Eesti tahab Grööni vetest krevetti ja makrelli

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eesti esitas oma seisukohad Euroopa Liidu ja Gröönimaa vahel sõlmitava kalanduskokkuleppe kohta. Läbirääkimiste tulemusel soovib Eesti saada suuremaid kaugpüügivõimalusi.

„Meie huvid sealsetes kaugetes vetes on makrell ja krevett,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk ning selgitas, et soovitu saavutamine tagaks Eestile olulise kaugpüügilisa.

Euroopa Liidu ja Gröönimaa praegune  kalanduskokkulepe sõlmiti 2007. aastal ning saab läbi selle aasta lõpus. See puudutab kalavarusid Grööni vetes, mida Gröönimaa ise ära ei kasuta. Tänu ülejäägile saavad Euroopa Liidu riigid sealt turska, meriahvenat, süvalesta, krevetti, kalju-tömppeakala ning moivat püüda.

Eestil on erihuvid, et lepingusse lisataks uued varud nagu makrell ja väljapoole Gröönimaa majandusvööndit jääv Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) piirkonna krevett.

„Makrelli on Eesti eksperimentaalpüügina Grööni vetes püüdnud näiteks 2013. aastal. Tavapäraselt kasutame Grööni lepingu alusel krevetipüügivõimalusi Ida-Gröönimaal, kuid ajutiste ühisettevõtete kaudu püüame ka süvalesta,“ ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.

Tuus lisas, et uute varude lisandumisel ning muu paindlikkuse lisamisel leppesse suureneksid märkimisväärselt Eesti kaugpüügilaevastiku šansid täiendavaid püügivõimalusi saada.

Partnerluslepingu eesmärk on ühtlasi edendada Euroopa Liidu ja Gröönimaa koostööd, et arendada mõlema lepinguosalise huvides säästvat kalanduspoliitikat ning kalavarude vastutustundlikku kasutust Gröönimaa vetes. Lisaks edendab see kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, tehnilist ja teaduslikku koostööd, mille eesmärk on tagada, et kalavarude kasutamisega kaasneksid säästvad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused, sealhulgas Gröönimaa kalandussektori areng.

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Grööni kunstnik Jessie Kleemann külastab märtsis Ida-Virumaad

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Jessie Kleemann ( sünd. 1959 Põhja-Gröönimaal) on luuletaja, maskitantsija, video- ja etenduskunstnik.

Jessie lapsepõlv möödus keset grööni pärimuskultuuri, traditsioone ja uskumusi, keset kujuteldavaid jäämäeskulptuure, inimnäolisi mägesid ja kaljusid. Lähedase pereliikme kurtus, kiusamine koolis – rasketel hetkedel sellest eemaldumine oli võimalik tänu raamatute maailmale. Keel ja kõne on talle alati tähtsad olnud, on osa tema päritolust ja identiteedist, ja see omakorda inspireerib teda kui loojat kasutama erinevaid kunstivorme ning väljendusvahendeid. Jessie Kleemann kirjutab grööni, taani ja inglise keeles. Tema loomingut on tõlgitud hispaania, norra, islandi, fääri keeltesse. Tema luulenäiteid leiab ka 2006 ilmunud eestikeelses luulevalimikus „Kiirus vaikuse sees“ Kai-Mai Aja tõlkes.

Jessie Kleemann on õppinud litograafiat, teatrikunsti, juhtinud 1984-1992 Nuuki kunstikooli ja tegutsenud teatris. 1989 tõi lavale näitemängu, mis põhines tuntud soomerootsi autori Märta Tikkaneni värssromaanil „Sajandi armastuslugu“. Kõige muu kõrval on ta töötanud filmi ja meediaga.

Jessie Kleemann on osa võtnud rahvusvahelistest kunstiprojektidest, esindanud Gröönimaad paljudel kirjandusfestivalidel ja sõna saanud teemaseminaridel.

Kunstnikuna näeb ta oma keha lõuendina. Värvid, mida ta kehale kannab, on tähenduslikud, liikumine ja/või paigalseis mõtestab olulisi seisundeid, emotsioone. Sageli kasutab ta grööni mütoloogiast pärit sümboleid ja maske. Esituse fooni võimendavad kas helid või vaikus. Tema esinemised on sageli provokatiivsed, võõristust ja vastakaid tundmusi esile kutsuvad, ent alati kindla sõnumiga.

Ühelt poolt õrn ja poeetiline, teisalt julge ja mässumeelne, kelle loomingut on viimastel aastatel üha enam mõjutanud kliimamuutustest tekkinud pöördumatud protsessid.

Jessie Kleemann elab ja töötab Kopenhaagenis.

Jessie Kleemann Eestis:

3. märts 2020 Kiviõli 1. keskkool
4. märts 2020 Narva Pähklimäe Gümnaasium
4. märts 2020 kell 17.00 Narva keskraamatukogu

Kohtumised kirjanikuga saavad teoks tänu Nordic Writers Crossing Borders programmile, mida rahastavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Nordplus.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumine aastal 2020

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Koostöö parema tuleviku nimel. See on Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) eesistujariigi Taani ja Gröönimaa ning Fääri saarte ühine juhtmõte 2020. aastal. Eesistujad viivad ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu uut visiooni 2030. aastaks. Eesmärk on muuta Põhjamaade piirkond maailma kõige jätkusuutlikumaks ja integreeritumaks.

PMN eesistujad soovivad tugevdada sotsiaalset sidusust ja koostööd, mis võimaldaks kasutada piirkonna täit potentsiaali. Põhjamaade Ministrite Nõukogu visioonis on püstitatud kolm strateegilist eesmärki: Põhjamaade piirkond peab olema keskkonnasäästlik, konkurentsivõimeline ja ühiskondlikult jätkusuutlik. Need sihid aitavad kaasa ka ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

„Eesistumisel keskendume koos töötamisele ja lahenduste leidmisele, mis muudaksid Põhjamaad piirkonna kliimaeesmärkide saavutamisel eestvedajaks, kuid samal ajal säilitades oma konkurentsivõime ja ühiskondliku jätkusuutlikkuse. Need on Põhjamaade Ministrite Nõukogu uue visiooni eesmärgid, mille me peame ellu viima. Noored on kliimaküsimused päevakorda toonud ja me peame neid nüüd kuulda võtma. Me võlgneme selle neile. Meie ehitame nende tulevikku,“ ütles Taani peaminister Mette Frederiksen.

Kliimasäästlikkus

Põhjamaade regiooni tunnustatakse kõikjal maailmas suurejooneliste ja tõhusate jätkusuutlikkuse algatuste ja kliimalahenduste eest. 2020. aasta eesistujad jätkavad ning arendavad koostööd keskkonna, looduse ja kliima valdkonnas. Eesmärgiga muuta piirkond veelgi keskkonnasäästlikumaks, samuti rahvusvahelisel tasandil eeskuju näidata toetades bioloogilist mitmekesisust ja vähendades nii plasti kui ka prügi sattumist ookeani.

Konkurentsivõimelisus

Põhjamaade piirkond on parim näide regionaalsest koostööst ja vabast piiriülesest liikumisest. Eesistujad töötavad selle positsiooni hoidmise nimel. Teadusuuringud, innovatsioon, investeeringud ja digitaliseerumine muudavad ettevõtted keskkonnasäästlikkusele ülemineku ajal väga konkurentsivõimeliseks ning toetavad ringmajandust ehk kliimasäästlikke lahendusi, mis toovad kasu nii Põhjamaadele kui ka kogu ülejäänud maailmale. Noortel on samuti siin oluline roll. Gröönimaa Põhjamaade koostöö minister Vittus Qujaukitsoq ütles: „Koostöö Põhjamaadega on Gröönimaa jaoks oluline, kuna jagame nii ühist ajalugu kui ka väärtusi. Seega on meile väga tähtis, et Gröönimaa osaleb 2020. aasta eesistumisel. Eesistumisega seotud projektides keskendume noorte ärivõimalustele Põhjamaade rannikuäärsetes kogukondades.“

Ühiskondlik koostöö

Põhjamaade sidusus põhineb ühistel väärtustel: usaldus, demokraatia ja sooline võrdõiguslikkus. Globaliseerumine on seda sidusust aga ohustama hakanud. Eesistujate programm näeb haridust ja kultuuri kui häid vahendeid, mis aitavad säilitada ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning teadmisi Skandinaavia keelte kohta. Jätkusuutlikud noortekogukonnad on selles kontekstis hindamatud. Põhjamaade koostööst võiksid kasu saada kõik: noored ja vanad, nii need, kellel on palju, kui ka need, kelle on vähe.

Ühised lahendused tulevikuks

„Koostöö parema tuleviku nimel“ ei ole ainult 2020. aasta PMN eesistujate programmi pealkiri, vaid eesmärkide saavutamise nimel tehakse reaalselt tööd. See ei ole esimene kord, kui kolm rahvust edukalt ühise eesmärgi nimel töötavad ning annab Fääri saarte hinnangul põhjust ka 2020. aastal optimistlik olla.

„Fääri saared olid koos Taaniga eesistujad nii 2005. kui ka 2010. aastal. See läks korda ning tänavune eesistumine on meie töö loomulik jätk. Seekord võtame suurema rolli ning oleme poliitilisel tasandil eestvedajad kalanduse, vesiviljeluse, põllumajanduse, toidu ja metsanduse valdkonnas. See annab meile võimaluse taas näidata, et oleme mõlemad võimelised ning valmis koostöös osalema oma naabritega võrdsetel alustel,“ ütles Bárður á Steig Nielsen, Fääri saarte minister Põhjamaade koostöö alal.

 

Avafoto: Norden stend Põhjamaade Nõukogu 71. tippkohtumisel Stockholmis (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
Allikas: Norden.ee


Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service

GALERII & VÕITJAD: Põhjamaade Nõukogu pidulik auhinnagala Stockholmi kontserdimajas

By
Helena-Reet Ennet
-
Nordic Council Awards Ceremony 2019

NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.

 

https://www.instagram.com/p/B4Nz_S9nOny/

nrpriser

Tänavuse piduliku auhinnagala avasid tervituskõnedega Rootsi riigikogu liige ning spiiker Per Olof Andreas Norlén, Põhjamaade Ministrite Nõukogu president Hans Wallmark ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson, pidulikkust tõi juurde ning fantastilise kotserdi andis Västerås´i Sümfooniaorkester dirigent Cathrine Winnes´i juhtimisel. Õhtut juhtis Rootsi kirjanduskriitik ning televisooni saatejuht Jessika Gedlin. Kontserdil esinesid veel Emilia Amper (üks tuntuim Rootsi rahvamuusik ning Key Fiddle mängija), El Sistema Södertälje lasteorkester, The Mamas (naiste muusikatrio koosseisus Loulou LaMotte, Dinah Yonas Manna ja Ash Haynes), tšellomängija Johanna Sjunnesson ning Islandi duo Hugar (Pétur Jónsson, Bergur Þórisson).

Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.

Põhjamaade Nõukogu auhinnagala
Põhjamaade Nõukogu auhinnagala

 

Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.



 

Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris  Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest. See on suur au. Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu. Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).


Miljöpris 2019

Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis üle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). Filmirežissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.


filmpris 2019
filmpris 2019 dronningen

 

Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali üksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.



Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja Västerås´i Sümfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.

Fotod ja tekst: NordenBladet / Helena-Reet Ennet

Valge Maja kavatseb Gröönimaal peale 65-aastast pausi taasavada USA konsulaadi

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – USA plaanib oma huvide kaitseks avada Gröönimaal konsulaadi. Plaan tuli ilmsiks samal ajal, kui president Trump teatas, et USA on huvitatud strateegilistel ja majanduslikel põhjustel Gröönimaa ostmisest Taanilt.

Valgest Majast saadetud kirjas Kongressile märgitakse, et konsulaadi taasavamine Gröönimaa pealinnas Nuukis on osa suuremast plaanist suurendada USA kohalolekut Arktika regioonis, vahendab The Guardian.

“USA-l on strateegilised huvid tugevdada poliitilisi, majandus- ja kaubandussuhteid kogu Arktika regioonis,” märgiti kirjas parlamendi välisasjade komisjonile.

Valge Maja hinnangul on konsulaat selleks kriitiliselt vajalik ning aitaks kaasa USA huvide kaitsmisele Gröönimaal.

USA avas Gröönimaal konsulaadi Gröönimaal 1940. aastal peale seda, kui Natsi-Saksamaa oli okupeerinud Taani. Konsulaat suleti 1953.

Samal ajal on USA silumas suhteid ka Taaniga, mis kippusid hapuks minema pärast seda, kui Taani peaminister Mette Fredriksen teatas, et ameeriklaste Gröönimaa ostusoov on absurdne.

Trump ja Fredriksen suhtlesid reedel omavahel telefoni teel ning Trump nimetas Fredrikseni hiljem “suurepäraseks naiseks”.

“Meil oli tore jutuajamine. Meie suhted Taaniga on väga head. Ta helistas mulle ja ma hindan seda kõrgelt,” ütles Trump ajakirjanikele enne sõitu G7 kohtumisele Prantsusmaal.

1...345Page 4 of 5