NordenBladet — Soome siseministeerium saatis kooskõlastusringile välismaalaste seaduse ajutise muutmise eelnõu, mis tagab Soomes ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivust seni, kuni ajutine kaitse EL-is jätkub. Esimene elamisluba antakse otse kogu kaitseperioodiks. Ka elamisloa juba saanud isikul ei ole vaja elamisloa pikendamist eraldi taotleda.

Elamisluba antakse koos elamisloakaardiga. Elamisloakaartide kehtivus jätkub ka otse seaduse alusel seni, kuni elamisluba kehtib. Inimene saab soovi korral taotleda immigratsiooniametist uue elamisloakaardi, kus loa ja kaardi kehtivuse kanded oleksid uuendatud näiteks reisimiseks.

Algselt sooviti ajutist kaitset võimaldavate elamislubade sujuvat jätkamist tagada eraldi seadusega. Selle koostamisel tõdeti aga, et põhjendatud on kehtestada välismaalaste seaduses ka ajutised erandid, millega need on seotud. Lisaks väljastatud lubade kehtivuse jätkamisele oleks nüüdsest reguleeritud ka esimeste lubade kehtivusaeg. Välismaalaste seaduse muudatus kehtib 2025. aasta 4. märtsini.

Kooskõlastusring lõpeb 07.10.2022. Valitsuse eelnõu esitatakse parlamendile 2022. aasta sügisistungjärgul.

Elamisloa kehtivus kogu ajutise kaitse perioodi jooksul on parim lahendus

Praegu kehtib EL-is kehtestatud ajutine kaitse üks aasta EL-i nõukogu otsuse jõustumisest, so kuni 4. märtsini 2023. Pärast seda kestab kaitse automaatselt veel aasta, kui nõukogu ei otsusta seda lõpetada. Nõukogu saab veel teha üheaastase pikendamisotsuse kaitse pikendamiseks. Ajutise kaitse direktiivi kohaselt võib maksimaalne kestus olla maksimaalselt kolm aastat.

Otsuse kehtivuse ajal on Soome ja kõik EL-i riigid kohustatud andma otsuses nimetatud grupile ajutise kaitse ja selle alusel elamisloa. Soomes on ajutise kaitse alusel elamisluba antud ligikaudu 38 000 Ukrainast põgenenud inimesele. Aasta lõpuks on neid hinnanguliselt 48 000. Nende elamislubade praegune kehtivus lõppeb 4. märtsil 2023.

Praegu nõuab välismaalaste seadus, et uus elamisluba tuleb taotleda eraldi. See tähendaks, et ajutise kaitse alusel elamisloa saanud isikud peaksid taotlema pikendusluba migratsiooniametist.

Elamisloa kehtivuse jätkamine vahetult kogu kaitse kehtivusaja jooksul on nii asutuse kui ka kaitse saava isiku seisukohalt parim lahendus. Võrdse kohtlemise tagamiseks kehtivad ka esimesed pärast seaduse jõustumist antud load sama kaua.

Avafoto: NordenBladet

NordenBladet — Eesti politsei tugevdas piiril Soomega kontrolli, sest Vene kodanikud on asunud pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist massiliselt Soome sisenema. Eesti politsei info kohaselt on kontrolli eesmärk veenduda, et Eestisse siseneksid vaid need inimesed, kellel on õigus Eestis viibida.

Tema sõnul on viimase kahe päeva jooksul kokku kontrollitud üle 90 sõiduki ning ühtegi rikkumist ei ole tuvastatud. Valdavalt siseneti Eestisse selleks, et teistesse riikidesse edasi liikuda.

Politsei pressiesindaja ütles, et Schengeni kompensatsioonimeemete kontroll on tavapärane protseduur, mida tehakse igapäevaselt. „Oleme paigutanud lisaressurssi välja, see tähendab lisapatrulle, kes kontrollivad laeva pealt saabujaid. Tavapäraselt teeme seda vähese politseinike arvuga, aga praegu oleme politseinikke juurde pannud,“ ütles ta.

Avafoto: NordenBladet

NordenBladet — Helsingis jõustub naastrehvide keeld, mis tähendab, et igal pool enam naastrehvidega sõita ei tohi ja politsei valvab selle järele. Helsingi linn võtab kasutusele karmid meetmed õhukvaliteedi ja müra vähendamiseks. Järgmisel kolmel talvel proovitakse naastrehvide keelustamist Lönnrotinkatul, mis kulgeb kesklinnast Lauttasaari suunas.

Naastrehvidega tohib endiselt oma koju sõita, vahendab MTV.

Naastrehvid põhjustavad poole tänavatolmust. Praegu sõidab 70 protsenti Helsingi kesklinna autodest talvisel ajal naastrehvide ja 30 protsenti lamellrehvidega. Eesmärk on kümne aastaga proportsioonid ümber pöörata, ütles Helsingi linna keskkonnainspektor Milla Susi.

Lönnrotinkatu on valitud eksperimentaalseks marsruudiks, sest see on tiheda liiklusega tänav, kus on palju müra ja tänavatolmu. Tänava kasutamiseks on ka alternatiivseid marsruute.

Keeldu jälgib politsei, nagu ka teisi liikluseeskirju, märgib Susi.

Keelust annab märki naastrehvide kasutamist keelav liiklusmärk. Plaanis on laialdaselt anda teada ka rehvivalikute tagajärgedest.

Sude sõnul on nii Stockholmis kui Oslos õnnestunud muuta seni levinud naastrehvide kasutus üldiseks lamellrehvide kasutuseks. Oslos on kehtestatud naastrehvide tasu ja Stockholmis on osal tänavatel naastrehvide kasutamine keelatud.

Naastrehvide kasutajad viitavad rehve valides enamasti liiklusohutusele. Stockholmis ja Oslos pole leitud, et muutunud rehvikultuuriga oleks õnnetused sagenenud.

Avafoto: Helsingi, Soome (NordenBladet)