Eesti: Komisjonid arutavad vesiviljeluse arendamisega seotud küsimusi

By

-

jaanuar 12, 2021

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisel istungil käsitletakse vesiviljeluse valdkonna arenguvõimalusi, mis on seotud “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” rakendamisega.

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar märkis, et tänase arutelu aluseks on Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu ettepanekud.

„Ühistu pöördus keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni poole sooviga saada riiklikul tasandil selgust vesiviljeluse valdkonna arenguvõimaluste osas,“ ütles Savisaar. Ta viitas asjaolule, et Eesti on mereriik, kus kalandusel on olnud ajalooliselt oluline roll ning hetkel ei ole Eesti kasutanud oma merealade avamere kalakasvatuse potentsiaali, mis võimaldaks kohaliku elanikkonna varustamist mõistliku hinna ning kõrge kvaliteediga kodumaise kalaga ning tagaks töökohti inimestele maapiirkonnas.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm selgitas, et vesiviljeluse konkurentsivõime edendamine on üks suundadest, mida riik on toetanud ja plaanib selle toetamist ka tulevikus jätkata. „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 toetusmeetmete väljatöötamisel arvestatakse sektori arenguvajadustega,“ märkis Tamm.

Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu esindajad on toonud esile, et sektor lähtub siiani oma ettevalmistavas tegevuses koalitsioonilepingu 2019-2023 aluspõhimõtetest, mille kalanduse peatükis kinnitatakse, et toetatakse avamere kalakasvatuse jaoks vajalike seaduste, reeglite ning võimaluste väljatöötamist. Ühistu arvates oleks vaja soodustada riiklikul tasandil keskkonnasäästlikku vesiviljelust ja isevarustatuse tagamist kodumaise kasvatatud kalaga. Samuti oleks vaja lubada kalakasvatusest tingitud keskkonnakoormus kompenseerida suletud toitainete ringluse põhimõttel selliselt, et see on majanduslikult tasuv ega vaja hiljem täiendavaid tegevustoetusi ning toetada juba töös oleva ehitusseadustiku muudatuse kiiret jõustumist, et riik saaks ise läbi viia hoonestusloa menetluse raames teostatavaid tegevusi.

Komisjoni istungile on kutsutud Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, Keskkonnamisteeriumi ja Maaeluministeeriumi esindajad.

Eesti: Terviseametisse jõudis kolmas COVID-19 vaktsiini saadetis 9750 vaktsiinidoosiga

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 11, 2021

NordenBladet — Täna, 11. jaanuari pärastlõunal jõudis Eestisse terviseametisse järgmine COVID-19 vaktsiini saadetis, milles on 9750 vaktsiinidoosi. Kahe esimese nädalaga vaktsineeriti Eestis esimese vaktsiinidoosiga 10 972 tervishoiuastutute töötajat kokku sajas tervishoiuasutuses. Järgmise kolme nädala jooksul jätkub suuremas mahus vaktsineerimine hooldekodudes, samuti jätkub tervishoiutöötajate vaktsineerimine.

Kahe nädala jooksul on vaktsineerimisi teinud sada tervishoiuteenuse osutajat, sh on vaktsineerimisi tehtud 71 perearstiabiasutuses (kus on vaktsineeritud valdav osa kõigi Eesti perearstikeskuste töötajatest), 21 haiglas, kahes kiirabiasutuses, kolmes eriarstiabiasutuses ja kolmes õendusabiasutuses.

„Esimeste tarnetega saabunud vaktsiinidega on praeguseks vaktsineeritud esimese doosiga valdav osa perearstikeskuste töötajatest, ligikaudu 40 protsenti haiglavõrgu arengukava haiglate töötajatest ning ka esimeste hooldekodude elanikud ja töötajad,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Järgmiste nädalate prioriteet on hooldekodude töötajate ja elanike ning haiglate õendushooldusosakondade patsientide vaktsineerimine, kuna nakatumise korral on nendel inimestel väga kõrge risk vajada haiglaravi. Samuti jätkub tervishoiutöötajate vaktsineerimine.“

Tervishoiuasutused on teinud tänaseks terviseametile vaktsiinitellimusi 5345 vaktsiinidoosi ulatuses, mida kasutatakse põhiosas nädala esimeste päevade jooksul. Kolmapäeval, 13. jaanuaril ootame Eestisse COVID-19 Vaccine Moderna vaktsiini esimest tarnet, milles on 1200 vaktsiinidoosi.

Pfizer/BioNTech lepingu alusel on Eestile kokkulepitud 603 876 doosi (301 938 inimese vaktsineerimiseks), millele lisaks taotleb Eesti vähemalt 250 000 vaktsiinidoosi (125 000 inimesele). Täiendavate vaktsiini koguste osas on EL liikmesriikide vahel läbirääkimised käimas.

Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 177 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.

Kuna Eestisse jõudvad vaktsiinikogused on esialgu piiratud, siis on koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga juba suvel määratletud riskirühmad, kellele tuleb võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras:

tervishoiuasutuste töötajad, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse;
hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud;
70-aastased ja vanemad inimesed ning teatud krooniliste haigustega inimesed, kelle puhul võib COVID-19 haiguse kulg olla raskem;
elutähtsate teenuste osutajad ja teised eesliini töötajad;
niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.

„Praegu teadaolevad vaktsiinitarned võimaldavad alustada kõrge ea või tervise tõttu riskirühmas olevate inimeste vaktsineerimisega perearstikeskustes jaanuari lõpus ning põhiosas lähikuudel,“ ütles minister Tanel Kiik. „Täpsemat infot riskirühmade vaktsineerimise kohta saame anda paari nädala jooksul, kui oleme saanud Eestisse saabuvate vaktsiinikoguste uuendatud numbrid. Riskirühma kuuluvate inimestega hakatakse võtma ühendust järk-järgult, inimesed ise kuskile pöörduma ei pea.“

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Eesti: Sihtasutuse Archimedes tegevused liikusid Haridus- ja Noorteametisse

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 11, 2021

NordenBladet — Alates 1. jaanuarist 2021 liikusid sihtasutuse Archimedes tegevused Haridus- ja Noorteameti koosseisus tegutsevasse Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri.

„Mul on hea meel, et Archimedese liitumisega jõudis lõpule Haridus- ja Noorteameti formaalne moodustamine ning õppijad, õpetajad ja noored saavad nüüd tuge ja nõu ühest kohast,“ sõnas Haridus- ja Noorteameti peadirektor Ulla Ilisson. „Sellega on lõpule viidud nelja asutuse ühinemine üheks tänapäevaseks riigiasutuseks ning edasine fookus on peamiselt haridusteenuste arendamisel veelgi kodaniku ja -kasutajakesksemaks toetamaks noori ja täiskasvanuid õpiteel ja tööelus,“ lisas Ilisson.

Agentuuri fookuses on ka edaspidi Eesti haridus- ja noorsootöömaastikul olulised programmid Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus, millest möödunud programmiperioodil sai osa üle 60 000 eestlase ja millesse investeeriti üle 116 000 000 euro. Lisaks liiguvad sihtasutusest Archimedes Haridus- ja Noorteametisse ka karjäärinõustajaid toetav Euroguidance, rahvusvahelise noorteinfoga tegelev Eurodesk, Nordplus, Euroopa Keeleõppe Tunnuskiri ning SALTO Noorte Osaluse ja Informatsiooni Ressursikeskus.

Sihtasutuse partnerite ning taotlejate jaoks taotlemise protsess ei muutu ning kõik programmid jätkavad tööd samadel alustel. Koos programmidega liiguvad üle ka programmide spetsialistid ning nende senised kontaktid suunatakse automaatselt edasi uutele aadressidele. Sihtasutuse infokanalid jäävad esialgu leitavaks senistelt aadressidelt.

Riigikogus 3. juunil 2020 vastu võetud muudatustega loodi Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse Haridus- ja Noorteamet senise nelja haridusvaldkonna asutuse (sihtasutus Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, sihtasutus Innove ning Eesti Noorsootöö Keskus) baasil. Haridus- ja Noorteamet alustas tööd 1. augustil 2020.

Hea teada: Teadlased tegid selgeks, millal on Covid-19 kõige nakkavam

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 11, 2021

NordenBladet — Covid-19ga inimesed on kõige tõenäolisemalt esimese viie päeva jooksul pärast sümptomite tekkimist väga nakkavad, kinnitab uus uuring, toonitades isoleerumise vajadust.

Lanceti ajakirjas avaldatud uuring näitab ka, et asümptomaatilised isikud võivad viirusest kiiremini vabaneda ja olla nakkusohtlikud lühemat aega.

Esimeses omalaadses süstemaatilises ülevaates analüüsisid teadlased 98 varasema uuringu andmeid koroonaviiruse nakkuse leviku kohta.

Nad vaatasid uuringutes kolme võtmetegurit:

viiruskoormus (nakkuse erinevatel etappidel kehas avastatud viiruse hulk);
viiruse RNA eraldumine (aeg, mil keegi viiruse geneetilist materjali eraldab);
elusviiruse eraldumine (kus elusviirus isoleeritakse ja testitakse, kas see suudab laboris edukalt paljuneda).

Teadlased võrdlesid oma avastusi ka kahe teise koroonaviiruse tüvega, et paremini mõista, miks Covid-19 on nii kiiresti levinud.

Nad leidsid, et SARS-CoV-2 (viirus, mis põhjustab Covid-19) viiruskoormus saavutab ülemiste hingamisteede tipu haiguse alguses, sümptomite tekkimise ja viienda päeva vahel.

See on märkimisväärne, sest arvatakse, et viiruse levik ülemistest hingamisteedest on peamine nakkusallikas. Võrdluseks: kahe teise koroonaviiruse tüve (SARS-CoV ja MERS-CoV) viiruskoormus saavutab tipu hiljem – vastavalt 10–14 päeval ja 7–10 päeval – pakkudes rohkem aega sümptomite tuvastamiseks ja karantiiniks.

“Meie leiud on kooskõlas kontaktjälgimise uuringutega, mis viitavad sellele, et enamik viiruse ülekandesündmusi toimub väga varakult ja eriti esimese viie päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist, mis näitab enesesolatsiooni tähtsust kohe pärast sümptomite tekkimist,” rõhutab uuringu autor Muge Cevik HuffPost väljaandes.

Avatud on Nordplusi toetusprogramm haridus- ja koolitusvaldkonnas tegutsevatele organisatsioonidele

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 11, 2021

NordenBladet — Põhja- ja Baltimaade haridus- ja koolitusvaldkonnas tegutsevad organisatsioonid on oodatud taotlema toetust Nordplusi programmi 2021. aasta taotlusvooru raames. Taotlusvoor lõpeb 1. veebruaril 2021.

Kui töötate hariduse ja koolituste valdkonnas (või teeb seda teie organisatsioon), saate nüüd taotleda Nordplusi programmi raames rahastust tudengite, õpilaste või õppejõudude liikumise toetamiseks eri riikide vahel. Samuti selleks, et toetada ühisprojekte ja võrgustikupõhiseid tegevusi Taanis, Eestis, Fääri saartel, Soomes, Gröönimaal, Islandil, Lätis, Leedus, Norras, Rootsis ja Ahvenamaal asuvate haridusasutuste vahel. 2021. aasta taotlusvoor lõpeb esmaspäeval, 1. veebruaril ning programmi raames läheb jagamisele kokku ligi 9,5 miljonit eurot.

Perioodil 2021–2022 on fookus rohelisel tulevikul. Põhjamaade uue visiooni kohaselt on Põhjamaad 2030. aastaks maailma kõige integreeritum ja kestlikum piirkond ning just see nägemus määras programmi keskse teema. Nordplusi roheline rõhuasetus tähendab seda, et organisatsioone julgustatakse tegelema keskkonnaküsimustega seotud projektidega.

Covid-19ga seotud muudatused 2021. aasta Nordplusi programmi eeskirjades

Nordplusi programmi juhatus kinnitas 2020. aastal programmi eeskirjades mitmeid ajutisi muudatusi, et tulla toime Covid-19ga seotud kitsaskohtadega. Neid muudatusi on võimalik rakendada seni, kuni pandeemia kestab.

Projekti partneritel soovitatakse koostööd ja tegevusi siiski tavapäraselt kavandada. Hiljem saab need projektid Covid-19ga kaasnevate piirangute kohaselt ümber teha, näiteks lükata edasi kavandatud reisid või asendada füüsilised kokkusaamised virtuaalsetega. Ajutiste muudatuste kohta leiate rohkem infot siit.

Loe lisaks ning tutvu tingimustega

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT