Teisipäev, august 26, 2025

ROOTSI UUDISED

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia NOMINENDID

NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.

Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.

Kõik preemia nominendid on:

Taani
„Vulkan“, Zakiya Ajmi, noorteromaan.
„Den rustne verden, 3 – Ukrudt“, Adam O., tulevikueepos.

Soome
„Mitt bottenliv – av en ensam axolotl“, Linda Bondestam, pildiraamat.
„Kesämyrsky“, Siiri Enoranta, novell.

Fääri saared
„Sum rótskot“, Marjun Syderbø Kjelnæs, noorteromaan.

Gröönimaa
„Aima Qaqqap Arnaalu“ , Bolatta Silis-Høegh, pildiraamat.

Island
„Blokkin á heimsenda“, Arndís Þórarinsdóttir ja Hulda Sigrún Bjarnadóttir, noorteromaan.
„Grísafjörður: Ævintýri um vináttu og fjör“, Lóa H. Hjálmtýsdóttir, noorteromaan.

Norra
„Min venn, Piraten“, Ole Kristian Løyning ja Ronny Haugeland (illustraator), lasteraamat.
„Aleksander den store“, Peter F. Strassegger, noorteromaan.

Sami keelepiirkond
„Jođašeaddji Násti“, Kirste Paltto ja Laila Labba (illustraator), noorteromaan.

Rootsi
„Jag och alla“, Ylva Karlsson ja Sara Lundberg (illustraator), pildiraamat
„De afghanska sönerna“, Elin Persson, noortekirjandus.

Ahvenamaa
„Nattexpressen“, Karin Erlandsson ja Peter Bergting (illustraator), noorteromaan.

Vaata ka nominente tutvustavat videot:

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.

 

 

Rootsi: Paremäärmuslased võivad pärast valimisi valitsusse pääseda

NordenBladet – Rootsi parempopulistlik erakond Rootsi Demokraadid (SD) alustas kõnelusi parempoolsete moderaatidega, mis võib SD viia pärast järgmisi valimisi valitsusse. Rootsit on traditsiooniliselt juhtinud kaks poliitilist blokki: vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid ja parempoolsed modertaadid. Parempoolsed moderaadid kaaluvad nüüd pärast järgmise aasta septembris toimuvaid valimisi teha koostööd SD-ga.

Moderaatide juht Ulf Kristersson ütles, et ta on valmis andma SD-le mitu ministeeriumi. “Tuleb arudada, mis probleeme näeme. Tänaseks oleme leidnud juba mitmeid küsimusi, milles meie seisukohad on sarnased,” ütles Kristersson.

Parempoolseid erakondi ühendab soov sotsiaaldemokraat Stefan Lofven peaministri kohalt kukutada, ütles SD esimees Jimmie Akesson.

SD asutati 1980. aastate lõpus Rootsi parempoolsete aktivistide poolt, mitmed olid sealhulgas Waffen SS-i veteranid. Peavoolupoliitikud on seni vältinud koostööd SD-ga.

SD on endiselt immigratsioonivastane, kuid viimastel aastatel on partei püüdnud kujundada mõõdukamat kuvandit. Erakonnast on välja visatud kümneid liikmeid, kes on teinud rassistlikke avaldusi. Samuti on SD loobunud pikaajalisest poliitikast viia Rootsi välja Euroopa Liidust.

Hiljutised küsitlused näitavad, et parempoolne koalitsioon võib Rootsis saavutada pärast valimisi parlamendis enamuse.

Rootsi tutvustas kaitseplaani, kuidas vajadusel koos Soomega minnakse vastu Venemaa rünnakule

NordenBladet — Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ja õhujõudude staabiülem Anders Persson rääkisid avalikult sellest, kuidas Rootsi ülesanne on kindlustada tagala, kui Venemaa peaks Soomet ründama. Rootsi ja Soome koos suudavad katta kaitse pea kõigi relvaliikide ulatuses. Rootsi on Soome jaoks tagala, kuhu Soome lennukid saavad vajadusel maanduda. Rootsi õhujõud on omakorda valmis toetama Soome maavägesid, vahendab Iltalehti.

Rootsi valitsuse ja kaitsejõudude esindajad avalikustasid täna teisipäeval toimunud esitlusel ühise kaitseplaani Soomega puhuks, kui Venemaa peaks ründama Soomet või Rootsit. Kunagi varem pole midagi sellist veel avalikustatud.

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ütles plaani tutvustades, et Venemaa agressiivsus Gruusias, Ukrainas ja Süürias ning Läänemere piirkonnas on reaalsus. Hultqvist esines Rootsi sõjaväetehnika valmistaja Saabi ruumides. Kaitseminister rõhutas mitmel moel Soome ja Rootsi sõjalise koostöö tähtsust.

Brigaadikindral Anders Persson tõi konkreetse näite, kuidas Soome ja Rootsi sõdivad koos Venemaa vastu. Ta ütles, et Põhjamaad asuvad geograafiliselt põhja-lõuna suunas, aga sõjaliselt oleks parem, kui nad asuksid ida-lääne suunas. Geograafiline asend ongi üks põhjusi, miks Soome ja Rootsi peavad tegema sõjalist koostööd. Koos tegutsedes on võimalik oma puudusi korvata. Rootsi, mida ümbritseb Läänemeri saab olla geograafiliselt Soome jaoks tagala. Soome lennukid saavad maanduda Rootsis ja tõusta õhu Rootsi baasidest. Sama kehtib ka Rootsi lennukite kohta Soomes.

Sõjalistel õppustel on Soome ohvitserid juba osa Rootsi peastaabist. Lähiaastatel saavutatakse täielik ühise tegutsemise võimekus, mis puudutab kõiki relvaliike ja nende omavahelist tegevust. Koostöö ei puuduta ainult õhujõudusid, vaid see on ka maa- ja mereväe vahel. Mõne aastaga saavutatakse Rootsis võimekus kaitsta õhust Soome maavägesid ja vastupidi. Soome on Rootsi jaoks strateegiline partner number üks olenemata sellest, millised hävitajad Soome omale välja valib, rääkis Persson.

Saab pakub Soomele lisaks Gripeni hävitajatele ka luuresüsteemi GlobalEye. Luurelennuk GlobalEye tuvastab vaenlase madal liikuva sihtmärgi 400-500 kilomeetri kauguselt. See tähendab, et Soome saab võimekuse näha sadade kilomeetrite kaugusele Vene poolele ja see annab ajalise võidu 20 minutit võrreldes sellega, kui toetutakse ainult maapealsetele radaritele. GlobalEye on võimeline tuvastama objekte nagu vargründelennukid, mis jäävad tavalistele radaritele nähtamatuks.

Rootsi juhtkond on seisukohal, et sõjalise ohu puhul ei saa ÜRO ega Euroopa Liidu peale loota. Põhjamaad peavad koos hakkama saama päevi, nädalaid ja isegi kuid, enne kui mingisugust rahvusvahelist abi on loota, ütles Persson.

Kaitseminister Hultqvist ütles, et võrreldes 2020. aastaga kasvab Rootsi kaitse-eelarve 2025. aastaks 40 protsendi võrra. Rootsi kaitse- ja julgeolekupoliitika alus on solidaarsus. Kõik ohud võetakse vastu koos partneritega. Rootsil on võimekus teha sõjalist koostööd Norra, Taani, Suurbritannia, USA ja NATO-ga. Koostöö Soomega on aga kõige ulatuslikum ja sügavam. Koostöö katab operatiivset planeerimist kõigis rahu-, kriisi- või sõjaolukordades. See on Hultqvisti sõnul ajalooline uus normaalsus ja koostöövõimekus paraneb iga päevaga.

Rootsi kaitseminister ja õhujõudude staabiülem rääkisid, et käisid eelmisel aastal Soomes Rovaniemis õppusel Ruska. Seal harjutasid Soome kaitsmist 7 Rootsi hävitajat Gripen ja üle 100 Rootsi sõjaväelase ja tehniku. Perssoni väitel on Soomel ja Rootsil sarnased ohud. Venemaa kasutab sõjalisi meetodeid aktiivselt oma välis- ja sisepoliitikas. See seab täiendava väljakutse Soome ja Rootsi sõjalisele võimekusele, mis peab nii tehniliselt kui taktikaliselt olema vaenlasest üle. Seda püütakse saavutada läbi õppuste eri riikide vahel.

 

Rootsi: Enam kui 200 lapsel on pikaajaline koroona – osa neist täielikult voodiravil

NordenBladet — Rootsis on enam kui 200 lapsel diagnoositud nn pikaajaline koroona. Rootsi pealinna Stockholmi piirkonnas on lühikese ajaga tuvastatud pikaajaline koroona 214 lapsel. Pikaajalise koroona diagnoosi saanud laste keskmine vanus on 11-13 eluaastat. Solnas asuva Astrid Lindgreni lastehaigla peaarst Malin Ryd Rinder ütles, et osa pikaajalise koroonaga lapsi saab käia koolis, aga osa on täiesti voodihaiged, vahendab SVT.

Soomes pole olnud teateid pikaajalist koroonat põdevate laste kohta. Noorimad pikaajalise koroonaga patsiendid on Soomes üle 30-aastased. Neid jälgitakse poole aasta jooksul peale nakatumist.

Vaata ka:
Ravimiamet: Pfizer-BioNTech vaktsiinil oli tõsiseid kõrvalmõjusid rohkem kui AstraZenecal

Mis on uus KOROONAVIIRUS — sümptomid ja õpetus, kuidas ennast jälgida. + GRAAFIK, mis näitab koroonaviiruse ohtlikkust

Soomes võeti vastu seadus, mis võimaldab piiril koroona sundtestimist – keeldujaid ootab trahv või vangla

 

Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell hoiatab: suvel pole mingeid reise ega spordisündmusi

NordenBladet — Varem koroonat lõdvalt võtnud Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell oleks nagu uuesti sündinud. Nüüd pooldab ta karme piirangud ja hoiatab, et eeloleval suvel ei ole juttugi mingitest reisidest ega spordisündmustest.

Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et suvel mingeid kogunemisi olla ei tohi. Reisimine on aga väga vaevaline, sest paljudes riikides nõutakse sisenejatelt tõendit vaktsineerimise kohta või negatiivset koroonatesti, vahendab Aftonbladet.

Paljudes riikides nõutakse tulijate jäämist karantiini, lisas Tegnell. Seetõttu tasub tõsiselt kaaluda, kas on üldse mõtet kuhugi reisida. Tegnell ise soovitab reisid edasi lükata ja oodata, kuni enamus inimestest on vaktsineeritud.

Suuri üritusi Tegnell väitel suvel Rootsis ei toimu. Läbi suve on jõus 50 inimese kogunemispiirang. Kõik oleneb epideemia olukorrast. Kui epideemia langeb väga madalale tasemele, siis on piirangute leevendused võimalikud. Aga kui epideemia püsib samal või kõrgemal tasemel, siis piirangud jäävad. See puudutab ka pulmade ja tudengipidude korraldamist. Suurüritused on kõige varem võimalikud 2022. aasta suvel.