Esmaspäev, jaanuar 12, 2026

SOOME UUDISED

Soome meedialiidu tegevjuht Jukka Holmberg: Ajalehepaberi puudus mõjutab trükimeediat

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Trükitud ajalehtede ilmumine võib lähinädalatel olla ohus, leiab Soome meedialiidu tegevjuht Jukka Holmberg. Põhjuseks on terav ajalehepaberi puudus, metsatööstusettevõtte UPM pikaleveninud streik ja Venemaa invasioon Ukrainasse. Holmbergi sõnul on mitmed meediamajad vajanud tavapärasest rohkem Venemaa ajalehepaberit, et täita UPM-i paberitootmises tekkinud tühimikku.

Pärast Venemaa invasiooni Ukrainasse on meediaettevõtted aga lõpetanud Venemaa paberi kasutamise. Holmbergi sõnul trükiti enne UPM-i streigi algust Vene paberile umbes viiendik Soome ajalehtedest.

Helsingin Sanomat teatas 11. märtsil, et vähendab nädalavahetuse numbrite mahtu ning Nyt-lisa asendatakse ajutiselt väiksema telenädalaga.

Paberipuudus mõjutab ka kohalikke ajalehti. Edela-Soomes ilmuv Laitilan Sanomat teatas märtsis, et ajakirja suurust tuleb vähendada.

OP analüütiku Henri Parkkineni sõnul on ajalehepaberi hind tõusnud juba ammu enne UPM-i streiki ja Venemaa sissetungi Ukrainasse. Kui aasta tagasi maksis ajalehepaber Euroopa turul umbes 390 eurot tonn, siis praegu on tonni hind üle 670 euro.

Parkkineni sõnul uut tootmisvõimsust tulemas ei ole ja Euroopas pole umbes 15 aastat uusi paberimasinaid käima pandud. Ka Soomes on vanad paberimasinad suletud või muudele toodetele ümberseadistatud. Parkkineni hinnangul ei ole paberit ka laos.

Kõigi meediamajade paberivarud pole siiski otsas. Äridirektor Erkki Summaneni sõnul on Keskisuomalaineni meediakontsernil paberit varasuveni. Ettevõte varus paberit eelmise aasta lõpus UPM-i streigi eel.

Keskisuomalaineni meediakontserni kuuluvad näiteks päevaleht Keskisuomalainen ning arvukalt piirkondlikke, kohalikke ja linnalehti.

Summaneni sõnul on kontsernis toimunud arutelud lehtede arvu vähendamise või leviala vähendamise üle.

Kasu üksiku kohaliku ajalehe sulgemisest paberi kokkuhoiu mõttes on väike, kuna selle tiraaž ja lehtede arv on niigi madal. Ühe kohaliku ajalehe ilmumise peatamine kataks vaid väikese osa suure provintsilehe kirjastamisvõimsusest, ütles Suummanen.

OPi analüütik Parkkinen ei oska öelda, kui kaua ajalehepaberi ebakindel kättesaadavus veel kestab. “Kogu olukord on väga ebatavaline, mistõttu on selle kestuse hindamine keeruline.”

Meedialiidu tegevjuhi Holmbergi sõnul oleks probleemi olulisim lahendus UPM-i streigi lõpetamine.

 

Venemaa võib riigistada Soome miljardifirmad – raha on sama hästi kui kadunud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome firmade käive oli Venemaal ligi 6 miljardit eurot aastas, sellest pool oli energiafirma Fortumi osa. Nüüd arvatakse, et see raha on sama hästi kui kadunud. Venemaa on märkinud, et võib riigistada Soome ettevõtete vara, välja on toodud Fazer, Paulig ja Valio. See raha on sama hästi kui kadunud. Isegi kui vara ei riigistata, ei saa seda kasutada, vahendab Iltalehti.

Soome majanduse uurimiskeskuse ETLA juht Aki Kangasharju ütles, et arvatavalt antakse nende ettevõtete vara mõnele Vene ettevõtjale, kes kuulub president Vladimir Putini lähiringi. Ehk siis vara läheb sümboolse hinnaga sundmüüki.
Sisuliselt tähendab see natsionaliseerimist. Uueks omanikuks ei pruugi aga saada Vene riik. Soome ettevõtted pääsevad Venemaal ka võlgadest, kui tütarettevõtete vara vahetab omanikku.

Venemaal on kokku 128 Soome firma tütarettevõtted. Nende käive oli enne koroonat ligi 6 miljardit eurot aastas. Töötajaid oli 32 000.

Energiafirmale Fortum kuulub Saksa tütarfirma Uniperiga kahasse Venemaal 12 katlamaja. Uniperile jääb Nord Stream 2 gaasijuhtmega seoses kahju ligi miljard eurot.

Üle poole Soome firmade tegevusest Venemaal oligi Fortumi osa. Venemaa tegevusega teenis ettevõte eelmisel, 2021. aastal ligi 500 miljonit eurot kasumit, mis moodustab 20 protsenti ettevõtte kasumist.

Fortumi suurim omanik on 51 protsendiga Soome riik. Seeläbi saavad kahju nii Soome riik kui maksumaksjad. Fortumisse on investeerinud paljud soomlased oma raha. Ettevõtte aktsia hind läks pärast Vene kriisi vabalangusse. Vene risk oli aga ettevõttes kogu aeg sees, nüüd see realiseerus.

Fortumi vara kaotus tähendab Soomele ka majanduskasvu aeglustumist. Seoses Vene-Ukraina sõjaga kiireneb hinnatõus. Terve maailm on sõltuv Vene, Valgevene ja Ukraina terasest. Samuti kallinevad vili ja väetised.

Vene turu äralangemine mõjutab tervet Euroopat ja seeläbi ka Soomet. Pole võimatu, et Soome majandus läheb langusse.

Majanduse seisukohalt on oluline Hiina roll. Hiina on seni hoidnud madalat profiili.

 

Soome valiti viiendat aastat järjest maailma kõige õnnelikumaks riigiks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rahvusvahelise õnneindeksi World Happiness Report järgi on Soome taas maailma kõige õnnelikum riik. Seda juba viiendat aastat järjest. Soome vahe võrreldes teiste riikidega on raportis aastaga veelgi kasvanud. Kümne parima hulgas on jätkuvalt kõik Põhjamaad.

Põhjamaade kohta on raportis märgitud, et neid on tugev sotsiaalne ühtekuuluvus, erakordne tasakaal töö- ja eraelu vahel ning tasuta haridus ja tervishoid.

Siin on maailma kõige õnnelikumate riikide TOP 10 aastal 2022:

1.Soome
2.Taani
3.Island
4.Šveits
5.Holland
6.Luksemburg
7.Rootsi
8.Norra
9.Iisrael
10.Uus-Meremaa

Võrdluseks, Eesti on raportis 36. kohal, tagapool Leedust, mis on 34. kohal. Eelmisel, 2021. aastal oli Eesti 28. kohal. Läti on 42. kohal.

Ida-Euroopas on kõige kõrgemal, 18. kohal Tšehhi. Venemaa on 80. kohal ja Ukraina 98. kohal. Kõige lõpus on Afganistan 146. kohal.

Raportis on välja toodud, et koroona-aeg on vähendanud õnnelikkust terves maailmas. Õnnetunne vähenes eriti seal, kus nakatumisi oli rohkem ja piirangud olid seetõttu karmimad.

Õnnetunnet vähendavad raporti järgi kõige rohkem sõda ja vaesus. Seetõttu on Afganistan üks vähem õnnelikke riike maailmas. Raport julgustab tegema ka rasketel aegadel poliitilisi otsuseid, mis suurendavad inimeste heaolu ja õnnetunnet.

Avafoto: Muumimaa Soomes (NordenBladet)

 

Soome: Maksuameti veebis saab vaadata tuludeklaratsioone

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome maksuameti veebis saab vaadata esimesi sinna ilmunud tuludeklaratsioone. Üle 800 000 soomlase saavad deklaratsiooni täita ainult veebis.

Kõigi soomlaste eeltäidetud deklaratsioonid on maksuameti andmetel veebis nähtavad aprilli alguses, vahendab Taloussanomat.

 

 

Soome: Helsingis elavate eestlaste arv on hakanud langema – millest see tuleb?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi elavate eestlaste arv on viimastel aastatel langenud. Kui 2016. aastal elas Helsingis ligi 13 000 eestlast, siis nüüd on neid paari tuhande võrra vähem. Osaliselt on eestlaste arvu vähenemise põhjus Eestisse tagasi kolimine. Eesti on väljunud majanduskriisist kiiremini kui Soome ning see on meelitanud eestlasi tagasi Eestisse. Eestis hakkab ostujõud lähenema Soome omale, räägib Helsingi linnavalitsuse analüütik Pasi Saukkonen.

Helsingi põhjaosas Lassilas elav eesti-soome pere on kaalunud samuti kolimist teisele poole Soome lahte, vahendab Helsingin Uutiset.

Olli ja Helin räägivad, et kaalusid mõned aastad tagasi Eestisse kolimist, aga nüüd pole see enam aktuaalne. Küll aga suudaksid nad mõlemad praegusel koroona-ajal teha kaugtööd Soomes, samal ajal Eestis elades.

Pere on aga jäänud Helsingisse. Neid hoiab Soomes töö ja pereelu kahe lapsega. 36-aastane Helin ja 38-aastane Olli kohtusid 2004. aastal Tartu Ülikoolis õppides. Nad läksid koos 2007. aastal Soome edasi õppima ja on elanud Helsingis kümmekond aastat. Pere on kakskeelne – kõik oskavad eesti ja soome keelt.

Helsingis elavatel eestlastel on oma kogukond ja tegeletakse kultuuriga. Tegutsevad eesti naiste koor ja Helsingi eestlaste akadeemiline klubi. Eestikeelset meediat jälgitakse interneti kaudu.

Helsingis on ka eesti poed ja sealt saab näiteks hapukoort, kooke, maksapasteeti ja muid eesti toite.

Kui võrrelda Soomet Eestiga, siis Soome on bürokraatlikum. Huumoritaju on samuti erinev, näiteks on eestlastel omad naljad. Soomes elades pole Helin puutunud kokku eelarvamustega, aga mõned eestlased on seda kogenud. Helin on ise uhke oma kodumaa üle ja räägib selle kohta kiidusõnu.

Üks Helsingi eestlaste infokanalitest on eestikeelne raadiojaam Finest FM. See on Soomes ainus eestikeelne raadiojaam, mis alustas tegevust 2013. aastal. Eestlaste hulgas on jaamal kindel kuulajaskond.

Raadiojaamal on nädalas ligi 70 000 kuulajat, räägib jaama 32-aastane peatoimetaja Enari Maiste. Kuulajate kohta oli kavas teha põhjalikum uuring, aga koroona on seda takistanud.

Raadiojaam edastab Eesti ja Soome uudiseid ning mängitakse 1980ndate ja 1990ndate aastate Eesti muusikahitte. Reklaamid on samuti eestikeelsed. Reklaamiandjad on Soome ja Eesti ettevõtted. Raadiojaam on Helsingis kuulatav sagedusel 98,5 MHz.

 

Avafoto: NordenBladet

 

1...153154155...601Page 154 of 601