Pühapäev, november 9, 2025

EESTI UUDISED

150 teadlast arutlevad kõrgetasemelisel konverentsil funktsionaalsete materjalide ja nanotehnoloogia alaste arengute teemal

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 24.-27. aprillil toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses funktsionaalsete materjalide ja nanotehnoloogia alane rahvusvaheline konverents FM&NT-2017. 150 teadlast 20 riigist üle kogu maailma kogunevad, et vahetada mõtteid teadusmaailmas tuntud korüfeedega ja saada osa värsketest ideedest ning uutest arengutest materjaliteaduse, keemia, füüsika, nanotehnoloogia ja kestliku energeetika vallas.

Korralduskomitee esimehe prof Ergo Nõmmiste sõnul on tänavuse konverentsi üks olulisemaid fookuseid suurte uurimiskeskuste võimaluste tutvustamine. „Sünkrotronkiirguse ja neutronallikad on muutunud laialt kättesaadavaks väga laiale ringkonnale teadlastele bioloogiast materjaliteaduseni, aidates nende igapäevases töös edendada nii alusteaduseid kui ka rakenduslikke uuringuid. Koostöös Soome ülikoolidega on Tartu ülikooli füüsika instituudi teadlastel valminud FinEstBeaMS kiirkanal MAX-IV kogujaringile Lundis, mis on väga sobilik nanomaterjalide uurimiseks. Samuti panustavad TÜ keemia ja füüsika instituudi teadlased samas linnas paikneva Euroopa Neutronallika (ESS) ehitusse,“ rääkis Nõmmiste.

Konverentsile kutsutud esinejate hulgas on prof Subhash C. Singhal Pacific Northwest National Laboratooriumist USA-st, kes on ülemaailmselt tuntud korüfee tahkeoksiid kütuseelementide uurimisel ja rakendamisel igapäevaelus. TÜ prof Enn Lust annab ülevaate rahvusvahelisele turule jõudnud energiasalvestite ja muundurite uuringute ja rakenduste edusammudest Eestis. Prof van der Zandt Hollandist Delfti Tehnoloogia ülikoolist avab grafeeni kui tuleviku materjali võimalusi Euroopa Liidu „Grafeen Flagship“ programmi raames, kus ka TÜ füüsika instituudi teadlastel on vastutusrikas osa täita. Laiemalt käsitletakse optiliste materjalide erinevate kasutusvõimaluste uuringuid. Prof Ru-Shi Liu annab ülevaate kvantpunktidel põhinevate displeide valgustusest, mis on kasutusel uue põlvkonna telerites.

„Oleme konverentsile kaasanud nii meie kui ka Läti ja Leedu noorteadlaste paremiku. Neile on see suurpärane võimalus esitada oma uurimistulemusi üksteisele, aga samuti arutleda kodus, oma ülikoolis, maailmas tunnustatud teadlastega saadud tulemuste ja tulevikuprobleemide lahendamise üle,“ märgib TÜ teadusprorektor Marco Kirm.

FM&NT-„Functional materials and nanotechnologies“ konverentsid said alguse 2006. aastal, mil Läti teadlaste juhtimisel toimus esimene konverentsi Riias. Kümnendiga on sellest kujunenud märkimisväärne teadussündmus Läänemere regioonis, mida oodatakse nii Eestis kui mujal üle kogu maailma. Osavõtjad hindavad konverentsi avarat temaatikat ning interdistsiplinaarsust, fundamentaaluuringute käsitlemist koos rakenduslikkusega ja mõnusat sõbralikku õhkkonda, mis aitab kaasa eri riikide teadlaste ja nende tegevuse edasisele võrgustumisele nii rahvusvaheliselt tuntud esinejate kui ka noorte alustavate teadlaste hulgas.

Konverentsi toimumist toetavad EAS ja TÜ ASTRA projekt „PER ASPERA AD ASTRA“.
Täpsem info on leitav konverentsi koduleheküljelt.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Täna arutatakse kavandatavaid samme tuge vajavate õpilaste heaks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna keskpäeval kohtub minister Mailis Reps partnerorganisatsioonide esindajatega, et arutada nii sisulisi kui ka rahastamisega seonduvaid muudatusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses. Eesmärk on senisest paremini toetada õpilasi, kel ilmnevad hariduslikud erivajadused.

Hariduslike erivajadustega õpilaste kategoriseerimise süsteem ning sellele tuginev eriklasside jaotus ei taga õpilastele vajalikku tuge ja paindlikku õppekorraldust.

Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust. Selleks kavandatakse seadusandluses mitmeid muudatusi.

„Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt ning sellisel juhul peab olema see kohe kättesaadav,“ ütles minister Mailis Reps.

Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid.

Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte eriklassi liik.

Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest. Selleks eraldatakse kohalikele omavalitsustele lisaks haridustoetusele ka tegevuskulu toetust suuremat tuge vajavatele õpilastele.

Riik plaanib ka täiendava rahastamisega toetada kohalikke omavalitsusi tugispetsialistide kättesaadavuse tagamisel alates 2018. aastast alates 6 miljoni euroga aastas.

Kohtumisel osalevad kohalike omavalitsuste, eripedagoogide liidu, logopeedide ühenduse, koolipsühholoogide ühenduse, sotsiaalpedagoogide ühenduse, puuetega inimeste koja, lastekaitse liidu jt esindajad.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Valitsus kiitis heaks ülikoolidega sõlmitud halduslepingute muudatused

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Avalik-õiguslike ülikoolidega mullu sõlmitud halduslepingud viiakse vastavusse uuendatud ülikooliseaduse ja rahastamispõhimõtetega, lisaks tuleb õppeasutustel edaspidi arvestada oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA tulemusi.

Kuue avalik-õigusliku ülikooli halduslepingud aastateks 2016-2018 kiitis valitsus heaks eelmise aasta jaanuaris, misjärel allkirjastasid lepingud haridus- ja teadusminister ning rektorid. Nüüd viiakse halduslepingud vastavusse ülikooliseaduse muudatustega, mis jõustusid tänavu jaanuarist ning millega uuendati kõrghariduse rahastamismudelit.

Halduslepingud seavad igale ülikoolile kolmeks aastaks kõige olulisemad eesmärgid, aastatel 2016-2018 on need tõhus töökorraldus, kõrgharidusõppe kvaliteet ja tihe seos ühiskonna vajadustega.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kehtivad senised põhimõtted ja eesmärgid ka edaspidi. „Ülikoolid peavad kandma vastustust, et raha ja muid ressursse mõistlikult kasutada, kasvatama oma tugevusi ja suurendama oma mõju ühiskonnas,“ ütles Reps.

Varem igal aastal tulemuslepingus kokku lepitud kohustused tuuakse üle halduslepingusse. Lisaks uuendatud seadusest tulenevatele muudatustele on kõigisse lepingutesse lisatud viide oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemile OSKA. Ülikoolidel tuleb õppekavade avamisel, arendamisel ja õppe läbiviimisel arvestada OSKA raportite tulemusi ja soovitusi.

TAUST

  • Mullu sõlmitud halduslepingutega leppisid riik ja ülikoolid kokku, et ülikoolid keskenduvad oma vastutusvaldkondadele ning toetavad üliõpilasi, et õppimine oleks tulemuslik ja katkestamist oleks vähem.
  • Ülikoolid peavad tagama õppekavade tõhusa toimimise, lähtudes muuhulgas selgelt määratletud kriteeriumitest: teaduspõhisus, üliõpilaste arv õppekaval, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus, õpiväljundite kattuvus jms.
  • Samuti tuleb ülikoolidel luua tihedam seos õppe ja ühiskonna, sh tööturu vajaduste vahel ning tagada erinevate vajadustega õppuritele juurdepääsuvõimalused kõrgharidusele.
  • Iga ülikooliga lepiti kokku ka konkreetsed eesmärgid, näiteks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga IT-valdkonna lõpetajate arvu suurendamine.
  • Halduslepingute eesmärgid ja tegevused tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Aasta Õpetaja galale esitati tunnustamiseks rekordarv kandidaate

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tänavu esitati tunnustamiseks kandidaate 1206 korral, mis on koguni veerandi võrra möödunud aastast enam, kõige enam tehti tunnustamisettepanekuid põhikooliõpetaja (217), lasteaiaõpetaja (206) ja klassijuhataja (190) kategoorias.

Kandidaate oli kõigil võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja haridusasutuse aasta tegu.

Peatselt alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile.

Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, millega loodi alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel ja valikuvõimalused maapiirkondades laialdasemad.

Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama tänavu septembrist ja 2017. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot. Alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et riik tuleb nüüd omavalitsustele appi, et meie noortel oleks võimalik tegeleda oma huvialadega, sõltumata sellest, kas nad elavad suures linnas või väikeses maakohas. „Ebavõrdsed olud ei või jätta noori eemale huvialadega tegelemisest ning seeläbi ilma elus edukaks toimetulekuks vajalikest teadmistest, oskustest ja kogemustest, mida huvihariduses ja huvitegevuses osalemine pakub. Riiklik toetussüsteem aitab neid erisusi tasandada ja kitsaskohti leevendada,“ ütles minister Reps. Ta lisas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda.

Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.

Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetust noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.

Seadus näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd

Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.

Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega.

Täna Riigikogus vastu võetud noorsootöö seaduse, huvikooli seaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus jõustub 1. juulist.

Taustainfo

  • Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 2016. aasta 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Kontseptsioon töötati välja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel.
  • Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 597), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
  • Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori 169 554.
  • Huvikoolides õpib 2016/2017. õppeaastal EHISe andmetel 67 127 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 74 016 õpilast.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...743744745...747Page 744 of 747