NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 9. jaanuaril algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (771 SE).

Eelnõuga tagatakse EL üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPi määruse sujuv rakendamine. Määrus rakendus 22. märtsil 2022. Eelnõu kohaselt arvatakse PEPP III samba regulatsiooni alla, rakendatakse sellele III samba pensioniiga ja maksusoodustusi ning lisatakse  seadustesse viited PEPPile ja PEPPi määrusele.

PEPPi võib pakkuda krediidiasutus, elukindlustusselts, tööandjapensioni kogumisasutus, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pakkuda ka personaalseid pensioniskeeme ja kelle tegevuse üle teostatakse järelevalvet. Eesti mõistes oleks see fondivalitseja, kellel on vabatahtliku pensionifondi valitsemise luba. Samuti võib PEPPi pakkuda eurofond ja eurofondi valitseja, alternatiivfondi valitseja ning investeerimisühing, kellel on portfelli valitsemise tegevusluba. Kui seni on III sammas hõlmanud meil vabatahtlikke pensionifonde ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, siis PEPPi lisandumisega võimalik pensioniskeemide ring laieneb. Lisaks pensionifondile ja kindlustuslepingule võib PEPP olla ka alternatiivfondi, eurofondi, hoiuse või väärtpaberiportfelli kujul.

Seletuskirjas märgitakse, et uuendusliku elemendina on PEPPi puhul püütud saavutada selle pensioniskeemi nö kaasaskantavust. Mõte on selles, et kui pensionikoguja kolib mõnda teise ELi liikmesriiki elama, võiks tal olla võimalik jätkata pensionikogumist olemasolevas PEPPis ja kui uues liikmesriigis on ettenähtud maksusoodustused pensioniskeemi sissemaksetele, siis saada osa neist soodustustest.

III samba sissemaksetele rakenduvaid maksusoodustuse piirmäärasid eelnõu ei muuda. Maksumaksja võib 15 protsendi ulatuses oma maksustatavast tulust, kuid mitte suuremas summas kui 6 000 eurot, III samba sissemakseid maksustatavast tulust maha arvata. Need piirmäärad hõlmavad eelnõu järgi edaspidi ka PEPPi sissemakseid ja kehtivad kõigile III samba pensioniskeemidele kokku, kui ühel inimesel peaks neid mitu olema.

PEPPi pensionieaks saab III samba pensioniiga, so vanaduspensioniiga miinus viis aastat. Nagu praegu III sambas, on edaspidi ka PEPPi eluaegne pension ja vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud pension maksuvabad ning lühemad pensionid ja ühekordsed väljamaksed maksustatud tulumaksuga määras 10%. Kui raha võetakse välja enne pensioniiga, tuleb väljamakselt tasuda tulumaks 20%. Erandiks on väljamakse puuduva töövõimega isikule, mis on maksuvaba.

Ühtegi Eesti finantssektori turuosalise pakutavat pensioniskeemi PEPPina seni veel registreeritud ei ole. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaalkomisjoni 9. jaanuaril algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE).

Eelnõuga muudetakse seaduse § 2 lõiget 2 viisil, et edaspidi ei sõltuks lapsele represseeritu staatuse andmise sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise sisulised põhjused. Edaspidi loetakse represseerituks asumisel sündinud lapsed, kes on sündinud 5 aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest alates, sõltumata sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Päästame Eesti Metsad, MTÜ Niilusoo, Aivar Ruukeli. Anne Maasiku, Anneli Palo, Eda Veeroja, Epp Petrone, Hendrik Noore, Heiki Trolla, Imbi Paju, Inga Raitari, Jaan Tootseni, Jalmar Vabarna, Kadri Giannakaina Laube, Kadri Kõusaare, Kaia-Kaire Hundi, Kairi Leivo, Kaspar Kurve, Kauksi Ülle, Kerttu Rakke, Kristel Vilbaste, Lauri Sommeri, Maarika Niidumaa, Mari Kalkuni, Marju Kõivupuu, Mihkel Kanguri, Mihkel Kunnuse, Olavi Ruitlase, Peeter Lauritsa, Piret Räni, Rainer Kuuba, Rea Rausi, Remo Savisaare, Tiia Kõnnusaare, Tiia Morfini, Toomas Trapido, Viljar Kavanti ja Õie Sarve algatatud kollektiivse pöördumise “Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!” ja edastas selle menetlemiseks riigikaitsekomisjonile.

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus arutab kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamist, sealhulgas omavalitsustele riigieelarve toetusfondist eraldatava raha kasutuspiirangutest loobumist.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul peeti 2017. aastal toimunud haldusreformi järel oluliseks anda linnadele ja valdadele rohkem õigusi ja vastutust ning suurendada nende finantsautonoomiat, kaotades muu hulgas riigilt tuleva toetusfondi raha kasutuspiirangud. “See plaan on aga takerdunud. Riigikontrolli auditist selgus, et riik on linnade ja valdade eelarvetuludest umbes viiendiku puhul ette ära otsustanud, milleks on õige raha kasutada, ning omavalitsuste õigus ise oma tulude ja nende kasutamise üle otsustada on jätkuvalt märksa piiratum kui näiteks Põhjamaades,” ütles ta.

Tema sõnul viitas Riigikontroll kasutuspiirangute kaotamise põhilise takistusena ministeeriumite ja omavalitsuste vastastikusele usaldamatusele, mille ületamine eeldab selgeid otsuseid ja kokkuleppeid. “Soovime saada istungil ülevaate, milliseid samme valitsus Rahandusministeeriumi eestvedamisel plaanib, et piirangute kaotamise ja kohalikele omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisega kiirelt edasi liikuda,” ütles Mölder.

Erikomisjoni istungile on kutsutud riigihalduse minister Riina Solman, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bergštein, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Tambet Drell.