Reede, juuli 4, 2025

Marju Rõmmel

Marju Rõmmel
250 POSTS 0 COMMENTS

Selline näeb välja lennukite viimne puhkepaik + FOTO!

NordenBladet — Mis juhtub lennukitega, mille kasutusaeg on lõpule jõudnud? Paljud neist jõuavad niiöelda lennukite surnuaeda, kirjutab The Telegraph. Ameerikast võib selliseid silmapaistvaid lennukite surnuaedu leida mitmeid. Esimesed on loodud peale Teist maailmasõda, kui relvajõududel oli käes piisavalt lennukeid, mida lõpuks enam ei vajatud. Lisaks sõjalennukitele on maalapil ka reisilennukeid, mis on oma aja ära elanud.

Maailma suurim õhusõidukite kalmistu leidub Arizonast ja kannab nime Davis-Monthan´i õhubaas. Sinna on paigutatud ligi 5000 USA ametivõimude lennukit, mida enam ei kasutata. Kui lennukid tuuakse surnuaiale, pestakse nad kõigepealt ning eemaldatakse kütuse- ja muud plahvatusohtlikud osad. Osad masinad on veel kasutuskõlblikud, nende ventilatsiooni kanalid topitakse kinni ja masinale kantakse peale päikesekindel kaitsevärv. Osad masinad võetakse lahti varuosadeks ja mõned hävitatakse täielikult.

Teine suur lennukite kalmistu asub Californias – Mojave Air and Space Port. See koht toimib praegu ka lennujaamana. Seal on väga palju kasutuselt võetud reisilennukeid.


Foto: Mojave Air and Space Port (Google Earth)

Lõuna-Californias asub Victorville lennujaam, kus hoitakse samuti sadu kasutuselt võetud reisilennukeid. Seda lennujaama on kasutatud ka sarjades ja filmides. Arizona ja California on kliima poolest ideaalsed paigad lennukite ladustamiseks. Kuiv õhk ei lase masinatel nii kiiresti roostetada ja seetõttu saab varuosi kauem säilitada. Igaüks kahjuks lennukite kalmistule seiklema ei pääse. Davis-Monthan´is korraldatakse siiski aegajalt bussireise.

Avafoto: OHMYGOSSIP/Google Earth

 

Iltalehti: Muutub üha populaarsemaks, et ka naised vaatavad pornot

OHMYGOSSIP — Muutub üha populaarsemaks, et ka naised vaatavad pornot. Kes ühel või teisel põhjusel, aga olulisem on see, et see teema ei ole tabu ning sellest võiks julgelt ka partneriga rääkida, kirjutab Iltalehti.

“Olen vaadanut pornot nii üksi, kui partneritega. Visuaalsust hindava inimesena mulle meeldivad kaunid inimesed. Mulle ei meeldi lihtsalt tegevus, vaid tahan, et pornos oleks mingi idee ja lugu. Porno võib seksuaalelule olla elavdav kogemus. Tuleb vaid meeles pidada, et päris elus ei ole asjad nii nagu filmides. Ennast ei tohiks poronostaaridega võrrelda, vaid oma kehas olla mina ise. Usun, et kõrvaltoimed ilmnevad siis, kui inimene ei suuda pornota enam seksi harrastada.
Olen tähele pannud, et mehed ei ole tavaliselt harjunud, et ka naine võib pornot vaadata. Juba ainuüksi see, et naine tahab koos mehega pornot vaadata, erutab neid.”

Pirjeta, 60

“Vaatan pornot mõned korrad nädalas. Kategooria vaheldub vastavalt meeleolule: vahel raju, teinekord romantiline, mõnikord grupiseks ja aeg-ajalt amatöörseks. Porno vaatamine on minu jaoks oma rahulik hetk, mil hellitan oma seksuaalsust. Ükskord vaatasin pornot endise poiss-sõbraga, aga see oli pigem piinlik. Justkui keegi oleks tunginud minu salajasse tsooni. Räägin aeg-ajal parimate sõpradega porno vaatamisest. Aastaid tagasi üks sõpradest manitses mind porno vaatamise eest ja ütles, et selle tagajärjel võib seksuaalsus väärastuda. Ma ei tea, kust ta sellise mõtte sai. Tunnen, et eneserahuldamine ja fantaasiad on üks osa seksuaalsusest. Ma ei ole halba mõju märganud. Pigem tunnen, et olen voodis julgem. Näitan otse välja, mida naudin ja millal naudin. Ma ei häbene.”

Hanna, 27

“Vaatan pornot iga nädal. Tähtsaim on näha ja kuulda, et inimesed tõesti naudivad ning rõõm on ehtne. Väljanägemine ja vaatenurgad ei ole minu jaoks nii olulised. Mulle meeldib pigem selline porno, kus koguaeg on keha üleni näha, mitte selline, kus põhirõhk on näoilmetel. Pornos on palju asju, mis mulle ei meeldi. Näiteks asjad, mille puhul on teada, et need teevad päriselus haiget. Võin vaadata ka lesbi- või homopornot, aga ka siin on oluline, et mõlemad naudivad seda täiel rinnal. On kahetsusväärne, et enamjaolt on porno siiski meestele suunatud. Õiget naudingut on väga raske leida. Olen mitu korda mõelnud, et peaks pornolehele andma korraliku tagasiside selle kohta, mida ja kuidas naised seda kasutada soovivad. Nüüd, kui otsida populaarsemaid videoid, leidub sealt vaid meeste massipornot, kus olulisem on midagi muud, kui puhas nauding.”

Heidi, 27

“Vaatan pornot ebaregulaarselt. Mõnikord mitu korda nädalas, teinekord vaid paar korda kuus. Ka see, mida vaatan, vaheldub väga palju. Ma ei oska praegu veel öelda, milline porno on minu arust parim või mis mulle meeldib. Teisest küljest on sama olukord ka seksi koha pealt – ma alles otsin ennast. Mingil põhjusel on seks mulle väga raske asi, tihti ma ei naudi seda. Lisaks ei oska ma poiss-sõbraga sellest vestelda, kuigi oleme pikalt koos olnud. Porno tundub kuidagi lihtne ja turvaline viis leida seksuaalsust. Loodan, et ühel päeval julgen ma nendest teemadest ka partneriga rääkida. Võib-olla võiksin porno kaudu näidata ja öelda, mis mulle meeldib.”

Maria, 22

“Olen üritanud mõned korrad pornot vaadata, aga kogemused ei ole head olnud. Olen vaadanud nö softpornot, aga ka see ei ole mind haaranud. Ma leian, et teiste seksimise vaatamine on vale ja vastik. Lisaks tean mitmeid, kelle elu, paarisuhe ja ka karjäär on pornosõltuvuse tõttu hävinenud.”

Hanna, 34

“Vaatan pornot paar, kolm korda nädalas. Olen õnnelikus paarisuhtes, aga me mõlemad soovime ka seda oma seksuaalset aega, kus porno on abistavas rollis. See on kiire abi näiteks stressi puhul. Oleme pornost saanud ideid oma seksuaalellu. Mulle meeldivad enim amatöörvideod, kuna need on kõige realistlikumad. Partneriga vestleme neist asjust avameelselt, aga mitte sõpradega. Naljakas, et seksuaalelust on sõpradega lihtne rääkida, aga pornost ja eneserahuldamisest mitte, kuna need on tabu. See on siiski terve osa inimese elust, niikaua, kui ei lähe äärmustesse.”

Minka, 27

“Vaatan pornot paar korda kuus. Peamiselt siis, kui tahan orgasmi saamiseks lõdvestuda ning ei pea oma kujutlusvõimet kasutama. Partneriga oleme üksteisele porno linke saatnud, aga koos pole vaadanud. Võin sõprade ja partneriga pornost vabalt rääkida. Peale paari klaasikest kangemat oleme partneriga naljatades isegi pornofilmi kavandanud. Minu arust on porno positiivne asi. Sealt saab häid nippe enda voodiellu. Amatöör- ja fetišporno näitlejad on tavalised inimesed. See on aidanud mul oma keha aksepteerida. Ainuke negatiivne asi, mida võin porno vaataja seisukohast öelda, on sellega kaasnev häbitunne. Endine partner häbenes seda nii väga, et ei tunnistanud kunagi, et vaatab pornot või masturbeerib. Ükskord vaatasin tema interneti ajaloo läbi ja leidsin sealt mitu pornolehe külastust. Ebasündsate fotode vaatamine ei ole partneri petmine.”

Hanna, 31

 

Avafoto on illustreeriv: OHMYGOSSIP
Artikkel on tõlgitud Iltalehti´st

UURING: Vaata, mitu aastat kulub abiellumisest, kui naine hakkab petma

OHMYGOSSIP — Viidi läbi uuring, milles selgus, kaua saab kestab abieluõnn enne kui naine satub võõrasse voodisse, kirjutatakse PopSugar´is ja Victoria Milan´is.

Oleme varem kirjutanud sellest, kuidas juba ühe korra petnud naine petab suure tõenäosusega uuesti. Uus uuring tõi ilmsiks, millises vanuses ja kui mitu aastat peale abielu naised tavaliselt petma hakkavad. Uuringus selgus, et naised üle maailma abielluvad tavaliselt vanuses 29 eluaastat ja hakkavad keskmiselt 36 aastaselt petma. See tähendab, et õnnelik abielu kestab 7-8 aastat.

“Abielunaised hakkavad erinevatel põhjustel petma. Võib-olla ei paku nende abikaasad piisavalt tähelepanu ja austust. Ilmselt naised ikkagi armastavad oma meest edasi, aga abielust on elevus kadunud. Füüsiliste vajaduste rahuldamiseks võib mõlemal olla keegi teine, aga samas emotsionaalset ühtsust jagatakse ikkagi omavahel,” ütleb petmisega seotud veebilehe looja Sigurd Vedal.

Lisaks vanusele võrreldi erinevate riikide naisi. Selgus, et iirlastel on keerulisem truu olla ja petetakse juba 3,6 aastat peale abiellumist (keskmine vanus pea 31 eluaastat). Rootslased murravad truudust juba peale 4,1 ja britid 4,4 abieluaastat. Ameerikas kestab uuringu kohaselt abieluõnn kõige kauem, uskumatud 8,5 aastat peale abiellumist (keskmine vanus 35,5 eluaastat). Kanadalased jaksavad abielus olla 6,7 aastat, enne, kui petma asuvad, olles 35,8 aastased. Lõuna-Ameerikas on pulmadest möödas 7,5 aastat, enne kui esimesi kõrvalelipsamisi sooritatakse (keskmine vanus 33,4 eluaastat) ning Lõuna-Aafrikas 6,8 aastat (keskmine vanus 35,8 eluaastat). Hispaanlased ja ungarlased on loomult truumad ja sealsed naised hakkavad petma vanuses 40-44 ning 45-49 eluaastat.

“Misiganes põhjustel ka petetakse, aitab salasuhe abielunaistel leida uuesti sensuaalsust, füüsilist kirge ja elurõõmu-nad vajavad seda. Need on universaalsed vajadused ja seksuaalne nauding on midagi sellist, mis on miljardite inimeste ühisus, ükskõik, kui palju erinevusi meil muidu üldiselt on,” ütleb Vedal.

Avafoto: NordenBladet

 

5 VIGA, mida tehakse näopesemisel

OHMYGOSSIP — Mõned levinumad aga väärad näopuhastusharjumused võivad põhjustada pikas perspektiivis nahaärritust, rasu ja ebapuhtust, vahendab Women´s Health.

Alla on kokku kogutud viis kõige levinumat näopesemisega seotud viga ja kuidas saaks olukorda parandada:

1. Vale toode
Õige toimega puhastusvahend peaks eemaldama mustuse, meigi ja ebapuhtuse, aga see võib eemaldada liiga palju ka naha loomulikke õlisid ja terveid rakke. Leia selline puhastusaine, mis täidab oma ülesande, ega pole liiga õrn (et peaksid nägu kaks korda järjest pesema) või liiga raske (et nahk muutuks punaseks, ärritunuks ja kuivaks).

2. Liialdamine
See on hea, kui pesed nägu päeva jooksul korra või kaks, aga rohkemad korrad võivad nahka ärritada ja põhjustada liigset rasu. Kui sa pole meiki, päikesekreemi kandnud või liialt higistanud, jäta õhtul pesuaine kasutamine vahele ja pese lihtsalt leige veega. Nahk vajab vahetevahel puhastusainetest puhkust.

3. Vale veetemperatuur
Müüt: Kuum vesi avab poorid ja külm vesi sulgeb. Tegelikkuses ei ole võimalik poore nii kergesti avada ja sulgeda. Kuum vesi võib mõnusana tunduda, aga seeläbi saab häiritud naha loomulike kaitsvate õlide kiht ja viib naha liigkuivuseni või rasu liigtootmiseni. Leige vesi on piisavalt õrn ja tõhus puhastamiseks.

4. Liigne koorimine
Koorimine on tervislik viis eemaldamaks surnud naharakud, kuid mõõdukus on võti. Vali granuleeritud koorimisvahend ja kasuta seda maksimum kaks või kolm korda nädalas. Näo õrnaks hõõrumiseks kasuta pigem käsi, mitte kindaid või lappi.

5. Kehv loputamine
Loputa nägu peale pesu hoolikalt puhtaks, et vabaneda pesuvahendi jääkainetest. Jääkained ummistavad poore ja aitavad kaasa mustuse kogunemisele. Lõug, juuksepiir ja nina saavad tavaliselt kõige vähem hoolt.


Avafoto: NordenBladet

 

Ajakiri VOGUE viitab Helsinki linnale – tulevane “Capital of Cool”?

NordenBladet — Kas see põhjamaade pealinn on tulevane kõige vägevam linn? See küsimus kõlab ajakirja Vogue kaante vahel, kus artikkel on seotud Helsinkiga.

Moeajakiri Vogue kiidab peagi saja aastaseks saavat Soome riiki hea reisisihtkoha, tugeva koolisüsteemi ja maailmakuulsa disaini poolest. Ka üritus Slush ja Soome siirdumine maailma õnnelikemate riikide hulka saab kiitust. Saja-aastase peo puhul uuris ajakiri Vogue trendigurudelt, mida Helsinkis huvitavat teha saab ja ajakirjas reastati üles selleteemalised 5 vihjet, vahendab Iltalehti.

1. Naudi toitu
Trendikad restoranivalikud on näiteks boheemlasliku hinge ja vintage disainiga BasBas, linna keskel asuv Muru ja Mat.

2. Traditsioonilised kohvikud
Ekberg, Cafe Engel ja soomlaste klassikat pakkuv Cafe Cardemumma. Erilisemat atmosfääri otsivad suundugu Töölö omanäolisse kohvikusse Cafe Regalatta.

3. Käi saunas
Eelmisel aastal avatud Löyly´t tasub külastada. Kodumaise hingega saun tekitab ajaloolist tunnet, aga turuväljaku juures olev Allas pakub silmailu jällegi arhitektuuri poolest.

4. Sukeldu ajaloosse
Seurasaari tutvustab traditsioonilisi Soome puumaju ja romantilisi kohvikuid.

5. Mine merele
Suomenlinna on klassikaline sihtpunkt ja üle vee pääseb huvitavale Vallisaarele.

Avafoto: NordenBladet/Helena-Reet Ennet