NordenBladet — Lennukis suitsetamise keeldu ei saa mitte märkamata jätta, kuna seda tuletatakse erilise tähelepanuga meelde ning kuvatakse märguande tulega. Ometi on lennukisse sisse ehitatud tuhatoosid, vahendab Daily Mail.
Suitsetamine on kõikides lennukites keelatud olnud aastakümneid, aga ometi leidub endiselt tuhatoose. Asi on nimelt selles, et reeglite kohaselt peab tualettruumis olema tuhatoos, kui keegi läheb reeglist hoolimata suitsetama – et oleks, kuhu suits kustutada ja tuhka raputada. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et suits kustutatakse tualettpotti või suisa prügikasti. Tulekahju vältimiseks on üks turvaline tuhatoos olemas.
Lennukis suitsetamine keelati Ameerikas juba aastal 1988 ning teised lennufirmad läksid riburadapidi sama reegli järgi. Keeld sai kehtestatud, kui aastal 1973 sai 123 inimest surma. Juhtus see, et Varig 820 lendas Rio de Janeirost Pariisi ning oli sunnitud suitsetamisest tekkinud suitsust sooritama hädamaandumise. Arvati, et suits tekkis suitsetamisest, mille koni oli visatud kas tualettpotti või prügikasti. Suits muutus nii paksuks, et mõne minutiga ei olnud võimalik leida enam ei päästevarustust, ega avariiväljapääsu. Enamik reisijatest surid suitsu kätte enne, kui lennuk maanduda jõudis. Ellu jäi vaid 11 inimest, kellest 10 kuulusid personali hulka.
NordenBladet — Kui suur pere koguneb jõululaupäeval kokku, ei kulu just väga palju aega, kui hinge poeb meeleolu, mis imelise sündmusega kokku ei käi. Jõulud on aeg, mis hõlmab endas rahu ja vaikust, ometigi kujuneb see paljude jaoks hoopis stressirohkeks sagimiseks. Paljud puutuvad kokku olukorraga, kus nad on kutsutud mitmele poole jõulusöömaajale. Soome elanikkonna liidu ekspert Anja Saloheimo annab 7 nõuannet, kuidas jõulusagina keskel iseendaks jääda.
1. Arutage avameelselt
Vestelge pere ja sugulastega juba etteulatuvalt, kuidas jõule veeta plaanite või millist nägemust sündmusest omate.
2. Arvestage soovidega
Oled sa kindel, et su lapsed soovivad selliseid jõule, kus üks vanematest on ööd ja päevad jõulutemaatikaga pinges? Juba eestkätt laste jaoks on oluline, et toiminguid tehtaks üheskoos ning puhkus oleks samuti koos veedetud. Ka jõulukaunistuste paigaldamisel on laste roll väga oluline ning neid võib kurvaks muuta, kui vanem on üksi kaunistused välja pannud.
3. Ole avatud
Kui tekib vähimgi tunne, et jõulud sugulastega ahistab, siis arutage seda avalikult.
Reklaam:
4. Mõelge vastutusele
Suure pere jõuluistumise ettevalmistamisel võib kergelt juhtuda nii, et toiduvalmistamise vastutus langeb ühe inimese õlule. Jaotage ülesanded ära, leppige köögi kasutamise kord kokku ning las keegi sugulastest valmistab midagi näiteks oma kodus valmis ja toob kaasa.
5. Mitte miski pole iseenesestmõistetav
On sul sugulasi, kes patriootlikult arvavad, et jõuluõhtu tuleb kindlasti kogu suguvõsaga koos veeta? Kas hoopis sina oled inimene, kes seda traditsiooni nõuab? Mis siis, kui vanavanemad unistavad rahulikust jõuluõhtust omavahel, aga see pole võimalik, sest neil lasub kohustus lapselaste ees? See on täiesti normaalne, kui jõuluõhtust on rahulik privaatne nägemus, ega pea mööda sugulasi ringi reisima ja survet tundma.
6. Pöörake traditsioon ümber
Traditsioon on kujunenud välja selliseks, et jõuluõhtul vahetatakse omavahel kinke. Kas läheks läbi, kui asjade ostmise asemel hoopis annetaks ebavajalikke asju ära ja tunneks kogu sellest protsessist rõõmu ja tänulikkust? Samuti on imeline, kui kogu suguvõsaga koguda kingitustele kuluv summa kokku ning üheskoos näiteks loomade varjupaika või muud organisatsiooni toetada.
Neile, kes kingitusteta ei taha jõule pidada, soovitame meisterdada midagi ise või valida midagi vajalikku.
7. Jagage jõule kõigiga
Kui keegi perekonnast soovib suurest jõuluistumisest osa saada, siis loomulikult võib külla minna, aga lahkumise ajaks valida sobiv kellaaeg, et ka pererahval jääks mahti rahus ja vaikuses olemist nautida. Kui keegi jällegi soovib rahu, siis sellist hetke tuleb lubada ja tolereerida.
NordenBladet — Üle 65-aastastele naistele tehtud uuring näitab, et pool tundi mõõdukat liikumist päevas võib suremusriski oluliselt vähendada, vahendab Time.
Teadusajakirjas Journal of the American Geriatrics Society kajastatud uuring viitab sellele, et kerge, kuni keskmine füüsiline aktiivsus on eakatele inimestele haiguste ennetamiseks sama tõhus, kui tugev treening noore inimese jaoks.
Uuringus osales 6000 naist, vanuses 65-99 eluaastat, kes kasutasid kolme aasta vältel igapäevaselt aktiivsusmõõtjaid. Kõik igapäevased sammud said mällu salvestatud. Tulemused näitasid, et nende, kelle päevane aktiivsus oli vähemalt pool tundi, suremusprotsent oli 12% võrra väiksem, kui neil, kelle päevane aktiivsus oli vähem, kui pool tundi. Nende, kelle füüsiline aktiivsus ületas poolt tundi, suremusprotsent oli lausa 39% madalam.
Teadlaste sõnul saab kergeks füüsiliseks aktiivsuseks pidada näiteks postkastini kõndimist, naabri juurde jalutamist või pesu kokkupanemist – peamine, et ei istuks. Tulemus näitas lisaks, et kerget füüsilist aktiivsust harrastasid üle pooled osalejad. See tulemus tegi Kalifornia ülikooli professor Andres LaCroix´i rõõmsaks. “Oleme sageli kuulnud, et selline kerge aktiivsus ei mõjuta eriliselt kuidagi. Nüüd aga on meil teaduslikud tõendid selle kohta, et suremusriski saab 3-4 aasta siseselt vähendada. Selline tulemus säilis ka siis, kui võeti arvesse erinevaid muutujaid.”
Vastavalt tervishoiu soovitustele peaksid üle 65-aastased inimesed oma heaolu silmas pidades mitu korda nädalas aktiivselt liikuma. Aktiivset liikumist võiks nädalas kokku olla vähemalt 2,5h ja koormavat liikumist tunnike nädalas. Lisaks tuleks paar korda nädalas treenida lihaste tugevust, arendada tasakaalu ja vältima ülerasvumist. Isegi aktiivne kodu koristamine võib sulle eluaastaid juurde lisada.
NordenBladet — Asjatundja kinnitab, et lapse usk muinasjuttudesse aitab kaasa aju arengule. Täiskasvanu usk ja jõuluteemalises fantaasias kaasamängimine mõjutab aga kogu ühiskonda, vahendab Iltalehti.
Soome Tampere ülikooli lastepsühhiaatria professor Tuula Tamminen usub, et täiskasvanu ei peaks lapsega läbi käima tõsist psühholoogilist arutelu jõuluvana olemasolust – vähemalt mitte omal algatusel. “Lapse reis muinasjutulisest reaalsusest täiskasvanu reaalsusesse on pikk. Laps peab seda nagunii kogema kõiges, mitte ainult jõuluteemal. Laps mõtiskleb, kas kummitused, haldjad, päkapikud või inglid on olemas. Lapse aju arengu jaoks on fantaasiamaailmast reaalsusesse liikumine väga oluline. Tähtis on, et see toimuks aeglases tempos.
Tuula Tamminen´i sõnul on jõuluvana väga heaks näiteks. “Laps hakkab juba varases eas vastu võtma igasugust infot ning ta valib ise, kui palju ta usub või mitte. Kõige parem oleks, kui lapsevanem ei tekita sellist olukorda, kus räägib kogu loo ette, kuigi laps on ise võimeline kujutlema.” Lapsevanemal pole tarvis muretseda, kui lugema õppinud jõuluvanausku laps saab näiteks ajakirja pealkirjadest vastuolulisi vihjeid.
“Täiskasvanutel on tõsine mure, kas see kahjustab last, kui talle valetatakse jõuluvana kohta. Kui laps juba oskab lugeda, on ta valmis ilmselt ka reaalsuseks,” ütleb Tamminen. Uuringud on näidanud, et mõned lapsed hakkavad tõde teades käituma nagu täiskasvanud – usuvad jõuluvanasse, hoolimata sellest, et on tegelikkusest teadlikud. Selleks on üsna lihtne põhjus. “See on lapse jaoks nii tore mäng, millest ka täiskasvanud osa võtavad. Üsna tihti on nii, et kui pere vanim laps saab aru, et jõuluvana on lihtsalt maskeeritud mees, ei hakka ta väiksemate õdede-vendade jaoks jõulumeest reetma.”
Tamminen´i sõnul on jõuluvana traditsiooni üleval hoidmine oluline kogu ühiskonnale. “On teada, et muinasjutud on inimese meele ja aju arengule väga olulised. Öeldakse, et lausa eluliselt tähtsad. Lapse jaoks on sellised ühiskonnas jagatavad lood, nagu jõuluvana, erilise ja hindamatu tähtsusega. Jõuluvana temaatilisest mängust ühtäkki loobumine võib ka ühiskonnale kahjulikult mõjuda, sest kaotada on palju,” lisab Tamminen. Tal on kurb meel, kuidas lastel juba varases eas kaob jõuluvanasse usk ning ka seda mängu ei soovita kaasa mängida. Kuna aju õpib tegelikkust mõistma läbi mängu ja kujutlusvõime, siis seetõttu ongi oluline, et lapsel oleks võimalus mängida.
NordenBladet — Populaarses reisiajakirjas Travel+Leisure selgitati välja maailma parim hotell, milleks valiti juba teist aastat järjest Indoneesis asuv idülliline Nihi Sumba.
Reisiajakiri korraldas taas iga-aastase hääletuse, kus reisihuviga lugejaskond sai sõna sekka öelda ja valida välja maailma luksuslikum hotell. Tänavuse võidu napsas Indoneesias asuv privaatne, luksuslik ja kõrge hinnatasemega Nihi Sumba. Nihi Sumba sai 99,3 häält 100-st ning võitis juba teist aastat järjest esikoha.
Džungli varjus, otse rannas asetsev Nihi Sumba pakub imelist lõõgastust ning on garanteeritud turvaline paik. Üle 200 hektarisel maalapil paikneval hotellialal on vaid 33 luksusvillat ja hotell asub Balilt lennates kõigest tunni kaugusel. Hotelli sisustus ja interjöör on valmistatud taaskasutatavast materjalist ning hotelli läheduses olev kristallselge vesi on avatud kõikidele sukeldushuvilistele. Ka hotelli hinnatase on omaette luksusklass – soodsaim öö algab 900-st eurost ning kasvab vastavalt luksusvillade spetsifikatsioonile.
Reisiajakirja hääletuse teise koha sai Prantsuse Polüneesial asuv hotell The Brando. Legendaarne näitleja Marlon Brando filmis sealses hotellis aastal 1967 filmi Mutiny on the Bounty ja armus hotelli silmapilkselt. Peagi ostis näitleja hotelli endale ning renoveeris oma maitse järgi. Tänasel päeval on hotellis 35 privaatset villat, kus tundub nagu elaks üksikul saarel. Paradiisihotelli alalt leidub aga selline teenus, mida muidu üksikul saarel pole, nimelt on seal restoran, mille menüü on Michelini tähe kokk Guy Martin´i kätetöö.
Listi kolmas hotell asub USA-s ning kannab nime Lodge & Spa at Brush Creek Ranch. Sealne majutus pakub tõelist ameerikalikku rantšo atmosfääri ning boonuseks ongi tegevused nagu ratsutamine ja kalastus.
