Laupäev, oktoober 4, 2025

EESTI UUDISED

Kohtumisel Itaalia parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga oli fookuses rändekriis

NordenBladet — Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja väliskomisjoni kohtumisel Itaalia parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga keskenduti rändekriisi põhjustele ja selle lahendamise võimalustele.

Nestor ütles kohtumisel, et Eesti võtab Euroopa Liidus kokku lepitud kohustusi tõsiselt. „Meil on põhimõtteline seisukoht, et soovime rahvusvahelise kaitse taotlejatega vestelda enne kui nad riiki saabuvad,“ ütles Nestor. Ta märkis, et Kreeka valitsus on sellega nõustunud ja avaldas lootust, et ka Itaaliaga saavutatakse peagi sarnane kokkulepe.

Kohtumisel Itaalia kolleegidega ütles väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et kõige olulisem on meie kõigi ühtne julgeolek ja kodanike turvatunne. „Sellest lähtuvalt peame tegutsema ka rändekriisile lahenduste leidmisel,“ ütles Mihkelson. Tema sõnul jääb migratsiooni probleem meiega veel aastakümneteks ja selle esinevate põhjustega tuleb aktiivsemalt tegeleda. „Koostöö ühiste ohtude tõrjumisel on väga oluline,“ ütles Mihkelson. „Ja ühtsust on täna Euroopas oluliselt rohkem kui me oleks veel pool aastat tagasi arvanud.“

Mihkelsoni sõnul ei ole Itaalia rändekriisi lahendamisel üksi. „Piiririigina saame väga hästi aru, mida tähendab migratsiooni surve,“ ütles ta. „Eesti on vähese ressursi juures väga tõsiselt võtnud oma panust Euroopa Liidu välispiiri kindlustamisel.“

Mihkelson rääkis, et ka Eesti on omal nahal tunda saanud, kui Euroopas on puudunud ühtsus. „Me jäime 50 aastaks okupeeritud riigiks ja seetõttu, nähes tänaseid sügavaid probleem, oleme Euroopa ühtsuse poolt,“ ütles Mihkelson. „Tuleme probleemidega toime ainult siis kui oleme ühtsed ja hoolime teineteise muredest ja julgeolekuprobleemidest. Arvestades kõiki ohuallikaid ja reaalseid ohutegureid peame mõtlema, mida veel teha, et ka 20-30 aasta pärast püsiks Euroopa Liidu ühtsus.“

Väliskomisjoni esimehe sõnul peab tajuma olemasolevaid ohte ja lähtuvalt nendest oma poliitikat kujundama. Tema sõnul on Eestile erakordselt oluline võimalikult tihe koostöö oma partnerite ja liitlastega. „See ei puuduta ainult vahetute ohtude naabruses olevaid riike, vaid kogu Lääne maailma võimekust püsida konkurentsis ja oma julgeoleku tagamisel,“ ütles ta.

Külalised tõid välja, et laias laastus on Euroopas kaks põhilist probleemi – põhjas on selleks suhted Venemaaga ning lõuna pool Lähis-Ida ja migratsiooni probleemid. Nad tõdesid, et Euroopal on oluline tegeleda nende probleemide lahendamisega üheskoos, kuid migratsiooni küsimuses on Itaalia ja Kreeka jäänud üksi.

Väliskomisjoni kohtumisel osalesid Barbi Pilvre, Anne Sulling, Andres Herkel ja Henn Põlluaas. Itaalia parlamendi väliskomisjoni delegatsioon on Tallinnas visiidil Riigikogu väliskomisjoni kutsel. Visiidi eesmärk on kahepoolsete suhete tihendamine. Homme kohtub delegatsioon Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetega.

Avafoto: Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtus Itaalia parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Anne Sulling: innovaatilisem Eesti ei teki läbi üürimajade ehituse

NordenBladet — Riigil ei tasu ettevõtluse arendamiseks mõeldud vahendeid suunata sinna, kus pole innovatsiooni loomine võimalik, leiab endine väliskaubandus- ja ettevõtlusminister, riigikogu liige Anne Sulling (Reformierakond).

„Riigi üks peamisi innovatsioonikulutuste indikaatoreid on kulutused teadus- ja arendustegevusele osakaaluna SKT-st. Hoonete renoveerimine ja ehitamine ei kuulu selle hulka,” ütles Sulling.

Riigikogu liige märkis arupärimises ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole, et minister lubas suunata täiendavad 160 miljonit eurot innovaatilisema Eesti ettevõtluse arendamisse, kuid 60 miljonit sellest läheb üürielamute programmi ja 40 miljonit Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks.

„Rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid IMF-ist soovitavad suunata täiendavaid vahendeid innovatsiooni toetusprogrammidesse nagu EAS-i innovatsiooni- ja arendusosak ja ettevõtte arenguprogramm. Innovatsiooni edendamisel on mõistlik pöörata tähelepanu valdkondadele, kus tase on kõige nõrgem – näiteks töötlevale tööstusele, kus Eesti mahajäämus Euroopa Liidu keskmisest on suurim. Tänane koalitsioon on teinud valiku suunata see raha aga projektidesse, milles pole innovatsiooni loomine võimalik,“ sõnas ta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas eile (12.juuni) riigikogus Reformierakonna saadikute esitatud arupärimisele innovatsiooni edendamise kohta Eesti majanduses.

 

Avafoto: Anne Sulling (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Grete Paia saab homme Strasbourgis Euroopa Parlamendi ja Komisjoni juhtidelt auhinna

NordenBladet — Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker annavad Grete Paiale homme Strasbourgis üle Erasmus+ saadiku auhinna, vahendab ERR. Grete on tuntud Eesti laulja ja laulukirjutaja, kes õppis ühe semestri Milano Bocconi ülikoolis turundust ja rahandust. Lauljatar on tunnistanud, et Erasmus+ kogemus oli suureks kasuks isiklikule arengule. “Ma ei olnud enam pelglik ja ma usun, et see vastleitud enesekindlus oli otseselt seotud mu Erasmus+ kogemusega,” on ta öelnud.

Grete ütles, et saavutas täiesti uue mõtlemise, mis kasvatas loovust ning seetõttu kirjutas ta Itaalias viibimise ajal mitu uut laulu. “Kui mul on esinemine mõnes teises riigis, ei saaks mind keegi takistada sinna minemast. Inimene peab saama minna, kuhu iganes soovib,” rõhutas Grete liikumisvabaduse olulisust.

 

Avafoto: Grete Paia (Erakogu)
Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

Neli uut ministrit andsid riigikogu ees ametivande

NordenBladet —Riigikogu ees vande andmisega astus täna ametisse neli uut ministrit: rahandusminister Toomas Tõniste, kaitseminister Jüri Luik, keskkonnaminister Siim Kiisler ja riigihalduse minister Jaak Aab.

„Soovin kõikidele uutele ministritele edu! Tere tulemast meeskonda, mille eesmärk on muuta Eesti elu sidusamaks, seista Eesti majanduskasvu eest ning hoolitseda selle eest, et meie ühiskond oleks jätkusuutlik, turvaline ja heaks koduks kõigile Eestimaa inimestele,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Alustama peab täie hooga, sest järgmise poole aasta jooksul soovime Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana viia elu edasi igas meie juhitavas valdkonnas.“

Rahandusminister Toomas Tõniste on olnud Riigikogu XI ja XII koosseisu liige. Aastatel 2016-17 juhtis ta EVR Cargo nõukogu tööd ning aastatel 2008-2011 kuulus ta Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogusse.

Kaitseminister Jüri Luik töötas vahetult enne kaitseministriks asumist välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantslerina. Alates 2015. aastast on ta juhtinud  Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tööd. Ta on varasemalt kahel korral olnud ametis kaitseministrina ning ka välisministrina, töötanud suursaadikuna nii Moskvas kui Washingtonis.

Keskkonnaminister Siim Kiisler on olnud Riigikogu X, XII ja praeguse XIII koosseisu liige, kus ta juhtis põhiseaduskomisjoni tööd. Aastatel 2008-2014 töötas ta regionaalministrina.

Riigihalduse minister Jaak Aab töötas enne ministri ametisse astumist Eesti Keskerakonna peasekretärina. Ta on olnud Riigikogu IX ja XI koosseisu liige, aastatel 2005-2007  oli ta ametis sotsiaalministrina. Ta on töötanud Võhma linnapeana ja Eesti Linnade Liidu tegevdirektorina ning nõustanud Soome kohalikke omavalitsusi.

 

Avafoto: Uued ministrid riigikogu ees ametivannet andmas (Riigikantselei/Jürgen Randma)
Allikas: Valitsus.ee

 

Kindral Riho Terras: Itaalia on Vahemere julgeoleku üks võtmeriikidest

NordenBladet – Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtus täna Roomas Itaalia kaitseväe juhataja kindral Claudio Grazianoga, et arutada Vahemere julgeoleku küsimusi ning erinevaid missioone Aafrika mandril.

„Itaalia on Vahemere julgeoleku tagamisel üks võtmeriikidest. Koostöö Eestiga on märk sellest, et liitlaste vahel on ühine arusaam julgeolekuohtudest,“ ütles kindral Terras, kelle sõnul on oluline, et meie Euroopa liitlased, kes on otseselt ja igapäevaselt lõunast tuleneva surve all, tunneks sarnast tuge nagu oleme tundnud meie oma julgeolekumurede puhul.

Kindral Terras külastas täna ka Roomas asuva Euroopa Liidu missiooni EUNAVFOR Med/Sophia peastaapi ja Itaalia ühendoperatsioonide staapi, kus arutati Euroopa Liidu piraatluse vastase tegevuse üksikasju. Eesti suurendab tänavu suvel oma panust EUNAVFOR missioonil ja saadab seal seni teeninud logistikaohvitserile lisaks veel ühe ohvitseri.

Itaalia katiseväe juhataja kindral Graziano annetas kindral Terrasele Itaalia kindralstaabi teenetemedali tema panuse eest riikidevahelisse kaitsekoostöösse.

Itaalia on üks Tallinnas 2008. loodud NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse asutajariikidest.

Foto: Itaalia kaitseväe juhataja kindral Claudio Grazianoga ja Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras (allikas: Itaalia kaitseministeerium)
Allikas: Eesti Kaitsevägi