Pühapäev, november 23, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Maaelukomisjon: maksumaksja rahaga tuleb ümber käia ausalt ja läbipaistvalt

NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjon arutas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kriisimeetmete elluviimist ning rõhutas, et MESist raha taotlemine peab olema selge ja raha kasutamine läbipaistev.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm osutas, et kevadel lisaeelarvega eraldatud raha eesmärk oli toetada maaettevõtteid koroonaviiruse põhjustatud kriisis ja panustada likviidsusprobleemi lahendamisse. „Tegu on maksumaksja rahaga ning sellega tuleb ümber käia ausalt ja läbipaistvalt,“ toonitas Tamm. Ta lisas, et MESi kaudu laenatava raha eesmärk peab olema anda väärtust juurde just maaelule ning sealjuures tuleb jälgida, et ettevõtetel oleks võrdsed võimalused laenu saada.

Komisjoni aseesimees Urmas Kruuse toonitas, et kriisilaenu taotlejad pidanuks olema võrdses seisus, kuid ei olnud seda, kuna laenu said seda esimeste seas taotlenud. „Kuivõrd pole teada, kaua kriis kestab, siis tulnuks eraldatud raha jagada etappidesse. MESist laenu taotlemine peaks olema avalikkusele selge ja laenu soovijatel peaks olema võrdne võimalus konkureerida. Kui seda võimalust pole, siis on tegu ebaausa konkurentsiga,“ lausus Kruuse.

Maaeluminister Arvo Aller sõnas, et Maaelu Edendamise Sihtasutus püüab olla taotluste vastuvõtmisel paindlik ja taotlejasõbralik.

MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg märkis, et kevadel polnud teada, kui sügavaks kriis osutub ja milline tõrge majanduses täpsemalt tekib ehk mida oleks olukorra leevendamiseks kõige mõistlikum teha. Tema sõnul aitas ettevõtjaid enim, et raha oli võimalik laenata ka investeerimiseks. MESile eraldatud 200 miljonist oli Rosenbergi sõnul möödunud aasta lõpuks läbi laenude, käenduste ja kapitalirendi kasu saanud 469 projekti, kasutamata on veel ligi 70 miljonit eurot. Ta lausus ka, et Riigikontroll teeb MESi kohta auditit ning sihtasutus loodab Riigikontrolli tähelepanekutele tuginedes süsteemi parandada.

Riigikogu valdkondlikud komisjonid on teemat arutanud mitmel istungil.

 

Põhja- ja Baltimaade ametnike koostöö rahastamistaotluste vastuvõtmine algab 2021. aasta jaanuaris

NordenBladet — Ametnikud ja teised avaliku sektori töötajad saavad alates 15. jaanuarist 2021 saata taotlusi Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi. Järgmine taotluste saatmise tähtpäev on 30. märts 2021. Taotlusvoor toimub üks kord aastas.

Rahastuse saamiseks tuleb projekti kaasata partnerid vähemalt kolmest riigist: Põhjamaade taotlejad peavad külastama vähemalt kaht Balti riiki ja Baltimaade taotlejad partnereid vähemalt kahes Põhjamaade riigis.

Milleks taotleda?

  • Teil ning teie Põhja- ja Baltimaade kolleegidel on palju ideid, plaane ning kogemusi, mida koos partneritega jagada, avastada ja arutada.
  • Taotlemine ja aruandlus on lihtne: kõike saab teha veebisaidil NB8-Grants.

2020. aasta tulemused

2020. aastal kiideti heaks 46 Põhja- ja Baltimaade taotlust kogusummas 265 645 eurot. Kokku osaleb 2020. ja 2021. aasta jooksul mobiilsusprogrammi toetatud projektides 280 ametnikku.

 

Tagasiside

Õiguskantsleri kantselei kontrollkäikude osakond taotles 2020. aastal rahastamist projekti jaoks, mille eesmärk oli parandada õiguskantsleri kantselei haldusvõimekust vanglate ja politseiasutuste järelevalve küsimustes, korraldades õppereise Islandile ja Rootsi. Projektijuht ja Eesti Vabariigi õiguskantsleri välissuhete ja arendusjuht Kertti Pilvik:

„Projekti põhieesmärk oli suurendada Eesti õiguskantsleri kantselei kontrollkäikude osakonna haldusvõimet vanglate ja politseiasutuste järelevalve küsimustes ning parandada üldosakonna tõhusust tugifunktsiooni täitmisel. Lisaks aitas projekt luua häid koostöösuhteid ning isiklikke kontakte Põhjamaade kolleegidega, et jätkata edaspidi konsultatsioone ja koostööd.

Projekti tulemusena avardati vastastikku kasulikke teadmisi mitmel haldustasandil, vahetati avaliku halduse häid tavasid ning edendati standardite ühtlustamist ja tihedamat sektoriülest koostööd. Põhjamaade ombudsmanidega loodud tihedad suhted panevad hea aluse tulevastele ühisprojektidele ja edasisele koostööle. Projektis osalejad otsustasid ka edaspidi korraldada regulaarseid konsultatsioone ja kohtumisi. Õppereisid andsid väärtusliku võimaluse õppida üksteise asjakohastest kogemustest ning arutleda heade tavade üle. Loodetavasti loovad õppereisid aluse ka edasisteks koostööprojektideks ja paremaks teabevahetuseks isiklike kontaktide kaudu. Õiguskantsleri nõunike ning Põhjamaade koostööpartnerite töötajate tagasiside on olnud väga hea. Õppereisid aitavad luua tihedaid isiklikke suhteid, mis on tulevasele koostööle suuresti kasuks. See on ainulaadne toetuskava, mis soodustab ja hoiab institutsioonidevahelisi koostöösuhteid.“

Taotlemine on lihtne:

  • Elektroonilises taotlussüsteemis aadressil www.nb8grants.org saab taotlusi esitada alates 15. jaanuarist 2021.
  • Palun lugege suunised hoolikalt läbi ja hakake aegsasti projektipartnereid otsima.
  • Kui olete juba mobiilsusprogrammi kasutaja, siis registreerige või logige sisse ning asuge avaldust täitma. NB! Taotlust saab järk-järgult täita kuni tähtaja lõpuni.
  • Ärge unustage taotlust õigeks ajaks esitada – tähtaeg on 30. märts 2021!

Kontakt

Madis Kanarbik,
programmi koordinaator
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Telefon: + 372 504 6570
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Keeled: inglise, rootsi, eesti

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm

Programm toetab mobiilsust ja koostöövõrkude kohtumisi. Programmi aastaeelarvesse, mis on umbes 200 000 eurot, panustavad kõik NB8 riigid: Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi. Programmi eesmärk on edendada ning tugevdada Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse kõigi tasandite struktuuride koostööd, vahetada teadmisi ning arendada koostöövõrke. Programm püüdleb avaliku sektori töömeetodite tõhustamise ja nende harmoneerimise hõlbustamise poole. Üldine eesmärk on piirkonna üleilmse konkurentsivõime parandamine.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Uus koroona epitsenter maailmas on Iirimaa

NordenBladet — Uus koroona epitsenter maailmas on 5,1 miljoni elanikuga Iirimaa, kus viimase nädala jooksul on tuvastatud 10 100 nakatumist miljoni elaniku kohta. Iiri peaminister Micheál Martin ütles, et nakatumiste kiire kasv on seotud koroona uue muteerunud tüvega, mis on pärit Inglismaalt, vahendab Daily Mail.

Iirimaal leevendati piiranguid enne jõulusid ja seda seostatakse nakatumiste arvu plahvatusliku kasvuga. Enne jõule avati Iirimaal söögikohad. Samuti olid inimesed väsinud piirangutest ja ei järginud ette antud reegleid. Nüüd soovitatakse kõigil inimestel koju jääda.

Iirimaal tuvastati pühapäeval, 10. jaanuaril 6886 nakatumist, samas kui veel jõulude ajal 25. detsembril oli 834 nakatumist päevas.

Maailmas teisel kohal on nakatumiste arvu poolest Tšehhi Vabariik, kus oli viimase nädala jooksul 8900 nakatumist miljoni elaniku kohta. Veel nädal tagasi oli koroona epitsenter maailmas Leedu, aga tänaseks on Leedus uute nakatumiste arv vähenenud.

Avafoto: Dublin, Iirimaa (Pexels)

 

Eesti: Eduard Odinets saab kultuurikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni liikmeks

NordenBladet — Muutus kahe komisjoni koosseis.

Riigikogu juhatus registreeris Eduard Odinetsi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmeks ning kinnitas tema asumise kultuurikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni liikme kohale.

 

 

Eesti: EKRE Riigikogu fraktsioon: Marko Mihkelson ja Kalle Laanet tuleb komisjonide aseesimehe kohalt tagasi kutsuda

NordenBladet — EKRE Riigikogu fraktsioon tegi opositsioonile ettepaneku vahetada välja Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat kahjustanud väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ja riigikaitsekomisjoni aseesimees Kalle Laanet.

EKRE fraktsiooni esimees Siim Pohlak osutab Kaja Kallasele ja Indrek Saarele saadetud kirjas, et viimastel nädalatel on Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide saadikud tulnud välja Eesti territoriaalset terviklikkust ja välispoliitika järjepidevust kahjustavate seisukohtadega.

Nende seas oli Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni ettepanek korraldada rahvahääletus küsimuses, et Eesti kuuluks Venemaa mõjusfääri ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti ettepanek panna rahvahääletusele küsimus, kas Eesti peab lahkuma NATO-st.

„Peame võimatuks, et pärast selliste riigi julgeolekut ohustavate ja Eestit rahvusvaheliselt diskrediteerivate ettepanekute esitamist saaks Marko Mihkelson ja Kalle Laanet jätkata aseesimeestena komisjonides, kus kujundatakse Eesti välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtteid ja mille tegevust jälgib kogu maailma diplomaatiline korpus,“ ütles Pohlak.

„Kuna komisjonide aseesimeeste kohad kuuluvad poliitilise tava kohaselt opositsioonierakondadele, palume Reformierakonnal ja sotsidel Marko Mihkelson ja Kalle Laanet tagasi kutsuda ning esitada komisjonidele uued aseesimehe kandidaadid.“