NordenBladet — Asjatundja kinnitab, et lapse usk muinasjuttudesse aitab kaasa aju arengule. Täiskasvanu usk ja jõuluteemalises fantaasias kaasamängimine mõjutab aga kogu ühiskonda, vahendab Iltalehti.

Soome Tampere ülikooli lastepsühhiaatria professor Tuula Tamminen usub, et täiskasvanu ei peaks lapsega läbi käima tõsist psühholoogilist arutelu jõuluvana olemasolust – vähemalt mitte omal algatusel. “Lapse reis muinasjutulisest reaalsusest täiskasvanu reaalsusesse on pikk. Laps peab seda nagunii kogema kõiges, mitte ainult jõuluteemal. Laps mõtiskleb, kas kummitused, haldjad, päkapikud või inglid on olemas. Lapse aju arengu jaoks on fantaasiamaailmast reaalsusesse liikumine väga oluline. Tähtis on, et see toimuks aeglases tempos.

Tuula Tamminen´i sõnul on jõuluvana väga heaks näiteks. “Laps hakkab juba varases eas vastu võtma igasugust infot ning ta valib ise, kui palju ta usub või mitte. Kõige parem oleks, kui lapsevanem ei tekita sellist olukorda, kus räägib kogu loo ette, kuigi laps on ise võimeline kujutlema.” Lapsevanemal pole tarvis muretseda, kui lugema õppinud jõuluvanausku laps saab näiteks ajakirja pealkirjadest vastuolulisi vihjeid.

“Täiskasvanutel on tõsine mure, kas see kahjustab last, kui talle valetatakse jõuluvana kohta. Kui laps juba oskab lugeda, on ta valmis ilmselt ka reaalsuseks,” ütleb Tamminen. Uuringud on näidanud, et mõned lapsed hakkavad tõde teades käituma nagu täiskasvanud – usuvad jõuluvanasse, hoolimata sellest, et on tegelikkusest teadlikud. Selleks on üsna lihtne põhjus. “See on lapse jaoks nii tore mäng, millest ka täiskasvanud osa võtavad. Üsna tihti on nii, et kui pere vanim laps saab aru, et jõuluvana on lihtsalt maskeeritud mees, ei hakka ta väiksemate õdede-vendade jaoks jõulumeest reetma.”

Tamminen´i sõnul on jõuluvana traditsiooni üleval hoidmine oluline kogu ühiskonnale. “On teada, et muinasjutud on inimese meele ja aju arengule väga olulised. Öeldakse, et lausa eluliselt tähtsad. Lapse jaoks on sellised ühiskonnas jagatavad lood, nagu jõuluvana, erilise ja hindamatu tähtsusega. Jõuluvana temaatilisest mängust ühtäkki loobumine võib ka ühiskonnale kahjulikult mõjuda, sest kaotada on palju,” lisab Tamminen. Tal on kurb meel, kuidas lastel juba varases eas kaob jõuluvanasse usk ning ka seda mängu ei soovita kaasa mängida. Kuna aju õpib tegelikkust mõistma läbi mängu ja kujutlusvõime, siis seetõttu ongi oluline, et lapsel oleks võimalus mängida.

Avafoto: OHMYGOSSIP