NordenBladet — Bigbanki laenuportfell kasvas jõudsalt ka juulis, 71 miljoni suurune kuine kasv on käimasoleval aastal rekordiline.
Suurimat kuist kasvu näitasid eraldiseisvalt ärilaenu- ja kodulaenuportfell. Mõlema äriliini portfelli head kasvunumbrid näitavad, et vaatamata Eestis endiselt kiratsevale üldisele majandusolukorrale on Bigbanki laenupakkumised väga atraktiivsed nii eratarbijatest koduostjatele kui ka äriklientidele. Ka tarbimislaenuportfell näitas soliidset kasvu, jäädes kuises vaates napilt alla vaid tugevale mai tulemusele.
Juulis kiirenes euribori alanemistempo – kuu lõpus langes 6 kuu euribor alla 3,6% taseme, mis on madalaim intressitase alates 2023. aasta maist. Enamikule äri- ja kodulaenuklientidele tähendab see jätkuvat intressimaksete leevendust, Bigbankile aga intressitulude kokku tõmbumist. Hoiuse poole pealt tähendab see klientidele deposiidiintresside vähendamist, eriti on turul märgata langust 1-aastaste ja pikemate tähtaegadega deposiitide intressimäärades. Bigbanki hoiuseportfellis on jätkuv teises kvartalis alanud trend, mille kohaselt üha enam hoiusekliente eelistab langevate intresside keskkonnas lühiajalist tähtajalist hoiust nii pikaajalisele tähtajalisele hoiusele kui ka säästuhoiusele. Kokkuvõttes tähendas see tähtajalise hoiuseportfelli kasvu ja säästuhoiuse portfelli vähenemist. Hoiuseportfell kokku kahanes juulis 18 miljoni euro võrra.
Laenuportfelli krediidikvaliteet juulis ei halvenenud. Laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindluste ning eraldiste kulu maht oli 1,7 miljonit eurot, mis on võrreldes esimese poolaasta keskmise tasemega oluline langus. Jätkuvalt on madal mittetöötava laenuportfelli osakaal kogu laenuportfellist.
Juuli 3,4 miljoni suurune puhaskasum on rahuldav tulemus. Võrreldes eelmise aasta seitsme kuu koondtulemusega on Bigbanki puhaskasum vähenenud 1,5 miljoni euro võrra. Peamisteks languse teguriteks on olnud neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindluste ning eraldiste mahu kasv, kuid oma osa on andnud ka kasvanud palga- ja tulumaksukulu. Viimase efekt tuleneb peamiselt Lätis krediidiasutustele kehtestatud tulumaksukohustusest, mis mõjutab finantstulemusi alates 2023. aasta detsembrist.
Bigbanki 2024. aasta juuli majandustulemused:
Klientide hoiused ja saadud laenud kasvasid aastaga 585 miljonit eurot 2,2 miljardi euroni (+35%).
Nõuded klientidele kasvasid aastaga 429 miljonit 2,0 miljardi euroni (+28%).
Neto intressitulud olid juulis 9,2 miljonit eurot, aasta seitsme esimese kuuga kokku 60,6 miljonit eurot. Seitsme esimese kuu võrdluses aasta taguse sama perioodiga oli kasv 5,2 miljonit eurot (+9%).
Neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindluste maht ja eraldiste kulu kokku oli aasta seitsme esimese kuuga 16,9 miljonit eurot, võrreldes aasta taguse ajaga oli kasv 6,7 miljonit eurot ehk 65%.
Juuli puhaskasum oli 3,4 miljonit eurot. Seitsme esimese kuu kasum kokku moodustas 19,2 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2023. aasta sama perioodiga 1,5 miljonit eurot ehk 7%.
Omakapitali tootlus oli juulis 15,9%.
Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
Juuli 2024
7 kuud 2024
7 kuud 2023
Erinevus YoY
Neto tegevustulud kokku, sh
9 783
66 818
60 568
6 250
+10%
Neto intressitulu
9 183
60 556
55 362
5 194
+9%
Neto teenustasud
774
5 182
4 709
473
+10%
Tegevuskulud kokku, sh
-3 952
-26 822
-26 124
-697
+3%
Võtmenäitajad
Juuli 2024
7 kuud 2024
7 kuud 2023
Erinevus YoY
ROE
15,9%
13,2%
17,1%
-3,9pp
Kulu/ tulu suhe (C/I)
40,4%
40,1%
43,1%
-3,0pp
Soovitusindeks (NPS)
48
58
57
+1
Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 2,5 miljardit eurot.
Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
Telefon: +372 5393 0833
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee
NordenBladet — AS Infortar teavitas AS-i Tallink Grupp oma osaluse olulisest muudatusest.
Alates 9. augustist 2024 omab AS Infortar 509 092 817 AS Tallink Grupi aktsiat, mis esindab 68,47% AS Tallink Grupp hääleõiguslikest aktsiatest. Enne osaluse olulist muutust omas AS Infortar 347 696 887 AS Tallink Grupi aktsiat, mis esindas 46,76% kõigist AS Tallink Grupp hääleõiguslikest aktsiatest.
Anneli Simm
Investorsuhete juht
AS Tallink Grupp
Sadama 510111 Tallinn
E-mail Anneli.simm@tallink.ee
NordenBladet — 2024. aasta I poolaasta on ehitusturul möödunud järjest tiheneva konkurentsi tingimustes. Avaliku sektori tellimused on jätkuvalt madalseisus ning erasektori ehituseelne protsess on jätkuvalt väga pikk. Analüütikute hinnang lähimate kvartalite majanduskasvule on ettevaatlik ja eratellijate tegevus sellega kooskõlas.
Vaatamata keerulistele majandustingimustele on Nordeconi kontsern oma majandustulemustes käesoleva aasta I poolaastal parandanud kolme olulist näitajat – müügitulu, kasumit ja teostamata tööde portfelli mahtu.Nordeconi kontserni 2024. aasta I poolaastat iseloomustab eelkõige kasumlikkuse paranemine. Kontserni brutokasumlikkus moodustas 6,3% (I poolaasta 2023: 3,2%) ning II kvartalis 7,4% (II kvartal 2023: 3,4%). Kasumlikkus paranes mõlemas, nii hoonete kui ka rajatiste, segmendis ning sellele on kaasa aidanud nii peatöölepingutest tulenevate riskide parem maandamine kui ka pikkade, enne Ukraina sõja algust sõlmitud ja ehituse sisendhindande kiirest kasvust tugevalt mõjutatud lepingute lõppemine 2023. aastal .
Kontserni puhaskasumiks kujunes 1 802 tuhat eurot (I poolaasta 2023: kahjum 2 299 tuhat eurot)2024. aasta I poolaasta müügitulu oli 114 945 tuhat eurot, mis on 33% suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodi jätkuvate tegevuste müügituluga. Hoonete segmendis suurenes müügitulu 51% ja rajatiste segmendis vähenes 27%.Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2024 oli 178 799 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 15%. I poolaastal sõlmiti uusi lepingud kokku 64 030 tuhande euro väärtuses, millel aruandeperioodi järgselt, juulis lisandus 33 597 tuhande euro väärtuses uusi lepinguid.
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR ‘000
30.06.2024
31.12.2023
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid
12 513
11 892
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
41 368
37 010
Ettemaksed
3 576
1 789
Varud
22 948
25 879
Käibevara kokku
80 405
76 570
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud
76
76
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
9 519
9 113
Kinnisvarainvesteeringud
5 517
5 517
Materiaalne põhivara
13 660
14 292
Immateriaalne põhivara
14 975
14 964
Põhivara kokku
43 747
43 962
VARA KOKKU
124 152
120 532
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
11 064
10 188
Võlad hankijatele
62 115
39 855
Muud võlad
7 436
9 241
Ettemaksed
10 365
20 602
Eraldised
671
1 129
Lühiajalised kohustused kokku
91 651
81 015
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused
4 137
8 563
Võlad hankijatele
2 107
6 011
Eraldised
2 413
2 405
Pikaajalised kohustused kokku
8 657
16 979
KOHUSTUSED KOKKU
100 308
97 994
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
14 379
14 379
Omaaktsiad
-660
-660
Ülekurss
635
635
Kohustuslik reservkapital
2 554
2 554
Realiseerumata kursivahed
3 951
3 786
Jaotamata kasum
1 939
919
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
22 798
21 613
Mittekontrolliv osalus
1 046
925
OMAKAPITAL KOKKU
23 844
22 538
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
124 152
120 532
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR´000
6k 2024
II kv 2024
6k 2023
II kv 2023
2023
Jätkuvad tegevused
Müügitulu
114 945
68 700
86 526
52 977
186 464
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu
-107 751
-63 644
-83 743
-51 179
-182 655
Brutokasum
7 194
5 056
2 783
1 798
3 809
Turunduskulud
-172
-104
-226
-122
-497
Üldhalduskulud
-3 373
-1 809
-2 984
-1 397
-6 564
Muud äritulud
77
51
210
101
286
Muud ärikulud
-458
-312
-186
-158
-465
Ärikasum
3 268
2 882
-403
222
-3 431
Finantstulud
317
180
131
62
613
Finantskulud
-1 546
-841
-1 783
-898
-3 356
Finantstulud ja –kulud kokku
-1 229
-661
-1 652
-836
-2 743
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul
11 892
7 238
Valuutakursi muutused
-20
0
Raha jäägi muutus
641
1 131
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul
12 513
8 369
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2024. aasta I poolaastal oli 7 194 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 2 783 tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on kontserni brutokasumlikkus oluliselt paranenud, moodustades I poolaastal 6,3% (I poolaasta 2023: 3,2%) ning II kvartalis 7,4% (II kvartal 2023: 3,4%).
Mõlemad segmendid olid nii I poolaastal kui ka II kvartalis kasumis ning kasumlikkus paranes võrreldes 2023. aasta sama perioodiga oluliselt. Hoonete segmendi kasumlikkus moodustas I poolaastal kui ka II kvartalis 7,7% (I poolaasta 2023: 4,9% ja II kvartal 2023: 3,6%). Rajatiste segmendi kasumlikkus oli madalam, moodustades I poolaastal 0,9% ja II kvartalis 8,5% (I poolaasta 2023: 0,1% ja II kvartal 2023: 4,5%). Kuigi kasumlikkus on paranenud mõlemas segmendis, siis tulenevalt rajatiste segmendi mahtude väiksusest teeniti enamus kasumist hoonete segmendis.
Kasumlikkuse paranemisele on kaasa aidanud nii peatöölepingutest tulenevate riskide parem maandamine kui ka pikkade, enne sõda sõlmitud lepingute lõppemine 2023. aastal, mida enim mõjutas eelnevate aastate kiire ehituse sisendhindande kasv.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2024. aasta I poolaastal 3 373 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldhalduskulud suurenenud ligikaudu 13% (I poolaasta 2023: 2 984 tuhat eurot), mis tuleneb tööjõukulude kasvust, mida mõjutab oluliselt tulemustasu reservi moodustamise kulu. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud, moodustades 3,2% (I poolaasta 2023: 3,0%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2024. aasta I poolaastal 3 268 tuhat eurot (I poolaasta 2023: kahjum 403 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 4 690 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 1 149 tuhat eurot).Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel. Ukraina grivna nõrgenes 2024. aasta I poolaastal euro suhtes ligikaudu 2,7% ning Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes ligikaudu 2,3%.
Kontserni Ukrainas ja Rootsis asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikesse valuutadesse saadi vastavalt kursikahjumit kokku 163 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 241 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 1 802 tuhat eurot (I poolaasta 202 3: kahjum 2 299 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluva kasumi osa moodustas 1 020 tuhat eurot (I poolaasta 2023: kahjum 2 493 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2024. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas 6 114 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 4 329 tuhat eurot). Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele ja materjalide soetamisel. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2024. aasta I poolaastal oli -302 tuhat eurot (I poolaasta 2023: -387 tuhat eurot). Investeeringud põhivarasse moodustasid 257 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 185 tuhat eurot) ja materiaalse põhivara müügist laekus 78 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 291 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 18 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 524 tuhat eurot), saadud intressid 138 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 9 tuhat eurot) ning investeeringud pikaajalistesse hoiustesse 250 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 0 eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2024. aasta I poolaastal oli -5 171 tuhat eurot (I poolaasta 2023: -2 811 tuhat eurot). Saadud laenud moodustasid kokku 468 tuhat eurot, mis koosneb arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2023: 1 242 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 3 392 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 650 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega ning arvelduskrediidi muutusega. Rendimaksed moodustasid 1 091 tuhat eurot (I poolaastal 2023: 1 447 tuhat eurot). Dividende maksti 2024. aasta I poolaastal 661 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 1 355 tuhat eurot).Seisuga 30.06.2024 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 12 513 tuhat eurot (30.06.2023: 8 369 tuhat eurot).
*jätkuvad tegevused
Tulenevalt Nordecon Betoon OÜ ja NOBE Rakennus OY müügist 2023. aasta detsembri algul kajastatakse nimetatud ettevõtete äritegevus konsolideeritud aruannetes mittejätkuvaks tegevusvaldkonnana. Mittejätkuva tegevusvaldkonna tulud ja kulud on aruandeperioodi võrreldavate perioodide kohta kajastatud konsolideeritud koondkasumiaruandes eraldi real „Kasum/-kahjum mittejätkuvast tegevusvaldkonnast“
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni välisturgude osakaal võrreldes 2023. aasta I poolaastaga ei ole muutunud. 2024. aasta I poolaastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 2% kogu müügitulust, mis koosneb kontserni Ukraina tegevusmahtudest. Vaatamata jätkuvale sõjaolukorrale on tegevusmahud 2024. aastal Ukrainas kasvanud ja seda eelkõige II kvartalis. Töös on 2023. aastal sõlmitud lepingud alajaamade rekonstrueerimine koos turvarajatiste rajamisega Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites.
Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut. Koos Nordecon Betoon OÜ müügiga 2023. aasta detsembri algul väljus kontsern ka Soome turult, kus tegutseti Nordecon Betoon OÜ tütarettevõtte NOBE Rakennus OY kaudu. Lätis tegutses kontsern projektipõhiselt.
6k 2024
6k 2023
6k 2022
2023
Eesti
98%
98%
97%
97%
Ukraina
2%
1%
0%
2%
Soome
–
1%
1%
1%
Läti
–
0%
2%
0%
2024. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.
Kontserni 2024. aasta I poolaasta müügitulu oli 114 945 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodi jätkuvate tegevuste müügituluga, mil vastav näitaja oli 86 526 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 33%. 2024. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete segmendis 100 421 tuhat eurot ning rajatiste segmendis 14 486 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 66 651 tuhat eurot ja 19 821 tuhat eurot. Müügitulu suurenes hoonete segmendis 51% ja vähenes rajatiste segmendis 27%. Müügitulu kasv on lähtuvalt kontserni tööde portfelli mahule ootuspärane, samuti ka muutused raporteeritavate segmentide lõikes.
Tegevussegmendid
6k 2024
6k 2023
6k 2022
2023
Hooned
87%
77%
80%
74%
Rajatised
13%
23%
20%
26%
Segmendisisene müügitulu
Hoonete ehituse segmendis on oluliselt suurenenud ühiskondlike hoonete alamsegment, kus müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahekordistunud ning 27% on suurenenud ka ärihoonete alamsegmendi maht. Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi mahud on olnud tagasihoidlikud ka eelnevatel aastatel ning seetõttu ei ole mahtude vähenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes märkimisväärne (6%), küll aga on tuntavalt vähenenud korterelamute müügitulu (38%) ning eelkõige teenuse korras ehitatavate objektide müügitulu osakaal, mis iseloomustab üldist turu hetkeseisu nimetatud alamsegmendis.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Kaitsepolitseiameti peahoone ja Loodusmaja ehitus Tallinnas; Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse laokomplekside projekteerimine ja ehitamine Tartumaal Luunja ja Nõo vallas ning Ida-Virumaal; Tallinna lähistel Saku Gümnaasiumi uue õppe- ja spordihoone projekteerimine ja ehitamine; Tartus Karlova koolihoone rekonstrueerimine ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õppehoone projekteerimine ja ehitamine Tartus Raadi linnakus.
Korterelamute alamsegmendi tulu koosneb Vektori äri- ja eluhoonekompleksi ehitusest ning omaarenduste müügitulust. Omaarenduste müügitulu on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud, moodustades aruandeperioodil 6 174 tuhat eurot (I poolaasta 2023: 5 510 tuhat eurot). Aruandeperioodi müügitulud koosneb Tartus Mõisavahe Kodu elurajooni ja kesklinna vahetus läheduses, jõe kaldal asuva Emajõe Residentsi (https://emajoeresidents.ee) arenduse korterite müügist. Jätkub Pärnus asuva Seileri Kvartali I etapi ehitus (https://seileri.ee), mis valmib 2025. aasta kevadel ning alustati Tartus, Tammelinnas asuva Tammepärja kodu arendusega (https://tammelinn.ee) Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid Tallinnas, Vektori äri- ja eluhoonekompleks ja Ahtri 6 rajatav LEED Gold keskkonnasertifikaadile vastava Golden Gate büroohoone ning Tartu vallas, Raadi alevikus, Nõlvakaare 4 asuva kaubandushoone projekteerimine ja ehitamine.
Tööstus- ja laohoone alamsegmendi müügitulu koosneb väikesemahulistest objektidest.
Hoonete segment
6k 2024
6k 2023
6k 2022
2023
Ühiskondlikud hooned
68%
33%
28%
37%
Ärihooned
20%
25%
26%
23%
Korterelamud
9%
31%
30%
27%
Tööstus- ja laohooned
3%
11%
16%
13%
Rajatiste segmendi käivet mõjutab enim teedeehituse- ja hoolduse alamsegment, mille mahud on eelmise aastaga võrreldes vähenenud ligikaudu 8%. Märkimisväärse osa alamsegmendi käibest moodustab Harjumaal asuva soomusmanööver laskevälja ja teede ehitamine, Mäeküla–Koeru–Kapu teelõigu rekonstrueerimine ning Järva maakonna teehooldelepingu täitmine. Jätkusid Rail Baltika Tagadi ökodukti ehitustööd.
Rajatiste segment
6k 2024
6k 2023
6k 2022
2023
Teedeehitus ja –hooldus
93%
65%
81%
63%
Muud rajatised
7%
20%
14%
30%
Keskkonnaehitus
0%
15%
0%
7%
Insenerehitus
0%
0%
5%
0%
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2024 oli 178 799 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 15%. I poolaastal sõlmiti uusi lepingud kokku 64 030 tuhande euro väärtuses (I poolaasta 2023: 100 632 tuhat eurot), seal hulgas II kvartalis 46 413 tuhat eurot (II kvartal 2023: 58 771 tuhat eurot). Aruandekuupäeva järgselt on lisandunud uusi lepingud 33 597 tuhande euro väärtuses. Viimaste aastate ehituse sisendhindade tõus ning intressimäärade kasv seoses Euribori tõusuga on põhjustanud arendusprojektides järsu lõppmaksumuse kallinemise ning sellest tulenevalt uute projektide alustamise edasilükkumise. Oluliselt on vähenenud Transpordiameti investeeringute maht, mis avaldab otseselt mõju ka kontserni rajatiste segmendi tööde portfelli mahtudele. Osaliselt tasandab Transpordiameti investeeringute vähenemist Rail Baltica hangete mahu suurenemine, kuid väga pikaajalised hankeprotsessid muudavad võimalike tööde alguse ning mõju müügitulule keeruliselt prognoositavaks. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on samuti vähenenud, teatav aktiivsus on kohalikes omavalitsustes.
30.06.2024
30.06.2023
30.06.2022
31.12.2023
Teostamata tööde mahud, tuhat eurot*
178 799
155 133
184 420
216 732
*jätkuvad tegevused
Tööde portfellis on suurenenud hoonete segmendi osa, mis moodustab 30.06.2024 seisuga kogu portfellist 90%, rajatised moodustavad 10% (30.06.2023: vastavalt 83% ja 17%). Võrreldes seisuga 30.06.2023 on suurenenud hoonete segmendi teostamata tööde mahud 26%, enim on suurenenud ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud. Rajatiste segmendi maht on vähenenud 35%, mille mõjutajaks teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi mahtude vähenemine.Suuremahulisemad 2024. aasta I poolaastal sõlmitud lepingud olid:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Harjumaal asuva soomusmanööver laskevälja ja teede ehitamine, maksumusega ligikaudu 5 450 tuhat eurot.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kaasaegse sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse rajamiseks Tartusse. Lepingu kogumaksumus on ligikaudu 15 000 tuhat eurot, kontsern osaleb lepingus ühispakkujana.
Lidl kaupluse ehitamine Võru linnas, maksumusega ligikaudu 3 900 tuhat eurot.
Tallinna Lennujaama E-klassi lennukite seisuplatside ehitamine, maksumusega ligikaudu 7 500 tuhat eurot.
Port Athena kvartali hoonetekompleksi ehitamine Tartus, Väike-Turu 7. Hoonete grupp koosneb neljast kuuekorruselisest ja ühest seitsmekorruselisest hoonest ning ühisest maa-alusest korrusest, mis on suuremas osas kasutusel autoparklana. Lepingu ligikaudne maksumus on 26 000 tuhat eurot.
Võrrelduna 2023. aasta jätkuvate tegevuste müügituluga prognoosib kontserni juhtkond 2024. aastal müügitulu mõningast kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2024. aasta I poolaastal töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 430 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 282 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ligikaudu 25%. Töötajate arvu vähenemist kontsernis mõjutab kontserni taristuehituse valdkonna restruktureerimine ning Nordecon Betoon OÜ ja NOBE Rakennus OY müük 2023. aasta detsembri algul.
Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
6k 2024
6k 2023
6k 2022
2023
ITP
282
384
437
374
Töölised
148
188
234
184
Keskmine kokku
430
572
671
558
Kontserni 2024. aasta I poolaastal tööjõukulud jätkuvatest tegevustest koos kõikide maksudega moodustasid 10 127 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 9 361 tuhat eurot. Tööjõukulud on kasvanud ligikaudu 8%. Jätkub üldine palgatõusu surve ning lisaks mõjutab tööjõukulude suurenemist tulemustasude reservi moodustamine.Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2024. aasta I poolaastal 100 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 33 tuhat eurot (I poolaasta 2023: vastavalt 79 tuhat eurot ja 26 tuhat eurot).Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2024. aasta I poolaastal 264 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 87 tuhat eurot (I poolaasta 2023: vastavalt 253 tuhat eurot ja 83 tuhat eurot).
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
6k 2024
6k 2023
6k 2022
2023
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot
553,9
488,3
470,0
499,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %
13,4%
3,9%
16,5%
1,8%
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %
0,4%
-11,0%
13,0%
-13,4%
Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kasv on tingitud keskmise töötajate arvu vähenemisega võrrelduna eelmise perioodi näitajaga.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com
NordenBladet — JUHTKONNA KOMMENTAAR
Merko Ehituse 2024. aasta 6 kuu müügitulu oli 204 miljonit eurot ja puhaskasum 17,5 miljonit eurot. Teise kvartali müügitulu oli 122 miljonit ja puhaskasum 13,1 miljonit eurot. Kinnisvaraarenduse langenud mahte on kompenseerinud suurenenud ehitusteenuste müük, mis moodustas poolaasta müügitulust ligi 90%.
Arvestades üldist sentimenti ehitus- ja kinnisvaraturul, jäädi Merko Ehituse juhtkonna sõnul teise kvartali ja esimese poolaasta tulemustega rahule. Merko kontsern on muutunud turusituatsioonis hästi hakkama saanud. Poolaasta kasumlikkus on eelmise aastaga võrreldes langenud tulenevalt kinnisvaraarenduse äri osakaalu vähenemisest. Teedeehituses on tellimused drastiliselt langenud, kontsernis ei ole see liiga suure mõjuga valdkond. Kokkuvõttes on kontserni ehitusteenuse portfell endiselt tugev ja korterite müük teises kvartalis mõnevõrra kasvas. Loodetavasti on turu madalpunkt seljataga.
Erasektori vaade tulevikule ja investeerimisele on möödunud aastaga võrreldes muutunud positiivsemaks ning ehitusteenuse tellimine on mõnevõrra kasvanud. Avaliku sektori tavapäraste tellimuste puudust aitab leevendada ka kaitserajatiste ning infraehituse tellimine. Merko koduturgude käitumine on väga erinev ning jätkuvalt paistab silma Leedu oma selgelt eristuva majandust toetava käitumisega ning sellest tuleneva mäekõrguselt erineva tarbijakindluse ja erasektori investeerimisvalmidusega. Kuna turu summaarsed mahud on endiselt tippaegadest oluliselt madalamad, on konkurents pakkujate vahel tugev ja sõlmitavate lepingute marginaalid väga madalad. Endiselt on praegu hea aeg ehitusteenuse tellimiseks. Oludega kohanemine on ka kontserni otsus taanduda Norrast. Nii Norra kui põhjamaade ehitusturg tervikuna kannatab inflatsioonist tulenevate mõjude käes ja kiiret paranemist oodata ei ole.
2024. aasta 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 140 miljoni euro väärtuses ja teostamata tööde jääk kasvas poolaasta lõpuks 438 miljoni euroni. Suuremad teises kvartalis sõlmitud lepingud olid Leedus tuulepargi taristurajatiste ehitus Telšiais ja NATO väljaõppekeskuse taristute lisatööd Pabrades, Lätis Ignitise päikeseelektripargi rajamine ning Eestis Arteri kvartali ehituse lisatööd, Tallinnas Putukaväila ehitus ja teede hooldusremont.
2024. aasta teises kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis TKM Grupi logistikakeskus, Hampton by Hilton ja Hyatt hotellihooned, Arter kvartal, kaitseväe ehitised Ämari linnakus, Vanasadamat ja Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Rail Baltica Tõdva maanteeviaduktid. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Kelmė ja Pagėgiai rajoonides, alajaam Kelmės ning erinevate NATO väljaõppekeskuste hooned ja taristud.
Esimese kuue kuuga andis Merko ostjatele üle 120 korterit ja 9 äripinda ning investeeris arendusprojektidesse kokku 21,3 miljonit eurot. Poolaasta lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel valmis ja ehituses 671 müümata korterit ning 81 eelmüügiga kaetud korterit. Merko käivitas tänavu nelja uue projekti ehituse ja müügi: Veerenni uus etapp Tallinnas, Õielehe Jüris, Erminurme uus etapp Tartus ning Lucavsala Riias. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus; Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses.
KOKKUVÕTE II KVARTALI JA 6 KUU TULEMUSTEST
KASUMLIKKUS2024. aasta 6 kuu kasum enne makse oli 18,3 mln eurot ja II kvartalis 13,1 mln eurot (6 kuud 2023: 20,2 mln eurot ja II kvartalis 14,1 mln eurot), mis andis 6 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 9,0% (6 kuud 2023: 9,3%).2024. aasta 6 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 17,5 mln eurot (6 kuud 2023: 19,4 mln eurot) ja II kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 13,1 mln eurot (II kvartal 2023: 13,6 mln eurot). 6 kuu puhaskasumi marginaal oli 8,6% (6 kuud 2023: 8,9%).
MÜÜGITULU2024. aasta II kvartali müügitulu oli 122,4 mln eurot (II kvartal 2023: 141,6 mln eurot) ning 6 kuu müügitulu oli 203,6 mln eurot (6 kuud 2023: 217,3 mln eurot). 6 kuu müügitulu vähenes 6,3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 6 kuu müügitulu osakaal oli 57,9% (6 kuud 2023: 30,6%).
LEPINGUTE PORTFELL30. juuni 2024 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 437,5 mln eurot (30. juuni 2023: 418,2 mln eurot). 2024. aasta 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 139,5 mln eurot (6 kuud 2023: 254,8 mln eurot). II kvartali uute lepingute maht oli 129,0 mln eurot (II kvartal 2023: 84,4 mln eurot).
KINNISVARAARENDUS2024. aasta 6 kuuga müüs kontsern 120 korterit, 2023. aasta 6 kuuga 512 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2024. aasta 6 kuuga 21,3 mln eurot ning 2023. aasta samal perioodil 80,5 mln eurot. 2024. aasta II kvartalis müüdi 61 korterit, võrreldes 2023. aasta II kvartalis müüdud 367 korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 10,6 mln eurot (II kvartal 2023: 61,2 mln eurot).
RAHAPOSITSIOONAruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 44,2 mln eurot ning omakapital 206,5 mln eurot (49,4% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2023. aasta 30. juuni seisuga olid vastavalt 9,8 mln eurot ning 186,0 mln eurot (51,3% bilansimahust). Seisuga 30. juuni 2024 oli kontserni netovõlg negatiivne 10,9 mln eurot (30. juuni 2023: positiivne 68,0 mln eurot).
Ühisettevõtte aktsiad või osad
22 570
15 514
21 915
Muud aktsiad ja väärtpaberid
80
80
80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded
20 057
21 457
24 490
Edasilükkunud tulumaksuvara
6 077
1 044
3 298
Kinnisvarainvesteeringud
12 674
11 435
16 823
Materiaalne põhivara
16 648
17 640
16 613
Immateriaalne põhivara
488
582
520
78 594
67 752
83 739
VARAD KOKKU
418 253
362 462
425 260
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
5 840
39 783
19 673
Võlad ja ettemaksed
153 595
83 889
133 898
Tulumaksukohustus
5 971
1 419
4 260
Lühiajalised eraldised
12 301
9 805
10 451
177 707
134 896
168 282
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused
27 426
37 965
35 142
Edasilükkunud tulumaksukohustus
1 626
1 774
4 441
Muud pikaajalised võlad
5 135
2 472
5 495
34 187
42 211
45 078
KOHUSTUSED KOKKU
211 894
177 107
213 360
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus
(187)
(622)
(155)
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital
7 929
7 929
7 929
Kohustuslik reservkapital
793
793
793
Realiseerimata kursivahed
(816)
(743)
(838)
Jaotamata kasum
198 640
177 998
204 171
206 546
185 977
212 055
OMAKAPITAL KOKKU
206 359
185 355
211 900
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
418 253
362 462
425 260
Urmas Somelar
Finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
+372 650 1250
urmas.somelar@merko.ee
AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis ja Leedus. 2023. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 635 inimesele ning ettevõtte 2023. aasta müügitulu oli 466 miljonit eurot.
NordenBladet — Liven AS-i („selts“) nõukogu otsustas vastavalt põhikirja punktile 2.2 ning 19.04.2024 aktsionäride üldkoosoleku otsustele suurendada aktsiakapitali 14 575,80 euro võrra 1 185 424,20 eurolt 1 200 000,00 euroni 145 758 uue 0,1 euro suuruse nimiväärtusega lihtaktsiate emiteerimise teel. Aktsiad emiteeritakse ilma ülekursita. Uute aktsiate eest tasumine toimub täies ulatuses rahaliste sissemaksetega.
Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate emiteerimine viiakse läbi seltsi aktsionäride 02.12.2019 otsusega kinnitatud aktsiaoptsiooniprogrammi LEOP („LEOP“) ja 19.04.2024 korralise üldkoosoleku otsusega kinnitatud aktsiaoptsiooniprogrammi LEOP 2024-2027 („LEOP 2024-2027“) tingimuste täitmiseks.
Uutest aktsiatest 47 495 aktsiat emiteeritakse otse LEOP optsiooni saajatele ning 98 263 aktsiat seltsi kontserni kuuluvale äriühingule Liven Kodu OÜ, misjärel need viivitamatult võõrandatakse seltsile. Seltsi kontserni kuuluvale äriühingule emiteeritavatest aktsiatest 57 057 aktsiat kavatsetakse kasutatakse LEOP-i tingimuste täitmiseks ning 41 206 aktsiat LEOP-i 2024-2027 optsioonifondi loomiseks.
Seltsi 19.04.2024 korralise üldkoosolekul otsustati välistada aktsionäride märkimise eesõigus kehtivate aktsiaoptsiooniprogrammide realiseerimiseks emiteeritavate aktsiate puhul ning anti õigus seltsi nõukogule otsustada LEOP 2024-2027 tingimuste täitmiseks seltsi aktsiakapitali suurendamise ja uute aktsiate emiteerimise seltsi kontserni kuuluvale äriühingule.
LEOP 2024-2027 optsioonifondi loomiseks anti seltsi 19.04.2024 korralise üldkoosoleku otsusega seltsile ka õigus omandada 3 aasta jooksul kuni 236 772 oma aktsiat tasudes nende eest hinna 0,1 eurot aktsia kohta ning sama otsusega on aktsionärid loobunud tingimusteta ja tagasivõtmatult tagasiostetavate seltsi oma aktsiate suhtes seltsi aktsionäride lepingust, põhikirjast ja seadusest tulenevast ostueesõiguse teostamisest ning kohustuvad mitte esitama mis tahes avaldusi, taotlusi või muid tahteavaldusi eelnimetatud õiguste teostamiseks.
Aktsiakapitali suurendamise käigus väljalastud uued aktsiad annavad õiguse dividendidele 01.01.2024 algava majandusaasta eest ning õiguse osaleda kasumi jaotamises eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.
Joonas Joost
Liven AS finantsjuht
E-post: joonas.joost@liven.ee
