Teisipäev, detsember 23, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsis avastati suur koroonapettus – valetõendeid väljastas erameditsiiniettevõte Doktor­gruppen PCR

NordenBladet — Rootsis on tulnud välja suur koroonapettus. Ligi 100 000 rootslast on saanud tõenäoliselt vale koroonatesti tulemuse. Juhtumist kirjutasid Rootsi päevalehed Aftonbladet ja Expressen. Rootsi lehtede info kohaselt tegeles erameditsiiniettevõte Doktor­gruppen PCR koroonatestide tegemisega Stockholmis ja mujal Rootsis. Klientidele lubati testi tulemust mõne tunniga ja nad maksid testi eest 1500 krooni ehk ligi 167 eurot, vahendab Helsingin Sanomat.

Rootsi politsei kahtlustab, et klientidelt võeti küll ninaneelust proovid, aga neid ei saadetud laborisse analüüsimiseks. Neile, kellelt proovid võeti saadeti sellele vaatamata tõend negatiivse koroonatesti kohta. Kahtlustuse kohaselt saadeti klientidele negatiivseid testi tulemusi näiteks reisimise jaoks. Tegemist oli valetõendite väljastamise ja nende pealt tulu teenimisega. Mingit laborit tegelikkuses ei eksisteerinud, ehk tegemist oli lihtlabase pettusega.

Soome terviseameti andmetel samalaadseid juhtumeid Soomes välja tulnud ei ole. Samas on sellised asjad võimalikud ka Soomes. Kuivõrd aga laboriteenus on eraldi reguleeritud, tulevad sellised asjad varem või hiljem välja.

Rootsi politsei tegi eelmisel nädalal mitmeid läbiotsimisi kliinikutes Stockholmis ja mujal. Inimesed olid veel testi järjekorras, kui politsei sisse tuli. Valetestide tegemise korraldajad ise olid jõudnud juba lahkuda, aga jäljed jäid maha. Varem aktiivne olnud erakliinik on nüüd täiesti vaikseks jäänud. Ettevõtte veebiküljed on suletud.

Politsei on tuvastanud sadu valeteste, aga see arv võib küündida 100 000-ni. Ettevõte reklaamis varem veebis, et neil on kümneid tuhandeid rahulolevaid kliente.

Nüüd on Rootsis mure, et ettevõtte kliendid on kas jäänud ravita või reisinud haigetena. Peamine kahtlusalune on üks 33-aastane Rootsi arst. Lisaks on kahtlusalused viis muud isikut. Politsei pole peamist kahtlusalust ja kaht ülejäänut veel kätte saanud, aga nad on kuulutatud tagaotsitavateks.

Kahtlusalused on saanud pettusega suurt rahalist kasu. Neid süüdistatakse pettuses ja raske nakkushaiguse levitamises. Kahtlusalused end aga süüdi ei tunnista.

Rootsis tagandati valitsus, võimalikud on erakorralised valimised

NordenBladet — Rootsis tagandati võimult seal pikalt püsinud sotsiaaldemokraatlik valitsus, kui peaminister Stefan Löfvenile avaldati parlamendis umbusaldust.

Rootsis oli seni võimul vähemusvalitsus, mis tähendab, et opositsioonierakondadel oli võimalus valitsus kukutada.

Kui valitsus kukub, ootab ees kas uue valitsuse kokkupanek või erakorralised valimised. Rootsis pole varem kunagi nõnda peaministrit tagandatud. Kui tulevad uued valimised, jätkab senine valitsus kuni uute valimisteni asjaajamisvalitsusena.

 

Rootsis koroona olukord jätkuvalt väga hull, iga päev lisandub tuhandeid uusi nakatumisi

NordenBladet — Rootsis, kus eelmisel 2020. aastal lasti koroonal vabalt levida, et saavutada karjaimmuunsus, on olukord väga hull ka tänavu ja mingit immuunsust kusagilt ei paista. Iga päev lisandub Rootsis jätkuvalt tuhandeid uusi nakatumisi ja sellega on Rootsi nii Euroopas kui terves maailmas esirinnas. Võrreldes Soomega on Rootsi olukord väga hull, vahendab Helsingin Sanomat.

Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell, kes koroona puhul enam karjaimmuunsusest ei räägi, peab Rootsi olukorda jätkuvalt väga raskeks. Tema väitel on nakatumise numbrid väga kõrged.

Tegnell ütles, et koroona olukord püsib raske veel eelolevad kaks nädalat, aga siis peaks asi paremuse poole liikuma. Rootsi haiglaravi olukord hakkab lähenema sellele, mis valitses enne jõule.

Rootsis on olnud koroonaga nakatumisi 10 korda enam kui Soomes, kuigi Rootsis elab vaid kaks korda enam inimesi kui Soomes. Koroonasurmade arv on Rootsis üle 10 korra kõrgem kui Soomes.

Tegnell ütles, et koroonast on raske lahti saada, kuna inimesed hakkavad piirangutest väsima. Samas on reeglite järgimine Tegnelli väitel väga oluline. Nakatumised levivad seal, kuhu ühiskondlik kontroll ei ulatu nagu pered, eraviisilised kokkusaamised ja muud sotsiaalsed kohtumised.

Rootsis on võrreldes eelmise aastaga kõvasti karmistatud piiranguid. Nüüd arutatakse, millal ja kuidas neid piiranguid tuleks leevendada. Rootsis on leitud, et riik peab eri kriisideks paremini valmis olema.

 

Rootsi loobus eesmärgist vaktsineerida kõik täiskasvanud ära juuni lõpuks

NordenBladet — Rootsis loobus vaktsiinide kehva saadavuse tõttu eesmärgist vaktsineerida kõik täiskasvanud vähemalt ühe doosiga koroona vastu ära juuni lõpuks.

Plaanid muutusid seoses vaktsiinide kehva saadavusega. Uus eesmärk on, et kõik vähemalt 65-aastased saaksid oma esimese doosi kätte 16. maiks ja kõik täiskasvanutest soovijad saaksid lasta end esimese doosiga vaktsineerida 15. augustiks.

Praeguseks on esimese doosi saanud 1,1 miljonit rootslast. Varasem eesmärk seati detsembrikuus. Siis arvati, et Rootsi jõuab juuni lõpuks 17 miljonit doosi. Nüüd on selgunud, et vaktsiine jõuab planeeritust üle 6 miljoni võrra vähem.

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia NOMINENDID

NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.

Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.

Kõik preemia nominendid on:

Taani
„Vulkan“, Zakiya Ajmi, noorteromaan.
„Den rustne verden, 3 – Ukrudt“, Adam O., tulevikueepos.

Soome
„Mitt bottenliv – av en ensam axolotl“, Linda Bondestam, pildiraamat.
„Kesämyrsky“, Siiri Enoranta, novell.

Fääri saared
„Sum rótskot“, Marjun Syderbø Kjelnæs, noorteromaan.

Gröönimaa
„Aima Qaqqap Arnaalu“ , Bolatta Silis-Høegh, pildiraamat.

Island
„Blokkin á heimsenda“, Arndís Þórarinsdóttir ja Hulda Sigrún Bjarnadóttir, noorteromaan.
„Grísafjörður: Ævintýri um vináttu og fjör“, Lóa H. Hjálmtýsdóttir, noorteromaan.

Norra
„Min venn, Piraten“, Ole Kristian Løyning ja Ronny Haugeland (illustraator), lasteraamat.
„Aleksander den store“, Peter F. Strassegger, noorteromaan.

Sami keelepiirkond
„Jođašeaddji Násti“, Kirste Paltto ja Laila Labba (illustraator), noorteromaan.

Rootsi
„Jag och alla“, Ylva Karlsson ja Sara Lundberg (illustraator), pildiraamat
„De afghanska sönerna“, Elin Persson, noortekirjandus.

Ahvenamaa
„Nattexpressen“, Karin Erlandsson ja Peter Bergting (illustraator), noorteromaan.

Vaata ka nominente tutvustavat videot:

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.