NordenBladet — Rootsi rõivakett Indiska esitas pankrotiavalduse. Aftonbladeti andmetel otsustas Indiska juhtkond esitada teisipäeval pankrotiavalduse, kui Rootsi maksuamet teatas, et on vastu ettevõtte saneerimise kavale.
Pankroti põhjuseks on koroonapandeemiast tingitud makseraskused.
Probleemide põhjuseks on pandeemiast tingitud vanad võlad, mitte ettevõte ise, kommenteeris 2017. aastast tegevjuhina töötanud Karin Lindahl.
Rõivaste ja sisustustoodete müügiga tegeleval Indiskal on Soomes ja Rootsis 46 kauplust. Soomes on neli kauplust.
Indiska asutati 1901. aastal. Ettevõte taotles saneerimist juba 2016. aastal.
NordenBladet – Rootsi Moderaatliku Koonderakonna juht Ulf Kristersson tutvustas pressikonverentsil uut valitsust, mille moodustas paremerakondade liit – Rootsi Moderaadid, kristlikud demokraadid ning Rootsi liberaalid. Valitsus hakkab tegema koostööd Rootsi demokraatidega, kes toetavad neid ise valitsusse kuulumata. Uue valitsuse näol on tegemist on vähemusvalitsusega, sest liit ei moodusta parlamendienamust.
Ulf Kristersson soovib Rootsi heaolusüsteemis muudatusi ning jõuda olukorrani, kus tööl käimine on tulusam kui toetuste najal elamine. Samuti toonitas ta vajadust hoida kütuse hind madalal ning kehtestada meetmed liigkõrgete elektrihindade vastu.
Kristlikud demokraadid soovivad muudatusi Rootsi tervishoiupoliitikas ja lubasid esitada ettepanekuid tuumaelektrijaamade rajamiseks.
Rootsi liberaalid märkisid ära võrdsete koolide küsimuse. Samuti kaitses liberaalide juht Johan Pehrson meediavabadust ning abordiõigust. Pehrsoni sõnul on väga tähtsa küsimusena laual ka inimeste sportlik eluviis.
Rootsi demokraatide juht Jimmie Åkesson ütles, et eelkõige seistakse enda valijate eest kriminaalpoliitika teemades. Parteijuhi sõnul tuleb vähendada pagulaste sisserändekvooti 6400 inimese pealt 900 inimeseni ning retsidivismi karmimalt karistada.
Rootsi parlamendis Riksdagis on kokku 349 kohta, millest Rootsi sotsiaaldemokraatidel on viimaste valimiste tulemusena parlamendis 107 kohta, Rootsi Demokraatidel 73 kohta, Moderaatidel 68, Vasakparteil 24, tsentristlikul parteil 24, kristlikel demokraatidel 19, Rootsi rohelistel 18 ning liberaalidel 16 kohta.
NordenBladet — Saksa allikate väitel ei soovi Rootsi jagada Nord Streami gaasitoru õhkamist puudutavad infot Taani ega Saksamaaga. Rootsi ei soovi jagada infot julgeoleku kaalutlustel, vahendab Aftonbladet Saksa meedias avaldatud infot.
Iga riik jätkab nüüd omaenda uurimisega.
Varem oktoobris tahtis uurimisel osaleda ka Venemaa, aga seda ei peetud Rootsis võimalikuks.
Saksa võimud on ühes torus tuvastanud 8-meetrise augu. Kokku on torudes 4 auku.
NordenBladet – Rootsi e-kaubanduse ettevõte BHG hoiatab kolmanda kvartali kasumiarunade eest ja kirjutab pressiteates, et alustab säästuprogrammiga.
“Sääst on seotud eelkõige personali vähendamisega,” kirjutab ettevõte.
BHG Group AB (publ) tegutseb e-kaubanduse ettevõttena Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, mujal Euroopas ja rahvusvaheliselt. Tegutsetakse kahes segmendis: isetegemine (DIY) ja kodu sisustamine. Ettevõte pakub isetegemise, vaba aja veetmise, mööbli ja sisustusega seotud kaubamärkide valikut – kokku ligikaudu 1,5 miljonit toodet. Grupp haldab ligikaudu 100 veebisaiti, mis hõlmavad bygghemma.se, trademax.se, chilli.se, nordicnest.se ja furniturebox.se, ning ligikaudu 70 müügisalongi. Ettevõte oli varem tuntud kui Bygghemma Group First AB (publ) ja muutis 2020. aasta mais oma nime BHG Group AB (publ).
BHG Group AB (publ) asutati 2006. aastal ja selle peakontor asub Rootsis Malmös. Ettevõtte kohta saab rohkem infot nende veebilehelt: wearebhg.com
Täna sulgus BHG Group AB (publ) (BHG.ST) aktsia Stockholmi börsil 13.17 SEK juures, tehes päeva lõikes 0.15%-lise tõusu. Möödunud aastal 11.oktoobril oli aktsia hind üle 116 Rootsi krooni.
Graafik: BHG Group AB (publ) (BHG.ST) ühe aasta kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (11.10.2022, kl 20:50)
NordenBladet – Turu pingeline olukord on pannud üha rohkem inimesi otsima alternatiive aktsiaturule ja volatiilsetele varaklassidele. Tänu sellele on SaveLend´il viimase aasta jooksul suurenenud kapitali sissevool ja nüüd on ettevõte säästuplatvormil ületanud miljardi Rootsi krooni verstaposti. Tootlus, mis viimase 12 kuu jooksul on olnud 8,72%, on loomulikult tugev panus.
“Oleme ülimalt uhked ja õnnelikud, et investorid on usaldanud meile säästuplatvormile terve miljardi! Lõin SaveLendi 2008.–2009. aasta finantskriisist saadud kogemuste põhjal 2014. aastal eesmärgiga pakkuda turvalist varjupaika, eriti ärevatel aegadel, kus aktsiaturud on langenud, ja loomulikult on väga rõõmustav, et üha rohkem inimesi näeb SaveLendit kui hea alternatiiv nende säästude jaoks,” ütleb Savelend Group AB juht Ludwig Pettersson Rootsi Dagens Industrile saadetud artiklis.
“Krediidid on täiesti väljaspool aktsiaturu volatiilsust ja annavad intressi sõltumata börsi arengust. Laen järgib ka turuintresse ja seetõttu ei vähene tavaliselt väärtus isegi siis, kui inflatsioon tõuseb. Asjaolu, et meil pole alates 2016. aastast olnud ühtegi negatiivset kuud keskmise tulu poolest, hoolimata pandeemiast, invasioonisõjast ja hiljutisest väga kõrgest inflatsioonist, tõestab minu arvates, et krediit on hea viis säästmiseks.”
Pettersson kiidab SaveLendi intressirobotit SmartInvest, mis aitab investoril investeerida võimalikult paljudesse krediitidesse ja luua hea riskijaotuse ning laia investeerimisvõimaluste baasi. “Mida rohkematesse krediidiliikidesse saate investeerida, seda väiksem on üldiselt risk. SaveLendis on võimalik investeerida kõigesse alates kinnisvara- ja ärilaenud kuni tarbimislaenu ja inkassoportfellini.”
Avafoto: Savelend Group AB juht Ludwig Pettersson (NordenBladet)
