NordenBladet — Esmaspäeval, 5.juunil, paigaldati Kuressaarde uus ilmajaam, kuna seni andmeid edastanud Roomassaare ilmajaam asub mere kaldal ja näitas tihti kuni kümme kraadi madalamat temperatuuri kui linnas tegelikult oli.
“Probleem on kevade ja suvega – temperatuuride erinevused Roomassaare sadamas ja Kuressaare kesklinnas või Saaremaa sisemaal võivad erineda kuni kümme kraadi või rohkemgi veel,” selgitas turismiettevõtja Margus Mölder, vahendas AK. Esmaspäevast saavad aga juba kõik ise jälgida ilmateenistuse kodulehelt kui suurt temperatuuri erinevust teineteisest umbes viie kilomeetri kaugusel asuvad jaamad näitavad. “Ennekõike mõjutab see neid, kes teevad valikuid, kuhu minna puhkama, kuhu minna randa. Ja kui ikkagi Tallinnast alustab inimene hommikul väikest analüüsi, kas minna Pärnusse, Haapsallu või Kuressaarde, siis kui ta näeb, et Kuressaares on 18 aga Pärnus 24, siis isegi valiks võib-olla Pärnu,” arvas Kuressaare linnapea Madis Kallas.
NordenBladet — Eesti keele õppeks erandit soovinud Tallinna venekeelsete koolide taotlused ei ole siiani haridus- ja teadusministeeriumisse (HTM) jõudnud, mis tähendab, et nad ei suuda tõenäoliselt septembriks vajalikke ettevalmistusi lõpule viia ning seetõttu ka erisust rakendada, ütles ministeeriumi esindaja.
“Tänaseks ei ole ministeeriumisse taotlusi saabunud ja seetõttu ministeerium teemaga ei tegele. Sellepärast on raske ka anda hinnangut, kui kaua taotluste menetlemine aega võiks võtta, aga on ebatõenäoline, et uuendatud õppeprogramme jõutakse uuest õppeaastast koolides rakendada,” ütles ministeeriumi pressiesindaja Jelena Zemskova kolmapäeval BNS-ile.
NordenBladet — Hanede riikliku seire raames toimus 10. mail Lääne-Eesti rannikualadel peatuvate valgepõsk-laglede loendus, kus arvutati kokku ligi 110 000 isendit. Paljud lagled peatuvad nüüd võrreldes varasemate aastatega pigem Põhja-Eestis, kuna toitumiseks sobivaid rannaniite jääb järjest vähemaks.
„Suurimad kogumid, kuni 10 000 pealised parved olid tavapäraselt Matsalus ja Käina lahel. See tulemus on lähedane viimastel aastakümnetel keskmiselt loendatud laglede arvule, mis on jäänud vahemikku 60 000 – 160 000. Meilt läbirändava Barentsi mere laglede asurkonna suurus on sel perioodil mitmekordistunud, kuid üha enam linde peatub nüüd hoopis Põhja-Eesti rannikul ja sisemaal, sest Lääne-Eesti rannaniitude laglede mahutavus on langenud,“ ütles Eesti Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito. Ta lisas, et kuna paljud rannaniidud on degradeerunud, neid ei niideta ja seal pole ka karjakoormust, siis otsivad lagled toitumiseks sobivat madalmurust pinda mujalt.
„Lagled on üha enam saartelt mandrile ja just pigem Põhja-Eesti rannikupõldudele ümber paiknenud. Samuti peatub kevadel osa linde ka väljaspool Eestit. Kokku rändab meilt kevadel ja sügisel läbi ligikaudu 400 000 valgepõsk-laglet, kes pesitsevad peamiselt Loode-Venemaal Põhja-Jäämere rannikul ja saartel, vähesel määral ka Soome lahe rannikusaartel ja suurjärvistutel,“ tõdes Leito.
Lisaks valgepõsk-lagledele on seire all ka teised Eestist läbirändavad hane- ja lagleliigid, eeskätt rabahani ja suur-laukhani, kes siin enne Venemaale pesitsuspaikadele rändamist varurasva koguvad. Nende peatuspaigad asuvad Leito sõnul valdavalt Eesti mandriosas.
Sel kevadel oli peatuvate hanede arvukuse tipp aprilli lõpus, kui seitsmel püsiseirealal loendati korraga ligi 150 000 hane. Arvukaim oli suur-laukhani ligi 100 000 ja rabahani ligi 50 000 isendiga. Enim hanesid loendati Tartu ümbruses ja Vooremaal. Koos peatuvate hanede ja laglede arvukuse kasvuga on suurenenud ka nende poolt tekitatud kahju, suurima löögi alla on sattunud laiade põldudega piirkonnad.??
NordenBladet — Euroopa Liidus on 23,7% ehk ligi 119 miljonit elanikku vaesus- ja tõrjutusriskiga, Soomes on vastav protsent 16,8, mis tähendab 904 000 inimest.
Euroopa riikides on suurim vaesusrisk Makedoonias, Serbias, Rumeenias ja Bulgaarias, väikseim Islandil, Tšehhis, Norras ja Rootsis, edastab Soome Statistkaamet. Soome vaesusrisk on Euroopa Liidu riikide seas väiksuselt viies.
Põhiline vaesusriski põhjus on väike sissetulek, mis on probleem 17,3% kodumajapidamiste puhul Euroopa Liidus.
Väikseks sissetulekuks loetakse sissetulekut, kus kodumajapidamises on ühe isiku kohta tulu alla 60% riigi keskmisest mediaantulust. Puudust kannatavaks loetakse neid majapidamisi, kus esineb puudusi nelja mõõdiku puhul üheksast. Puudust iseloomustavad mõõdikud on makseraskused, raskused kulutuste eest tasumisel, majapidamise rahapuudus telefoni, pesumasina, teleri, auto, valgurikka toitu, nädala pikkuse puhkusereisi või kodu soojendamise eest tasumiseks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu (31.05.17), mis annab rohkem võimalusi elatisvõlgade sissenõudmiseks neilt võlgnikelt, kes pahatahtlikult eiravad oma kohustusi laste ees.
„Kuigi riik on juba võtnud vastu hulga meetmeid, et parandada ühe vanemaga elavate laste majanduslikku heaolu, ei maksa suur hulk lapsevanemaid oma lapsele endiselt elatist. Kui osal neist ei ole seda võimalik teha piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu, siis osa hoiab maksmisest teadlikult ja pahatahtlikult kõrvale. Just nende inimeste mõjutamiseks on plaanis uued võimalused täitemenetluses, mida kohus ja kohtutäitur saavad vajadusel kasutada,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu.
Kui praegu saab elatisvõlgniku mõjutamiseks peatada näiteks võlgniku juhtimisõiguse, kalastuskaardi, jahipidamisõiguse või relvaloa kehtimisõiguse, siis eelnõu kohaselt saab kohus tunnistada vajadusel kehtetuks ka võlgniku reisidokumendid (näiteks passi, meremehe teenistusraamatu jne, kuid mitte ID-kaardi) ja keelata ka reisidokumentide väljaandmise.
„Kui isikul on majanduslikult võimalik reisida välisriiki, siis peaks ta suutma ka oma lastele elatist maksta. Võlgniku õigusi piiratakse seni, kuni ta hakkab elatist korrapäraselt maksma,“ märkis justiitsminister.
Nagu ka eelnevalt kehtinud piirangute puhul, ei ole ka reisidokumente võimalik kehtetuks tunnistada, kui elatisvõlgnik suudab tõendada, et need on talle vajalikud sissetuleku teenimiseks või oleks nende kehtetuks tunnistamine muul viisil tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.
Praktikas on seni sagedaseks osutunud, et elatisvõlgnik püüab oma vara, näiteks sõidukit täituri eest varjata, andes selle arestimise vältimiseks kolmanda isiku kätte ja väites, et sõiduk on kadunud, varastatud, müüdud vms. Eelnõu kohaselt luuakse liiklusregistrisse uus keelumärke liik ja politsei hakkab jooksvalt kontrollima, kas kinni peetud või mööda sõitvale sõidukile on seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Kui politsei tuvastab sellise sõiduki, on politseil õigus sõiduk valdajalt ära võtta ja täiturile üle anda.
Ka on seni sageli ette tulnud, et pärast täitemenetluse alustamist väheneb võlgniku ametlik sissetulek märkimisväärselt, kuigi võlgnik töötab edasi sama tööandja juures. Juhtudeks, mil tekib kahtlus, et võlgnik saab osa või kogu sissetuleku nö mustalt, antakse kohtutäiturile eelnõu kohaselt õigus hinnata võlgniku tegeliku sissetuleku suurust ning vajadusel võimalus arestida raha võlgniku tööandjalt. Antud võimalus tekib kõigis täiteasjades.
„Soomes on see meede ennast õigustanud – võlgniku tööandjale saadetud teade mõjub enamasti distsiplineerivana ja tööandja asub selle saamise järel maksma võlgnikule tegelikku töötasu, mis võimaldab nõuet korralikult täita,“ märkis Reinsalu. „Seetõttu ei pea enamasti tööandjalt midagi arestima. Vajadusel saab aga kohtutäitur arestida võlgniku tööandja konto väljamaksmata tasu ulatuses, nagu see toimub ka Soome õiguse järgi.“
Lisaks peavad eelnõu kohaselt hakkama isikute võimalikku elatisvõlglase staatust kontrollima need kolmandad isikud, kel on näiteks hasartmänguseadusest või rahapesu tõkestamise seadusest tulenevalt kohustus raha väljamaksmisel isik tuvastada. Kui tegu on elatisvõlgnikuga, tuleb ka näiteks kasiinovõidu puhul enne selle väljamaksmist teavitada kohtutäiturit, kes saab raha arestida.
Eestis on praegu ligikaudu 8900 lapsevanemat, kes ei maksa oma lapsele (üle 11 000 lapse) elatist ka pärast seda, kui on tehtud kohtuotsus ning algatatud on täitemenetlus. Elatise võlgnevuste kogusumma on peaaegu 52 miljonit eurot.
