NordenBladet — Sõda Ukrainas mõjutab ka elektriturgu. Energiateenuste firma Väre prognoosib, et elektri hind teeb järsu hüppe. Praegu on elektri hind Saksamaal rekordkõrgel. Terves Kesk-Euroopas on hind väga kõrge. Põhjuseks on sõda Ukrainas, vahendab Iltalehti.
Ukraina sõda on kergitanud järsult söe ja gaasi hinda. Inimeste rahakotis on hinnatõus näha olenevalt lepingust. Kui on tunnipõhine või börsihinnaga leping, siis on hinnatõusu tunda koheselt.
Olukord leeveneb Soomes neljapäeval, kui tuul tugevneb.
NordenBladet — Vahetult pärast Venemaa rünnakut Ukrainale hakkasid inimesed Soomes padruneid kokku ostma. Relvapoodides pole varem kunagi nii palju sagimist olnud kui praegu. Ostetakse nii kohapeal kui ka veebi kaudu. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes tehti kümne päevaga terve kuu käive, vahendab Iltalehti.
Tavaliselt on kevad relvapoodide jaoks kõige rahulikum aeg. Ostetakse rohkem suve lõpus enne sügisese enne jahihooaja algust.
Relvade müügis pole veel olnud muutust märgata. Selle põhjuseks on relvalubade taotlemise pikk aeg. Relvaloa saamine võtab mitu kuud aega.
Varustust on poodides veel saada ja saadavust pole sõda Ukrainas veel mõjutanud. Samas on relvastuse hind rahvusvahelisl turul tõusnud ligi viiendiku võrra.
NordenBladet — Värske küsitluse kohaselt toetab juba 62 protsenti soomlastest liitumist rahvusvahelise kaitseühenduse NATO-ga. 16 protsenti on vastu ja viiendikul pole kindlat seisukohta.
Venemaa rünnak Ukraina vastu on muutnud täielikult soomlaste arvamust NATO suhtes. Venemaa ründas Ukrainat 24. veebruaril ja 23-25. veebruaril läbi viidud küsitluse alusel toetas NATO-ga liitumist 53 protsenti soomlastest. Uus küsitlus viidi läbi 9.11. märtsil, vahendab Yle.
Juba varasema küsitluse tulemus oli ajalooline, sest esimest korda toetas NATO-ga liitumist üle poole soomlastest. Uus küsitlus näitas aga NATO-ga liitumise toetuse kasvu. Kahe nädalaga on eriti kasvanud naiste toetus NATO-ga liitumisele. Enamus meestest toetas juba eelmise küsitluse põhjal NATO-ga liitumist.
Enne rünnakut Ukrainale püsis Soomes toetus NATO-ga liitumisele aastakümneid 25 protsendi juures.
NordenBladet — Autokütuste hind on Soomes kerkinud viimastel nädalatel väga kiiresti. Nii bensiini kui diisli hind on ületanud 2,5 euro piiri. Soomes Leppävirtas ja Poris kerkis bensiini 95E10 hind üle 2,5 euro liitri eest, selgub Polttoaine.net ülevaatest.
Diisli liitrihind on kerkinud üle 2,5 euro Utsjoki tanklas.
Kütuste hinnad on rekordkõrgel seoses Ukraina sõja, aktsiisitõusu ja kütuste biokomponentide kallinemisega. Soomes on autokütuse hind maailmas kalliduselt 6-7 kohal.
Bensiini keskmine liitrihind on Soomes 2,203 eurot ja diislil 2,245 eurot.
NordenBladet – Kuu ajaga on NATO liikmesuse toetajate arv Rootsis kasvanud üheksa protsendi võrra 51 protsendile, mis on kõigi aegade suurim toetus. Liitumise vastaste hulk on langenud 10 protsendi võrra 27 protsendile, ilmneb Demoskopi instituudi küsitlusest, mille avaldas ajaleht Aftonbladet.
Rootsi televisiooni (SVT) reedel avaldatud küsitlustulemused näitasid samuti toetuse suurt tõusu, aga see ei küündinud enamuseni, vaid jäi 49 protsendile. NATO-sse astumise vastu oli 27 protsenti.
Ukraina sõda on suurendanud toetust NATO-ga liitumisele ka Soomes.
Ajalehe Helsingin Sanomat arvamusküsitluse põhjal toetab NATO-ga liitumist 48 protsenti soomlastest. Jaanuariga võrreldes on toetus kasvanud 20 protsendipunkti võrra.
Küsitlustulemuste põhjal on Soome NATO-ga liitumise vastu 27 protsenti kodanikest ja umbes sama paljud ei oska midagi arvata.
HS on viinud sama metoodikaga NATO-küsitlusi läbi juba 20 aastat. Praegu on toetus liikmesusele suurem kui kunagi varem. Eelmine pooldajate rekord oli jaanuari 28 protsenti ja siis langes liitumise vastaste hulk esimest korda alla poole – 42 protsendile.
Küsitluse viis läbi Kantar TNS selle nädala esmaspäevast teisipäevani. Lühikese aja tõttu oli küsitletavaid harilikust vähem, telefoni teel vastas 500 inimest tavalise 1000 asemel.
Soomlaste meelemuutusest NATO-ga liitumise küsimuses annab aimu ka Yle arvamusküsitlus, mille põhjal pooldab liikmesust 53 protsenti vastanuist.
______________________________________
NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) eesmärk on tagada oma liikmetele vabadus ja julgeolek poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil.
POLIITILINE – NATO edendab demokraatlikke väärtusi ja võimaldab liikmetel konsulteerida ja teha koostööd kaitse- ja julgeolekuküsimustes, et lahendada probleeme, luua usaldust ning vältida pikas perspektiivis konflikte.
SÕJALINE – NATO on pühendunud vaidluste rahumeelsele lahendamisele. Kui diplomaatilised jõupingutused ei õnnestu, on tal võimalik võtta kriisiohje operatsioonide jaoks tarvitusele sõjalised jõud. Need viiakse ellu NATO aluslepingu kollektiivse kaitse klausli – Washingtoni lepingu artikkel 5 – alusel või lähtudes ÜRO mandaadist kas siis üksi või koostöös teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
