Eesti Riigikohus: eluaegse vangi vabastamiseks peab uue kuriteo risk olema eriti madal

By

-

november 7, 2020

NordenBladet — Narva Linnakohus mõistis Eduard Mägile 1995. aastal kolme inimese tapmise, vägistamise ja muude kuritegude eest surmanuhtluse, mis asendati hiljem eluaegse vangistusega. Mägi tappis 1994. aastal purjuspäi koos kahe kaaslasega nelja kuu jooksul kaks meest ja ühe naise.

Seaduse järgi tuleb kohtul kaaluda eluaegse vangi ennetähtaegset vabastamist, kui ta on karistusest ära kandnud vähemalt 25 aastat. Praegusel juhul otsustasid maa- ja ringkonnakohus süüdimõistetu vabastamata jätta. Kohtute hinnangul on Mägi vanglas muutumise nimel küll kõvasti pingutanud ja tal on vabaduses olemas töökoht ning lähedased, kuid arvestades kuritegude jõhkrust võib ta ühiskonnale endiselt ohtlik olla.

Riigikohus märkis, et maa- ja ringkonnakohus selgitasid Mägi vabastamata jätmist põhjalikult ja veenvalt ning kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Arvestatud on nii tema eeskujulikku käitumist vanglas, senist elukäiku tervikuna kui ka kuritegude asjaolusid.

Kuriteo asjaolusid tuleb hoolikalt kaaluda

Tegemist on esimese Riigikohtus arutusele võetud eluaegse vangi ennetähtaegse vabastamise asjaga. Seetõttu kirjeldas kriminaalkolleegium oma määruses ka üldiseid põhimõtteid, mida tuleks sarnaste juhtumite lahendamisel arvestada.

Seadusest lähtudes on eluaegsete ja tähtajaliste vangide vabastamise eeldused sarnased. Samas pole eluaegsete vangide puhul võimalik mööda vaadata nende väga pikast karistusajast – nad on viibinud tavaelust eemal ebatavaliselt kaua. Sellepärast ei saa eeldada, et süüdimõistetut ootavad vabaduses ees pere, lähedased või usaldusväärne suhtlusringkond.

Riigikohtu hinnangul ei saa kinnipeetava vabastamata jätmist põhjendada tema kuriteo raskusega, sest seda on karistuse mõistmisel juba arvestatud. Küll tuleb silmas pidada kõiki tema kuritegu iseloomustavaid asjaolusid, mis võivad mõjutada uue kuriteo toimepanemise riski. Kuna eluaegne vang oli võimeline sooritama niivõrd raske kuriteo, peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uue kuriteo oht eriti madal.

Eluaegne vangistus pole ajaliselt piiratud ja seetõttu ei kajastu kuriteo ebaõigus karistuse pikkuses nii selgelt, nagu tähtajalise vangistuse puhul. Eluaegset vangistust mõistetakse ainult äärmiselt tõsiste kuritegude eest, kuid neid omavahel võrreldes võib raskusaste olla siiski väga erinev. Sellepärast on kohtul vaja iseäranis hoolikalt kaaluda, milliseid ohte inimese varasem käitumismuster endas kätkeb.

Avavangla võimaldab käitumist hinnata

Maa- ja ringkonnakohtu hinnangul polnud Mägi puhul riskid veel piisavalt maandatud, kuid eeskujuliku käitumise jätkumisel võib tema vabanemine tulla kõne alla edaspidi. Seaduse järgi peab kohus kaaluma eluaegse vangi ennetähtaegset vabastamist iga kahe aasta tagant.

Kui eluaegne vang on karistusest ära kandnud vähemalt 23 aastat, võimaldab vangistusseadus ta paigutada avavanglasse. Riigikohus leidis, et kui kinnipeetaval on vabanemisperspektiiv, siis tuleks ta enne vabastamist suunata avavanglasse. Seal saab vang harjuda leebema režiimiga, aga teisalt on võimalik jälgida tema käitumist vähem kontrollitud keskkonnas. Kohtuasja arutamise ajal selgus, et Tartu vangla otsustas paigutada Eduard Mägi avavanglasse tänavu 30. juunil.

KOHTUMÄÄRUS

Arno Põder
pressiesindaja
Riigikohus
55 637 043

Allikas: Riigikohus
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Algas konkurss kohtunikukohale Viru Maakohtus

By

Helena-Reet Ennet

-

november 7, 2020

NordenBladet — Sobilik kandidaat vastab kohtute seaduses kohtunikule esitatud nõuetele, tal on magistrikraad õigusteaduse õppesuunal või sellele vastav kvalifikatsioon ning kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused.

Kandideerimiseks tuleb 7. detsembriks 2020 esitada Riigikohtu esimehe nimele asjakohane avaldus, kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet, Eesti kodakondsust tõendava dokumendi koopia ning haridust tõendava dokumendi koopia ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia. Kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeedi vorm on leitav Riigikohtu kodulehel.

Kohtunikukonkursil osalemise dokumendid tuleb esitada märgusõna „Kohtunikukonkurss“ all e‑aadressil info@riigikohus.ee või Riigikohtu postiaadressil Lossi 17, 50093 Tartu.

Täiendavat teavet saab konkursi teatest või Riigikohtu personaliosakonnast telefonidel 730 9062 ja 5389 0710 ning e-aadressil kristel.siimula-saar@riigikohus.ee.

Allikas: Riigikohus
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome on 2021. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujamaa

By

Helena-Reet Ennet

-

november 7, 2020

NordenBladet — Koos oleme tugevamad ja targemad kui üksinda. See on üks Soome 2021. aasta eesistumisprogrammi juhtmõtteid. Programmis keskendutakse Põhjamaade koostöö visioonile, mille eesmärk on muuta Põhjala maailma kõige lõimitumaks ja kestlikumaks piirkonnaks maailmas. Lisaks pannakse järgmise aasta programmis paika suunised, kuidas aktiivse koostöö kaudu muuta Põhjamaade piirkond keskkonnahoidlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja ühiskondlikult jätkusuutlikumaks.

Soome peaminister Sanna Marin esitles Soome Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise programmi Helsingist virtuaalkohtumisel Põhjamaade Nõukogu presiidiumiga. Pandeemia on tekitanud koostööle uusi takistusi. Näiteks on iga-aastasest istungjärgust saanud hulk digikoosolekuid.

„Pandeemia lihtsalt ilmestab tõsiasja, et me ei suuda ülemaailmseid probleeme lahendada üksinda,“ ütles Marin. „On mõistlik otsida viise, kuidas saaks tulevasteks kriisideks valmistuda ühiselt. Seetõttu soovib Soome muu hulgas tõhustada varustuskindlusega seotud koostööd.“

[embedded content]

Keskendumine uute ja vanade liikumisvabadust piiravate takistuste kaotamisele

Pandeemia üks tagajärgi on olnud piirkonnas kehtestatud liikumisvabaduse piirangud. Piirid on suletud, töölähetused raskendatud ja pereliikmed ei ole saanud üksteist näha. Lisaks on pikalt välismaal kaugtöö tegemine põhjustanud pendeltöötajatele maksumuresid.

„Järgmisel aastal on esmatähtis pingutada selle nimel, et ületada ja vältida nii uusi kui ka juba tuvastatud takistusi, mis piiravad liikumisvabadust,“ ütles Soome Põhjamaade koostööminister Thomas Blomqvist.

Liikumisvabadusega seotud jõupingutustest tulenevalt algatatakse järgmisel aastal uurimisprojekt, mis käsitleb koroonapandeemia ajal kehtestatud Põhjamaade-vaheliste sisenemispiirangute sotsiaalseid tagajärgi.

Blomqvist tõstab esile digitaliseerimisvaldkonnas tehtud koostööd

„Kui hakkame pärast kriisi oma majandust üles ehitama peame Põhjamaade potentsiaali ära kasutama. Meie uuenduslikud digilahendused soodustavad Põhjamaade piirkonna liikumisvabadust ning hõlbustavad igapäevast piiriületust,“ sõnas ta.

Kestlikkus on üks keskseid teemasid peaministri visioonis Põhjamaade koostööst ja see ilmneb kogu Soome eesistumise programmis, näiteks kliimameetmete rõhutamises.

„Meie põhjamaine heaolumudel toetab sotsiaalselt õiglast üleminekut süsinikuneutraalsusele,“ ütles Marin.

Soome soovib edendada biotoorainepõhist ringmajandust muu hulgas sellega, et arendab ehitustööstuses ringmajanduseks vajalike oskuste võrgustikku. Praegu kasutab tööstus umbes poole maailma loodusvaradest ja põhjustab suure osa süsinikdioksiidi heitkogusest. Veel üks esmatähtis valupunkt on elurikkuse kadumise peatamine.

Ahvenamaa omavalitsus tähistab 2021.–2022. aastal oma sajandat aastapäeva. Soome eesistumise ajal pööratakse eritähelepanu Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaa osalemisele Põhjamaade koostöös ning sellele, kuidas see tugevdab Põhjamaade demokraatlikku kestlikkust. Soome ja Ahvenamaa valitsus ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldavad 2021. aasta sügisel sel teemal rahvusvahelise konverentsi.

„Meie roll annab Põhjamaade lõimumisele uue mõõtme ja tugevdab seda, olles ka rahvusvahelisest vaatepunktist huvipakkuv,“ ütles Ahvenamaa maanõunik Veronica Thörnroos.

Loe Soome eesistumisprogrammi

Loe lähemalt Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise kohta

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Riigikogu muutis kohanimeseadust

By

Helena-Reet Ennet

-

november 5, 2020

NordenBladet — Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mille järgi lahendab kohtueelseid kohanime vaidlusi edaspidi kohanimenõukogu asemel kohalik omavalitsus, kellele nõukogu annab vajadusel nimevaidluses oma seisukoha.

Valitsuse algatatud kohanimeseaduse muutmise seadus (186 SE) sätestab samuti senisest selgemalt kohanime staatuse, et välistada juhtumid, kus nime kaudu soovitakse nimeobjektile anda õiguslik staatus ehk muuta nimeobjekti õiguste ja kohustuste režiimi. Pühendusnimeks ehk isiku mälestuseks või austuseks antavaks nimeks ei tohi enam määrata Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu tegutsenud isiku nime. Vastuolu korral peab kohanimemääraja kohanime muutma.

Muudatused tehakse ka kohanimenõukogu moodustamise korras. Kohanimenõukogu põhimääruse kehtestab edaspidi riigihalduse minister ja seaduse tasandil ei määrata enam kohanimenõukogu liikmete arvu, praegu võib koosseisus olla 11–15 liiget.

Kohanimeregistrit peab Rahandusministeeriumi asemel edaspidi Maa-amet, kes oli seni registri volitatud töötleja. Registri volitatud töötleja ülesanded antakse eelnõu järgi täitmiseks Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele. Sellest tulenevalt kehtestab ka registri põhimääruse edaspidi keskkonnaminister.

Läbirääkimistel võttis Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Eerik-Niiles Kross.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 76 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

KUUM: Soomes on koroonaga nakatumised taas tõusuteel, testile peaks minema juba kergete haigusnähtudega

By

Helena-Reet Ennet

-

november 5, 2020

NordenBladet — Soomes on koronaviiruse juhtumite arv ja esinemissagedus taas kasvanud võrreldes viimase paari nädalaga. Soomes on epideemia olukord püsinud mitu nädalat üsna stabiilne, kuid piirkondlikud erinevused on suured. Testile minek on nakatumiste leviku tõkestamise võti. Ehkki enamik nakatumistest on praegu kodused, võib Euroopa murettekitavalt halvenev epideemiaolukord mõjutada ka Soomet, edastavad värskes koroona-ülevaates terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium.

Piirkondlikud, õigeaegsed ja piisavalt ulatuslikud meetmed, kiired testid ja tõhus nakatumiste järelvalve on seni pidurdanud epideemia levikut piirkondades. Kõige aluseks on see, et igaüks tegutseb vastutustundlikult ja arvestab oma tegevuses ametivõimude juhiseid, näiteks füüsilise kontakti vähendamise, ohutusdistantside, hügieeni järgmise ja maskide kasutamise osas.
Ravipiirkondade aruannete kohaselt on 4. novembril 2020 nakkuse kiire leviku faasis Helsingi ja Uusimaa, Kanta-Häme, Länsi-Pohja, Pirkanmaa, Vaasa ja Edela-Soome ravipiirkonnad ning Ahvenamaa maakond. Ülejäänud 14 ravipiirkonda on baastasemel, mõned baastaseme ravipiirkonna linnad on jõudnud nakkuse kiire leviku faasi. Need on Kouvola, Kuopio ja Siilinjärvi ning Oulu ja Rovaniemi.

Hinnanguline nakatumise määr on praegu 1,20–1,25 (tõenäosusvahemik 90 protsenti).
Eelmisel, 44. nädalal (26. oktoobrist 1. novembrini) teatati nakkushaiguste registrisse 1428 uuest juhtumist, võrreldes varasema nädala 1230 juhtumiga. Uute juhtumite esinemissagedus oli 25,8 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes varasema nädala 22,2 juhtumiga.

Juhtumite koguarv viimase kahenädalase jälgimisperioodi jooksul (43. – 44. nädal) oli 2658 uut juhtumit, võrreldes 41-42. nädala 2885 juhtumiga. Uute juhtumite esinemissagedus oli 48 juhtumit 100 000 elaniku kohta, võrreldes eelmise kahenädalase perioodi 52 juhtumiga.

Positiivsete proovide osakaal kasvab

Eelmisel, 44. nädalal (ajavahemikus 26. oktoobrist 1. novembrini) suurenes juhtumite arv uuesti ja esinemissagedus suurenes ka võrreldes varasema nädalaga. Koroonaviiruse teste tehti vähem kui eelneval nädalal, kuigi mõnes laboris on esinenud viivitusi testide tulemuste edastamisel. Positiivsete proovide osakaal testitud proovides on suurenenud ja oli 44. nädalal oli see umbes 1,8 protsenti. Pärast testide arvu täpsustamist võib positiivsete proovide osakaal kõigi proovide hulgas väheneda tagasiulatuvalt nädalatel 43–44.

Kõigil, kellel on koronaviirusele viitavaid sümptomeid, tuleks kiiresti taotleda testi ja juba kergete haigusnähtudega. See kehtib väga kergete sümptomitega noorte kohta, kuna haridusasutustes esineb palju massilisi kokkupuuteid nakkusega.

Nakatumised on endiselt kõige levinumad nooremates vanusegruppides ja noortel täiskasvanutel. 44. nädalal diagnoositi ligi 80 protsenti kõigist juhtumitest alla 50-aastastel ja peaaegu pooled juhtudest alla 30-aastastel. Üle 60-aastased moodustasid vähem kui 10 protsenti nakatumistest ja üle 70-aastased ainult paar protsenti.

Nakatumised on põhiliselt pereringis

Jälgimise andmed saadi 44. nädalal ligikaudu 1400 nakatumise kohta. Neist 5 protsenti tulid välismaalt. Kohalikest nakatumistest tuvastati nakkuse allikas enam kui 60 protsendil juhtudest. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas oli 44. nädalal nakatumise allikas teada vähem kui pooltel juhtudest. Mujal riigis jäid ebaselgeks vaid umbes viiendik nakatumise allikatest.
Nakatumise koht tuvastati ligikaudu 60 protsendil juhtudest. Enamik (60 protsenti) nakatumistest esines perekonnas. Muudel koosolekutel ja eraviisilistel kohtumistel esines 10-15 protsenti nakatumistest, töökohal umbes 10 protsenti ja huvitegevusega seoses 8 protsenti. Ainult 8 protsenti teadaolevatest nakatumistest olid haridusasutustes, seda vaatamata suurele inimeste hulgale.

Eelmisel, 44. nädalal oli avalikel üritustel ja toitlustusettevõtetes vähe nakatumisi. Soovitused ja piirangud, näiteks toitlustusettevõtete öiste lahtiolekuaegade piiramine võivad ilmselt vähendada võimalikke kokkupuuteid nakkusega.

Haiglaravi vajab veel vähe patsiente

Haigla- ja intensiivravi vajavaid patsiente on endiselt suhteliselt vähe, ehkki patsientide arv on viimastel nädalatel suurenenud. 4. novembril 2020 oli haiglaravil kokku 65 patsienti, kellest 15 olid intensiivravil. Alates septembri algusest on intensiivravi saanud COVID-19 patsientide keskmine vanus 57 aastat. See on täpselt sama, mis kevadel intensiivravi patsientide keskmine vanus.
Hinnanguliselt 12 700 patsienti on tervenenud, mis moodustab peaaegu 75 protsenti diagnoositud nakatumistest. Praeguseks on Soomes diagnoositud kokku 16 930 haigusjuhtu. Haigusega seotud surmasid on registreeritud 361.

Täna avaldatud epideemia seire aruanne ja ka varasemad aruanded on üleval terviseameti veebis.