NordenBladet — Leigo Järvemuusika Festival tähistab 4. ja 5. augustil 20. juubeliaastat ja ühtlasi maestro Neeme Järvi 80. sünnipäeva, mis kulmineerub ERSO suurejoonelise kontserdiga.Festival on alates 2015. aastast pühendatud ainult klassikalisele muusikale. “Sel aastal on tegu väga mitme juubeli ühise tähistamisega – Leigo 20, Neeme Järvi 80 ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 90. Ka Eesti Vabariigi juubeli algus kajastub selle aasta kavas,” ütles Leigo Järvemuusika selleaastase programmi üks koostajatest, Marius Järvi.
Avapäeva tipphetkedeks on Leigo Järvemuusika Festivaliorkestri ja kammerkoori Voces Musicales poolt esitamisele kuuluv Arvo Pärdi ning P?teris Vasksi kaasaegne looming. Festivaliorkestri looja Risto Joosti kutsel dirigeerib õhtut rahvusvaheliselt hinnatud Läti noor dirigent Ainars Rubikis. Selle aasta kavas on uuendusena mõlemal päeval ka üks lastele suunatud kontsert, kus tuleb ettekandele Camille Saint-Saëns’i ”Loomade karneval”. Festivali teisele päevale, mis on pühendatud maestro Neeme Järvile, annab uhke lõpuakordi Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatamisel. ERSO esituses saab kuulda M. Bruchi 1. viiulikontserti, kus esiviiuliks Miina Järvi. Päeva lõpetab F. Schuberti 9. sümfoonia.
NordenBladet — Täna avalikustatud mainekas „QS World University Rankings“ maailma ülikoolide pingereas on Tartu ülikool taas oma positsiooni parandanud, tõustes 314. kohale. Võrreldes eelmise aastaga parandas TÜ oma tulemust 33 koha võrra.
Võrreldes 2015. aastaga on Tartu ülikool edetabelis tõusnud lausa 65 kohta. Võttes arvesse asjaolu, et maailmas on ligikaudu 26 000 ülikooli, kuulub Tartu ülikool selle tulemusega 1,2% maailma parima ülikooli hulka.
Edetabelit koostav rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) kasutab ülikoolide paremusritta seadmisel kuut indikaatorit, milleks on ülikooli maine akadeemiliste liidrite ja tööandjate seas (vastavalt 40% ja 10% koondhindest), akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv (20%), teaduspublikatsioonide mõjukus ehk viidete arv akadeemilise töötaja kohta (20%), välisüliõpilaste ja välistöötajate osakaal (kumbki 5% koondhindest).
Tartu ülikool parandas oma kohta QS-i kuuest näitajate rühmast neljas. Eriti märkimisväärne on tõus näitaja „ülikooli maine tööandjate seas“ arvestuses (möödunud aastaga võrreldes on ülikool tõusnud 90 kohta). Näitajate „akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv“ ja „välisüliõpilaste osakaal“ osas on ülikool tõusnud vastavalt 26 ja 21 kohta. Teaduse mõjukuse indikaatori arvestuses paranes Tartu ülikooli positsioon 10 koha võrra.
TÜ arendusprorektor Erik Puura: „Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes otseselt edetabelikoha tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda. Olulisem kohanumbrist on ehk see, et oleme jõudnud ühele pulgale, st jagame 314. kohta tabelis kõrgeimal kohal paikneva Kesk-Euroopa ülikooliga, Karli ülikooliga Prahas. Meie sõnum tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu me 2016. aastast kuulume, on olnud, et Euroopa riikide jagamine nn vanadeks olijateks ning Kesk- ja Ida-Euroopaks on järjest tinglikum, pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega. Meie edu taga on jätkuvalt tugev teadustöö ja teaduspõhine õpe, rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad, ning ühiskonna teenimise komponent, kindlasti pole meie pingutused õppekavade, ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamisel jäänud tööandjate seas tähelepanuta.“
Edetabeli koostamisel võttis QS arvesse 4000 ülikooli, kellest reastati 980. Esikoht kuulub taaskord Massachusettsi tehnoloogiaülikoolile, kellele järgnevad Stanfordi ja Harvardi ülikool. Parima Euroopa ülikoolina on Cambridge’i ülikool viiendal kohal.
Täielik edetabel on leitav „QS World University Rankings 2017/18 kodulehelt.
Metoodika kohta saab lähemalt lugeda QS-i kodulehelt.
NordenBladet – Laupäeval, 10.juunil peetakse Tallinnas Soome päeva. Toome teieni Soome-päeva kava! Tallinna linna kingitusena saja-aastasele Soomele saavad kõik soomlased sel päeval Tallinnas tasuta ühistranspordiga sõita.
Kl 11–19 Tänavatoidu- ja tänavakunsti festival – Soome toidu ala
Telliskivi loomelinnak, Telliskivi tn 60a
Korraldaja: Telliskiv Loomelinnak
Lisainfo: tallinnstreetfoodfest.ee/ ; tadaafestival.org/
Kl 13.30-> 100+ Jalgpallimängu: Eesti ja Soome riigikantseleid
Snelli staadion, Toompuiestee 24
Korraldaja: Eesti ja Soome Jalgpalliliidud
Lisainfo: 100games.eu
Kl 14–15 Hümn sinisele taevale – palvemeditatsioon
Jaani kirik, Vabaduse väljak 1
Korraldaja: Tallinna Soome kogudus
Kl 15–17 Noored soome ja eesti kammermuusikud
Jaani Kirik, Vabaduse väljak 1
Korraldaja: Muusikute Fond PLMF ja Sublime Music Agency
Kl 17-> 100+ Jalgpallimängu: Eesti ja Soome näitlejate liidud
A.Le Coq Arena, Asula 4 c
Korraldaja: Eesti ja Soome jalgpalliliidud, Eesti ja Soome näitlejate liidud
Lisainfo: 100games.torneopal.fi/taso/joukkue.php?joukkue=135386
NordenBladet – Suur Eesti-Soome kontsert on Soome 100 -juubeliaasta peasündmus Eestis. Publiku ees on soome ja eesti pop- ja rokkmuusikud, kes esinevad koos ja eraldi. Muusikuid saadab soome saatebänd Räjähtävä Nyrkki. Õhtut juhivad tuntud näitlejad Sanna Stellan ja Jan Uuspõld. Tasuta kontsert on muusikaline segu nostalgiast ning uutest noortest artistidest – soomlaste ja eestlaste ühisesinemistest ning naabermaa laulude tõlgendustest. See on läbilõige praeguse hetke soome kultuurist ja selle ühisosast eestlusega.
Suurel Eesti-Soome kontserdil 10. juunil 2017 esinevad: Saara Aalto (FI)
Soome 100 kontserdi värskeim täht on Suurbritannia X Factori saatest superstaariks tõusnud Saara Aalto. Saara on laulnud duetti nii Jose Carrerase, Andrea Bocelli kui ka Adam Lambertiga.
Tõnis Mägi (EE)
Tuntud ja armastatud laulja, helilooja ja näitleja, kes on end iga eestlase südamesse laulnud ning sinna jäänud.
Vesa-Matti Loiri (FI) – jääb ära
Üks Soome omanäolisemaid meelelahutajaid. Lauljana tuntakse teda kui poplaulude esitajat ja Eino Leino tekstidele kirjutatud laulude tõlgendajat.
Chalice (EE)
Mitmekülgne muusik, pidevalt muutuv ja arenev artist, kes on tuntud oma sügavasisuliste tekstide ning eriilmelise repertuaari poolest.
Iiris (EE)
Elektroonilist popmuusikat esitav, Björki ja Kate Bushiga võrreldud lauljatar laulis end rahvusvahelise kuulajaskonna teadvusesse 2010. a Tallinn Music Week festivalil.
Mari Kalkun (EE)
Laulja ja helilooja ning üks Eesti tuntuimaid pärimusmuusikuid. Tema muusikat inspireeriivad loodus, eesti luule ja rahvamuusika.
Petri Laaksonen (FI)
Mitmekülgne Soome laulja ja helilooja, kes on kirjutanud palju populaarseid lööklaule, jõululaule ning ka vaimulikku muusikat.
Lenna (EE)
Üks Eesti muusikamaastiku säravaid tähti. Indiepoppi laulev Lenna alustas oma karjääri 2005. aasta Eurovisioonil esinenud ansambri Vanilla Ninja koosseisus.
Paleface (FI)
Soome tuntumaid räppareid ja aktiivne ühiskondlik mõjutaja. Soome 100 kontserdi taustabänd Räjähtävä Nyrkki (FI) on Paleface’i bänd.
Jaan Pehk (EE)
Väga mitmekülgne artist: kirjanik, laulja ja kitarrist. Orelipoisi nime all musitseeriv Pehk on armastatud laulukirjutaja.
Jüri Pootsman (EE)
Noor artist sai avalikkusele tuntuks laulukonkursi “Eesti otsib superstaari” kaudu. Omapärase tämbriga laulja esindas Eestit ka 2016. a Eurovisioonil.
Ronya (FI)
Tõusev täht Soome muusikataevas. Tema muusikas ühinevad urbanistlik popp ning rütm ja bluus.
Stig Rästa (EE)
Laulja, kitarrist ja laulukirjutaja. Ansambliga Traffic ka Soomes esinenud Rästa esindas Eestit 2015. a Eurovisioonil koos Elina Borniga. Praegu tuntakse Rästat ka kui poistebändi Beyond, Beyond loojat.
Scandinavian Music Group (FI)
2002. a loodud pop- ja folkansambel. Akustilist muusikat mängivasse rühma kuuluvad Terhi Kokkonen, Pauliina Kokkonen, Miika Paatelainen ja Joel Melasniemi.
Villu Tamme (EE)
Tuntud punkmuusik. Tamme ja tema bänd J.M.K.E. viisid oma lauluga “Tere, perestroika!” eesti punkmuusika ka Soome kuulajate teadvusesse.
Tuomo (FI)
Soome soul- ja džässmuusik. Ta varieerib eelarvamustevabalt rütmimuusika eri stiile.
Ailu Valle (FI)
Saami räppar, kes teeb muusikat oma emakeeles, põhja-saami keeles. Oma muusikas väljendab ta selgeid seisukohti, kuid on samas apoliitiline.
NordenBladet — Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu otsustas Tallinnas peetud nõukogul jätta peamised intressimäärad muutmata. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi jättis keskpank 0 protsendile. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära jättis keskpank -0,4 protsendile ning laenamise püsivõimaluse intressimäära 0,25 protsendile vahendab ERR.
Samuti kinnitas keskpanga nõukogu, et jätkab igakuiseid varaoste 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta lõpuni või vajadusel kauemgi. Varaoste jätkatakse igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga.
Vaata ka kell 15.30 algavat pressikonverentsi:
Avafoto: Keskpankurite ühispilt Tallinnas (Euroopa Keskpank) Allikas: Eesti Rahvusringhääling
