NordenBladet —Kui varasematel aastatel reisisid soomlased võrdselt nii kodu- kui välismaal, siis käesoleval aastal reisisid soomlased valdavalt kodumaal, selgub statistikakeskuse ülevaatest. Soomlased reisisid 2020. aasta suvel põhiliselt kodumaal ning sadamate ja lennujaamade kaudu liikumine oli vaid murdosa suurune võrreldes varasemate aastatega.
Välismaiseid lennureise oli mais-augustis 95 protsenti vähem kui aasta tagasi ja laevareise 70 protsenti vähem. Mais-augustis tegid soomlased tänavu 9,7 miljonit ööbimisega reisi kodumaal ja 0,6 miljonit reisi välismaal, neist ööbimisega 0,4 miljonit reisi.
Kõigist soomlaste välismaal ööbimisega reisidest olid pooled Eestis. Sellele vaatamata moodustas see vaid poole eelneva aasta tasemest. Juuresolevas graafikus tähistab sinine tulp tasulise majutusega kodumaareise, roheline tulp ööbimisega välisreise, lilla tulp välismaa kruiise ja viimane sinakasroheline tulp välismaiseid päevareise.
NordenBladet —Soome terviseameti tervise ohutuse osakonna juhataja Mika Salminen ütles, et jõulud tuleks veeta vaid oma lähimate pereliikmete seltsis ning ohtlik aeg kestab veel pool aastat.
„Kui need ühed jõulud veeta selle mudeli järgi ja proovitaks veidi teistmoodi, siis ei ole see maailma lõpp,” ütles Salminen. Ta lisas, et see on terviseametilt pigem ettepanek, mitte soovitus, vahendab Helsingin Sanomat.
Ettepanek koosneb kolmest osast: jõulud veeta oma lähimate pereliikmete seltsis, vanavanematega kohtumine kaugühendust kasutades ning mõelda suguvõsaga suhtlemise peale videokõnede kaudu üle interneti. Koroona leviku piiramise seisukohalt on kõige parem see, kui jõule veedaks koos need inimesed, kes juba niigi elavad koos. Salminen soovitab mõelda, kas on vaja üle terve Soome sugulasi või sõpru ühte kohta kokku ajada.
Salminen ütles, et kõlab ehk imelikult, aga see pole praegu püsiv olukord. Järgmised jõulud saab veeta taas normaalolukorras. Salminen rõhutab, et tegemist pole mingi käsu või keeluga, vaid loodetakse inimeste nö tervele mõistusele. „See on vaba ühiskond, kus inimesed saavad ise otsustada, mida teevad,” ütles Salminen.
Soomes on viimastel nädalatel koroonaga nakatumine järgi andnud. Hingamisteede kaudu levivate haiguste epideemiatel on aga omadus talvekuudel ägeneda. See pole teada, miks see nii on, aga nii see on, märgib Salminen. Selle vastu midagi teha ei anna. Seetõttu ei saa ka veel öelda, et haigus on seljatatud. Olukord võib Soomes väga kiiresti halveneda. Valvsuse säilitamine on väga oluline. Samuti on hea vältida suuri rahvamasse.
Salmineni väitel on ohtlikku aega veel pool aastat. Näiteks kaugtöösoovitus kehtib peale aastavahetust veel paar kuud. Paljudes teistes Euroopa riikides on koroona olukord Soomest palju halvem. Näiteks Rootsis on tuvastatud viimastel päevadel lausa rekordilised üle 4000 nakatumise päevas. Suurbritannias kehtestatakse neljapäeval, 5. novembril eriolukord, mis kestab 2. detsembrini.
Salmineni väitel ei lähe olukord Euroopas lähiajal paremaks. Samas on see hoiatav näide, kui hulluks võib Soomes olukord minna. Seetõttu ei saa veel käsi rüppe lasta. Soomes ei tuleks mõelda, et võib nii hulluks minna, aga tuleks olla selleks valmis. Tõrjetööd tuleb jätkata.
NordenBladet —Kulutoetuse eesmärk on aidata ettevõtetel koroonast tingitud raskes majanduslikus olukorras toime tulla. Abi on ettevõtte püsikulude ja palgakulude kompenseerimine, kuid see ei kompenseeri käibe kukkumist. Valitsus esitas kulutoetuse jätkamise ettepaneku 29. oktoobril 2020.
Nüüd tehakse ettepanek muuta kulutoetusi, et paremini rahuldada kõige rohkem kannatanud ettevõtete vajadusi. Toetuse aluspõhimõtted jäävad aga muutumatuks.
Seadusemuudatused peaksid jõustuma eeldatavasti 2020. aasta detsembris ning kulutoetuse taotlemine peaks avanema detsembri lõpus. Ettevõtted taotlevad endiselt toetust riigikassast. Parlamendis võib valitsuse ettepanekus veel muudatusi tulla.
Koroona olukord on paljude ettevõtete ja tööstusharude jaoks jätkuvalt keeruline. Kulutoetuse taastamisega reageerime ettevõtete olukorrale ja aitame neil koroonaepideemia üle elada. Lisaks oleme alustanud ka edasisi ettevalmistusi füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks, ütleb majandusminister Mika Lintilä.
Taotleda saavad kõik ettevõtted
Kulutoetus on mõeldud ettevõtetele, kelle käive on koroonapandeemia tõttu märkimisväärselt langenud ja kellel on seetõttu raskusi püsivate palga- ja muude ettevõtluskuludega toimetulekul.
Kulutoetust saab taotleda ka siis, kui ettevõte on juba saanud muid otsetoetusi koroonapandeemia tagajärgede leevendamiseks. Kuid juba varem antud toetusi võetakse kulutoetuse summas arvesse, nii et toetuste kogusumma ei ületa 800 000 eurot. Abi maksimaalne suurus ettevõtte kohta on sätestatud Euroopa Komisjoni ajutise riigiabi eeskirjades.
Kulutoetuse tingimus on ikkagi see, et ettevõtte käive on märkimisväärselt langenud. Käibe langust uuritakse nii tööstusharu kui ka ettevõtte lõikes. Sektoripõhine analüüs võimaldab suunata toetust ettevõtetele, keda koroonapandeemia kõige rohkem puudutab. Kui tööstusharu ettevõtete käibe langus on vähemalt 10 protsenti, näitab see, et tööstus on koroona tõttu kannatanud. Kui tööstusharu käive pole vähenenud 10 protsenti, kuid ettevõte leiab, et koroonapandeemia on mõjutanud tema äritegevust, peab ettevõte oma taotluses tooma kaalukad põhjused, et koroonapandeemia on mõjutanud ettevõtte käivet.
Abitaotlusi menetletakse üksikute ettevõtete kaupa ja selles etapis nõutakse, et ettevõtte käive oleks langenud vähemalt 30 protsenti. Lisaks peavad ettevõtted vastama teistele abi andmise seaduses sätestatud tingimustele. Toetusperioodi pikkust pikendatakse viie kuuni, kaotatakse minimaalne käibepiir
Toetusperioodi kestus on kavandatud viis kuud ajavahemikul 1.6.2020 kuni 31.10.2020. Varem oli toetusperioodi pikkus kaks kuud. Käibe vähenemist võrreldakse toetusperioodile vastava perioodiga 2019. aastal. 1. mail 2019 või hiljem asutatud ettevõtete puhul on võrdlusperiood 1. jaanuar – 28. veebruar 2020.
Abikõlbliku käibe miinimumlävi (20 000 eurot nelja kuu võrdlusperioodil) kaotatakse ja abi suunatakse paremini väikeettevõtetele. Minimaalne makstav abi oleks endiselt 2000 eurot. Abiga hõlmatud sektoreid reguleeritakse hiljem eraldi määruses. Tööstusharud on määratletud maksuametilt saadud juuni-oktoobri käibeandmete põhjal.
Kulutoetus on üks viise ettevõtjate toetamiseks koroonapandeemia ajal
Kulutoetuse taaskehtestamine on üks viis, kuidas riik toetab ettevõtteid koroonapandeemia ajal. Varem kasutatud Business Finlandi ja ELY-keskuste koroonatoetustega said ettevõtted koroona olukorras oma tegevust arendada ja ümber suunata. Muude vahendite hulka kuuluvad Finnvera garantiid, Teollisuussijoitus Oy investeerimisprogramm, tööturu organisatsioonidega koostöös valminud tööhõivepakett, mis sisaldab muu hulgas koondamistega seotud hõlbustusi ja koostööläbirääkimisi. Lisaks vähendatakse ajutiselt tööpensioni kindlustusmakseid ja ajutiselt muudetakse pankrotiseadust. Muud toetused on olnud spetsiaalne toetus nii toitlustuse sektoris kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele.
NordenBladet — Oktoobri lõpus tunnustati VI koolitajate mittekonverentsil „Hübriidkoolitus“ silmapaistvaid koolitajaid. Aasta koolitaja tiitli pälvis Terje Paes Põlvamaalt.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas sündmuse avamisel, et sel kevadel olime kõik uudses ja väljakutseid pakkuvas olukorras, kus koolitusruumid asendusid virtuaalsete keskkondadega. „Täna võime siiski tõdeda, et virtuaalselt õppimine on enamasti võimalik ja järele anda ei tohiks õppe kvaliteedis.“ Minister lisas, et kui õppida on võimalik ajast sõltumata, siis on rohkem inimesi valmis õppima, aga mitte kõik täiskasvanud ei pruugi olla ennast juhtivad õppijad. Koolitaja ülesanne on ka motiveerida ja toetada õppijaid.
Aasta koolitaja on pikaajaliselt panustanud täiskasvanuharidusse
Terje Paes on pikaajaliselt panustanud täiskasvanuharidusse, töötades välja metoodilisi materjale ja olnud koostööpartneriks õppeasutustele, ettevõtetele ning ühingutele. Terje Paesi koolitused on suunatud nii klienditeenindajatele, ettevõtjatele, pedagoogidele kui ka töötavatele ja mittetöötavatele täiskasvanutele. Terje pühendumus on elutööpreemiat väärt, sest lisaks kõigele on ta ka Põlva Rahvaülikooli asutaja.
“Õppimine ja õpetamine on kindlasti meeskonnatöö,” kommenteeris Terje täiskasvanute koolitaja rolli. “Mul on olnud õnn läbi aastate kohtuda väga toredate inimestega, kellega õppimine on olnud kahepoolne ning alati ei tea, kes keda tegelikult õpetab,” lisas Paes.
Aasta koolitaja eripreemia pälvis Amino Põldaru Rakverest, kes töötab Palamuse lasteaias Nukitsamees õppejuhina ning koolitab kogu maakonna lasteaiatöötajaid. Ta jagab oma teadmisi selle kohta, kuidas lõimida ainevaldkondi, kasutada erimetoodikaid ning rakendada riiklikku õppekava. Tartu Ülikooli Narva Kolledžis on Amino üheks koolitusvaldkonnaks loovteraapia. Eripreemiaga tunnustatud koolitaja jõuab panustada ka kogukonda, olles aastaid Töötukassa poolt suunatud heitunud töötute koolitaja ja tööturule sisenemise julgustaja.
“Minu moto on leida üles igas inimeses ime, sest vahel isegi ei teata oma imeliste teadmiste või oskuste olemasolu kohta,” kommenteeris Amino. “Koolitaja saab inimestele öelda, milles ta märkab õppija unikaalsust, millega tal oleks võimalik elus paremini hakkama saada,” lisas Põldaru.
VI koolitajate mittekonverentsil anti üle ka Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE Eesti populaarseima blogipostituse preemia, mille sai blogipostituse „Enesekehtestamisoskus koolitusprotsessis“ autor Katrin Roots.
Mittekonverentsi korraldasid Euroopa Sotsiaalfondi toel Haridus- ja Teadusministeerium, ETKA Andras ja Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE.
NordenBladet —Soomes tagatakse palgasaajate toimetulek olukordades, kus töösuhe ajutiselt või lõplikult lõpetatakse. Töö vastuvõtmist ja tööjõu piirkondlikku liikuvust toetavad ka seadusemuudatused.
Jätkatakse hüvitistetaotluste menetlemise lihtsustamist Töötushüvitiste spetsiaalne üleminekuperiood ja selle aja peale arvestatav töötasu kuni aasta lõpuni ei kehti. Samuti jätkatakse ettevõtja tulude üleminekuperioodi ettevõtja enda taotluse alusel.
Töötushüvitist võib saada ka pikema perioodi eest ettemaksena Töötutoetust saab taotluse alusel ilma eraldi otsuse tegemiseta ajutiselt maksta maksimaalselt kuue kuu jooksul tavapärase kahe kuu asemel.
Töötuskindlustuse kaitseosa suurendamist jätkatakse Töötushüvitise kaitse osa suurendamist pikendatakse 2020. aasta lõpuni 300 eurolt 500 euroni kuus (nelja kalendrinädala jooksul 279 eurolt 465 euroni).
Liikuvustoetuse reisi aega on vähendatud Liikuvustoetust võidakse maksta ajutiselt täistööaja eest, kui inimese igapäevase tööga seotud sõidu kestus ületab praeguse kolme tunni asemel kahte tundi. Liikuvustoetust makstakse ka siis, kui inimene kolib töö tõttu sarnaselt kauguselt.
Seadused kiitis Vabariigi President heaks 29. oktoobril 2020 ja need jõustuvad 30. oktoobril 2020. Seadused kehtivad 2020. aasta lõpuni.
