OHMYGOSSIP — Stockholmi terrorirünnaku korraldanud 39-aastane Rahmat Akilov tunnistas uurijatele oma teo üles ja ütles, et tal on tehtu üle hea meel.
Expresseni käsutuses oleva info kohaselt oli Akilov ülekuulamisel öelnud, et ta on rahul sellega, mis ta tegi ja et ta on saavutanud kõik, mis ta lootis saavutada. Akilov tunnistas üles, et see oli tema, kes sõitis veoautoga 7. aprillil Stockholmis mööda Drottninggatanit ja et see polnud mingi kokkusattumus, et ta just seal sel ajal tol päeval oli. See oli tema eesmärk ja ta saavutas oma eesmärgi.
OHMYGOSSIP — Varem arvati, et inimene on sotsiaalne olend, kes saab hakkama ainult mitmekesi koos tegutsedes, aga maailmas on üha rohkem üksinda elavaid inimesi. Üksikud inimesed on omamoodi sotsiaalne eksperiment, mille käigus on muutunud ka arusaam inimese olemusest.
Iga viies soomlane, ligi 1,1 miljonit inimest elab üksi, vahendab Eestinen ajalehte Helsingin Sanomat. Peaaegu iga teise kodu ukse taga, see on 42% majapidamistest, elab vaid üks inimene. Nende hulka pole arvestatud üksikvanemaga peresid, keda Soomes on veel lisaks kokku 120 000.
Samasugune üksikute inimeste võidukäik on iseloomulik mitmes teises Euroopa riigis, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Rootsi on siin esirinnas nagu kõikides teistes ühiskonnauuendustes – värske Euroopa Liidu uuringu kohaselt on 60% Rootsi kodudest ühe inimese majapidamised.
On iseloomulik, et üksi elatakse põhiliselt nendes maades, mis paistavad silma suurema õnnetunde ja heaolu poolest. Jutt käib siin Põhjamaadest. Põhjuseks on toodud asjaolu, et heaoluühiskonnas pole inimene niivõrd sõltuv oma perekonnast ja saab ka iseseisvalt hakkama. Võimalusi lisab naiste parem positsioon ühiskonnas.
Üksikud majapidamised tekivad seeläbi, et noored lahkuvad kodust omaette elama. Tänapäeval abiellutakse hilja ning suhted on lühiajalised. Lahutuse järel elatakse pikalt või lausa püsivalt ilma partnerita. Vanemast peast jäädakse üksikuks peale lesestumist.
Tekkinud on lausa üksi elamise kultus, nagu kirjeldas New Yorgi ülikooli sotsioloog Eric Klinenberg oma 2012. aastal ilmunud raamatus Going Solo – The Extraordinary Rise and Suprising Appeal of Living Alone. Inimesed on vabanemas traditsioonilise ühiskonna normidest ja lähtuvad rohkem endast ning oma valikutest.
Näiteks varem pidi sobimatu abielu puhul lahkuminekut eraldi põhjendama. Nüüd peab vastupidi põhjendama seda, miks tahetakse jätkata sobimatus suhtes. Kaasaja suhe peab aitama inimest oma unistusi ellu viia, vastasel korral tuleb suhe lõpetada.
Üksikuna on kõigele lisaks lihtsam elada ühiskondlikku elu. Internet ja sotsiaalmeedia tagavad selle, et sa ei pea end tundma üksikuna ka üksi elades.
Keskmiselt on inimesed õnnelikumad siiski paarisuhtes kui üksi elades. Osalt tuleb see sellest, et rõõmsamad inimesed leiavad omale kergemini kaaslase, ent suhe ise lisab ellu rahulolu. Sotsiaalne olend vajab enda ümber lähedust.
Paarisuhte puhul on siiski erandeid. Üks on kehv suhe, ilma milleta on parem olla. Teine erand on üllatav: osa inimesi on juba loomult konfliktsed ning koos teise inimesega elades ei suudeta konflikte vältida. Seepärast pole neil vahet, kas elada üksikuna või paarisuhtes, leidsid möödunud aastal valminud uuringus Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli uurijad.
Üksikute inimeste õnnetunnet suurendab iseseisvuse tunne, leidsid USA uurijad. Seal võrreldi üle 40-aastaseid vallalisi ja abielus inimesi. Leiti, et kui inimene on loomult iseseisev, siis ei vajagi ta kedagi teist enda kõrvale.
Vaatamata üksielamise võludele soovib 90% üksikutest soome meestest ja 80% üksikutest naistest elada paarisuhtes. Surve paarisuhtesse asumiseks on väga tugev, tõdeb rahvastikuteadlane Osmo Kontula. Paljud üksikud ei soovigi niivõrd abi- või kooselu, vaid lihtsalt seltslist. Eriti puudutab see üksi elavaid naisi, kes ei soovi kedagi enda kõrvale, vaid lihtsalt tutvust. Sellist elukorraldust pooldab enam kui kolmandik üksi elavatest naistest ja iga viies üksik mees.
Uuringute järgi on eraldi elavad, aga omavahel läbi käivad soomlased oma seksieluga kõige rohkem rahul. See on mõistetav, sest niimoodi elavad enamasti noored, kes on tutvumisfaasis. Koos- või abielus muutub seks vähem oluliseks.
Kõige vähem rahul oma seksieluga on Soomes elavad üksikud inimesed. Levinud ettekujutus õielt õiele lendavatest elunautlejatest on seega puhas müüt. Kaks kolmandikku üksi elavatest inimestest peab oma seksielu mitterahuldavaks ja ainult iga kümnes on sellega rahul.
Uuringute järgi on üksikud inimesed küll oma elus ja otsustes vabamad, aga selle varjukülg on üksindus. See on teadmine, et sind ei oota kodus mitte keegi ning keegi ei aita sind haiguse ajal põetada. Üksielul on veel varjukülgi: üksi elada on kallim ning pered on ühiskonna hierarhias eespool. Üksikud maksavad oma elamise eest kaks korda rohkem. Töö juures antakse üksikutele rohkem öötööd ning tööd nädalavahetustel ja pühade ajal. Pereinimesed saavad võimaluse oma puhkuse aega valida esimesena. Üksikud peavad sageli abistama oma vanemaid ning teisi pere liikmeid, kes on abielus.
Üksikud inimesed, kel on rohkem vaba aega ja kes otsivad seltsi, on praeguse linnakultuuri alustala. Linn omakorda pakub inimestele võimalusi üksi elamiseks. Linnas muutusid üksikute täiskasvanute mänguväljakuks kinod, baarid ja kohvikud. Kui räägitakse aktiivsest linnakultuurist, siis on see tänu üksikutele inimestele.
Soomeski õitseb üksikute inimeste elu justnimelt linnades. Neid on rohkem kui Jyväskyläs elanikke. Eriti palju elab neid Kallio linnaosas ja selle ümbruses. Pole siis ime, et sel piirkonnal on trendikas maine.
OHMYGOSSIP – Rootsikeelset Ohmygossip´i sotsiaalmeedia platvormi hakkasin arendama juba 2014. aastal ent nüüd olen jõudnud ka nii kaugele, et avasin veebilehe aadressil Ohmygossip.se. Nagu näete, on sellel lehel kõik alles algusjärgus ent kavatsen oma blogipostitusi neljas keeles tegema hakata. Eesti keeles (Ohmygossip.ee), inglise keeles (Ohmygossip.com), soome keeles (Ohmygossip.fi) ja rootsi keeles (Ohmygossip.se) lehel. Just sellises järjekorras kavatsen lugusid ka tõlkida, ehk siis viimastele lehtedele jõuavad tõlked väikese ajalise nihkega.
Kuna plaan on regulaarselt kasvada ja laieneda ning minu sihtmärk on Skandinaavia turg, siis kavatsen sellel aastal samm-sammult selles suunas liikuda. Septembris avasime Ohmygossip.fi lehe ning see on hoogsalt käima läinud, sellest kannustatuna mõtlesin, et ei jää ka roosi keelse lehega enam ootama vaid teen ära! Ja nii hea tunne on, olen seda ju nii ammu teha tahtnud. Olen varem rootsi keeles bloginud Mondoblog.se, Spotlife.se ja Blogg.se blogiplatvormide all, ent need jäid kuidagi soiku ja osad keskkonnad on vist tänaseks isegi uksed kinni pannud. Tahan rohkem aega pühendada oma Soome ja Rootsi lehe arengule ja OHMYGOSSIP´i tuntust Põhjamaades kasvatada. Tean, et teen nii ajapuuduse kui ka rahaliste piirangute tõttu peaasjalikult n-ö beebisamme, ent iga väiksemgi samm on ikkagi samm edasi püstitatud eesmärgi suunas.
Minu eesmärk on saada üheks võimsaimaks või kõige võimsamaks blogijaks Skandinaavias! Sotsiaalmeedias olen oma järgijate arvuga selle eesmärgi saavutanud ent soov on ka igapäevaste unikaalsete lugejanumbritega ning üleüldise tuntusega esimeste sekka jõuda. Kusjuures ma arvan, et tegelikult pole võimalik üheselt otsustada kes suurim influencer on, sest n-ö näite, millest lähtuda, on väga erinevaid – blogi lugejate arv, blogija tuntus, blogi sotsiaalmeedia baas, blogi käive, blogi kasum, blogi rahvusvahelisus, blogi nimi kui kaubamärk ja selle tuntus, kaubamärgi väärtus, kaubamärgi erinevad turustusvõimalused (sama nimelised tooted/teenused), koostööpartnerite ja kontaktide arv, registreeritud kasutajate (subscriber´ite) arv, blogi esindatus erinevatel sotsiaalplatvormidel (Twitter, Facebook, Instagram, YouTube, jne), blogi Google Analytics, blogi reitingud erinevates listides jne jne. Seega tegeleda tuleb kõige eelnimetuga!
Viska pilk peale ka Ohmygossip Sweden´i Facebooki ja Twitteri lehtedele!
OHMYGOSSIP – Rootsi suurkontsern MTG müüs kolm telekanalit Eestis (TV3, TV3+, TV6), viis telekanalit Lätis (TV3, TV3+, TV6, Kanals 2 and LNT) ja kolm telekanalit Leedus (TV3, TV6, TV8) 115 miljonit euro eest Providence Equity Partnersile.
Kakskümmend aastat Baltikumis tele- ja raadioäri ajanud MTG otsustas Balti ärid müüa, kuna reformib oma kontserni ettevõtlusvaldkondi. Ostjaks olev Providence Equity Partnersile kuulub Lätis ja Leedus tegutsev mobiilioperaator. Ettevõtte üks juhtidest Karim Tabet ütles ostu kommenteerides, et MTG grupi Balti tele- ja raadiokanalid on oma segmentides valdavalt turuliidrid, mistõttu on neid võimalik edukalt edasi arendada.
Tabeti kolleeg, Robert Sudo sõnul on Eesti, Läti ja Leedu euroliidu kõige jõudsamalt arenevad turud, mistõttu on kanalite ostmine perspektiivikas ja lootustandev tehing. “Siin töötavad kogenud inimesed, kellega soovime ka edaspidi jätkata,” ütles Sudo.
OHMYGOSSIP — Rootsi omavalitsused on õpetejate puuduse tõttu asunud värbama Soomest õpetajaid. Rootsi on valmis palkama Soomest nii palju õpetajaid kui võimalik, vahendab Helsingin Sanomat.
Rootsis on õpetajatest suur puudus. Näiteks Eskilstunas leiti klassidele õppeaasta alguses vaevu vajalikud õpetajad. Sealsetes koolides pole 800-st alg- ja põhikooli õpetajast ligi sajal vajalikku haridust. Seetõttu käisid Eskilstuna esindajad enne jõule Soomes Turus õpetajaid värbamas. See käik tõi kaasa Soomest 30-35 taotlust. Kevadisele õppeveerandile on palgatud juba kaks soomlast ja lähiajal on tulemas oludega tutvuma veel neli inimest. Ülejäänud osa ligi 30-st inimesest palgatakse sügisel algavaks uueks õppeaastaks.
Eskilstuna pole Rootsis ainus omavalitsus, mis Soomest inimesi jahib. Juba on järgnenud huvi Malmöst, Örebrost ja Haaparantast. Örebro, Malmö ja Eskilstuna plaanivad märtsikuus korraldada Soomes Vaasas uue värbamisreisi. Malmös jääb igal aastal koolides puudu 500-800 õpetajat. Praegu on seal 2500-st põhikooli õpetajast ligi 400 ebapiisava haridusega. Aasta algul leiti Malmös, et õpetajaid võiks värvata Soomest, kui vihjati, et Soomes on vabu õpetajaid. Soome õpetajatel on Rootsis hea maine.
Rootsi õpetajate põual on mitu põhjust. Esiteks pole õpetaja elukutsel sellist prestiiži nagu Soomes. Teiseks oli palgatase pikka aega väga madal. Põuda on põhjustanud ka immigrantide tulek, mis on suurendanud õpilaste arvu koolides. Samal ajal on paljud vanemad õpetajad jäänud pensionile. Rootsi on viimase mõne aastaga tulnud juurde kümneid tuhandeid turvapaiga taotlejaid ja noori. Rootsis valib õpetaja kutse kaks korda vähem noori kui neid tegelikult vaja oleks.
Soomes on olukord teine. Õpetajate seas on viimastel aastatel suurenenud tööpuudus ja vabade töökohtade pärast käib mõnes omavalitsuses tihe rebimine. Eskilstunasse tööle läinud Soome õpetaja Jutta Turunen märgib, et täiskohaga töö leidmine on Soomes üsna raske. Konkurents õpetaja töökohtade pärast on Soomes päris suur. Turunen töötas pärast kooli lõpetamist mõnda aega Lahtis ja seal oli õpetajatele pakkuda vaid lühiajalisi lepinguid. See oli üks põhjusi, miks ta võttis vastu töökoha Eskilstunas. Lisaks oli tal Rootsis sugulasi, mistõttu kolimine polnud keeruline. Rootsis pakuti kohe pikka, pooleteise aasta pikkust töölepingut ja võimalust jätkata pärast seda.
Soomes oli 2016. aasta detsembri lõpus ligi 6500 töötut põhi- ja keskkooli õpetajat. Õpetajate tööpuudus on suurenenud just mõne viimase aasta jooksul. Töötute õpetajate arv on aastaga kasvanud 400 võrra ja võrreldes viie aasta taguse ajaga paari tuhande võrra.
