassi, mistõttu ei pääse ta üritustele ega välja sööma.

Haiguse vastu kaitseb ka üks doos, aga selle mõju ajaga kaob, seetõttu on hakatud andma teisi ja kolmandaid doose.

Terviseameti juhtivspetsialist Mia Kontio ütles, et üks doos on küll hea, aga mida kauem aega on sellest möödas, seda suurem on oht haigestuda raskelt. Kontio soovitab võtta teine doos, kuigi sellega kaasnevad kõrvaltoimed võivad inimesi hirmutada.

Kontio sõnul on vaevusi rohkem, kui vaktsiinid on saadud väiksema vahe, vähem kui 3 kuu tagant. Kui doosid on saadud pikema aja tagant, siis on vaevusi vähem.

Piia väitel on kõige raskem see, et ühe doosiga ei saa koroonapassi ja ilma selleta ei pääse eriti kuhugi. Koroonapass on mõeldud vaktsineerituse kasvatamiseks. Nüüd tahetakse võtta koroonapass kasutusele töökohtadel.

Piia on mõelnud sellele, mis saab, kui koroonapassi kasutamist laiendatakse, siis on ta võibolla sunnitud laskma end teise doosiga vaktsineerida. Piia sõnul muutub olukord väga raskeks, kui ilma passita ei pääse enam tööle. Piia rõhutab, et pole vaktsiinivastane, aga vaktsiin talle ei sobinud. Ta on oma kõrvaltoimete kohta teinud teate ravimiametile. Piia arvates on vaktsiinid head asjad ja ta soovitab neid eriti riskigruppidele.

Soome ravimiamet on 18. novembri seisuga läbi vaadanud 5686 teadet koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete kohta. Lisaks on läbi vaatamata veel ligi 14 900 teadet vähem raskete kõrvaltoimete kohta.

Kõrvaltoime on raske, kui sellega kaasneb surm, eluohtlik seisund, haiglaravi, püsiv tervisekahjustus, töövõime langus või lööb välja mõni kaasasündinud vaevus.