Eesti peaminister Jüri Ratas astub ametist tagasi, valitsus kukub, abielureferendum jääb ära

By

-

jaanuar 13, 2021

NordenBladet — Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas teatas pärast tundidepikkust partei juhatuse koosolekut öösel veidi pärast kella 3, et astub ametist tagasi. Ratas tänas võimaluse eest olla neli aastat peaminister, teenides Eestit, aidates kaasa Eesti elujärje paranemisele ja Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamisele.

Abielureferendumi kohta ütles Ratas, et kui koalitsioon on lõppenud, siis suuri poliitilisi otsuseid ei tehta enam. „Selleks on vaja kokku panna uus koalitsioon ja uued põhimõtted.” Ratas sõnas, et mõistlik on, et see päevakorrapunkt riigikogus hääletusele ei läheks. Täna oli plaanis abielureferendumi eelnõu teine lugemine.

Järgneb Jüri Ratase avaldus Facebookis:

Poliitikas tuleb keeruliste olukordade lahendamiseks teha väga raskeid valikuid. Tegin täna väärtuspõhise otsuse astuda kujunenud olukorras Eesti Vabariigi peaministri kohalt tagasi. See otsus sündis nõupidamistes Eesti Keskerakonna juhatuse ja Riigikogu fraktsiooniga ning lähimate ametikaaslastega. Võimalikke lahendusi oleks kindlasti erinevaid, kuid õige tundus neist ainult üks.

Täna avalikuks saanud Riigiprokuratuuri esitatud kahtlustus ei tähenda veel seda, et keegi oleks kindlasti süüdi, kuid paratamatult heidavad need kõigile asjaosalistele tõsist varju. Sellises olukorras tundub ainuõige, et annan enda tagasiastumisega võimaluse kõigile asjaoludele häirimatult valgust heita ja selgusele jõuda. Poliitilise ja ühiskondliku rahu tingimustes.

Olen veendunud, et uurimisasutused teevad oma tööd professionaalselt ja erapooletult ning selgitavad ka selles juhtumis välja vaieldamatu tõe.
Poliitilise vastutuse võtmisest hoolimata saan täie südamerahuga öelda, et ma pole peaministrina teinud ühtegi pahatahtlikku ega teadlikult valet otsust. Olen täna suhelnud nii riigi peaprokuröri kui kaitsepolitsei peadirektoriga, kes mõlemad kinnitasid, et neil pole minu suhtes kahtlustusi. Valitsusjuhina ei tundnud ma ka Porto Franco kaasuses, et ükski minister või erakond oleks püüdnud valitsuse langetatud otsuseid ebaseaduslikus suunas mõjutada. Tuginesime neis KredExi tehtud ettepanekule ning antud laenu tingimused olid igati võrreldavad eelnevalt näiteks Tallinki osas tehtud otsusega.

Keskerakonna esimehena võin samuti täie siirusega kinnitada, et ma pole erakonda juhtides teinud ega heaks kiitnud ühtegi õigust ega õiglustunnet riivavat tegu. Loomulikult tuleb mul erakonna esimehena kanda vastutust ka selle eest, et antud küsimus saaks ühese, selge ja õiglase lahenduse.
Ma tänan südamest kõiki poliitikuid, erakondi ja poliitilisi jõude, kellega mul oli au pisut enam kui nelja aasta jooksul peaministrina koostööd teha. Samuti olen siiralt tänulik kõigile Riigikantselei, ministeeriumite, nende valitsusala asutuste, kohalike omavalitsuste ametnikele ja töötajatele. Loomulikult ka ettevõtjatele, kolmanda sektori organisatsioonide aktiivsetele inimestele ning kõigile Eestimaa elanikele, kellega mul oli rõõm nende aastate jooksul kokku puutuda. Minu tänusõnad kuuluvad ka kõigile enda ametikaaslastele nii Euroopas kui maailmas.

Jõudu Eestile!

Avafotol: Jüri Ratas (Erik Peinar/Riigikogu fotoarhiiv)

Eesti president kaitses intervjuus Soome telekanalile võimalikult leebeid piiranguid

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 13, 2021

NordenBladet — Eesti president Kersti Kaljulaid kaitses intervjuus Soome telekanalile MTV võimalikult leebeid koroonapiiranguid, kuigi viiruse levik on riigis laialdane. Eestis on viimase 14 päevaga olnud ligi 600 nakatumist 100 000 elaniku kohta. Võrdluseks, Soome vastav number on 65 ringis. Sellele vaatamata pole Eestis kehtestatud karmimaid piiranguid koroona leviku tõkestamiseks ning president Kersti Kaljulaid kaitses seda poliitikat intervjuus MTV saatele Asian ytimessä, Jaakko Loikkanen.

Kaljulaid ütles, et Eestis püütakse leida tasakaalu koroonapandeemia ja võimalikult väheste piirangute vahel, aga siiski nii, et meditsiin suudab haigusjuhtumitega toime tulla.

Kaljulaid ütles, et meditsiin saab praegu hakkama. Eesti valitsuse eesmärk on kehtestada piiranguid vaid niipalju, et haiglad üleliia ei täituks ning intensiivravi osakonnad tuleksid pandeemiaga toime.

Kaljulaid ütles, et Eesti raviasutused saavad pandeemiaga paremini hakkama võrreldes teiste Euroopa riikidega ja tulemused on head. Patsiendid pääsevad Eestis kiiresti ravile, ütles Kaljulaid.

Kaljulaid ütles, et ta loodab, et Eesti jätkab samal kursil ka edaspidi. „Eestlased tahavad ise oma tegevust piirata, mitte nii, et valitsus neid piiraks – see on samuti Eesti valikuid mõjutanud,” ütles Kaljulaid. Ta ütles, et loodab, et õpilased naasevad paari nädala jooksul õppetööle.

Samas tunnistas Kaljulaid, et Eesti olukord valmistab talle muret. „Mul on kahju kõigist neist, kes on oma elu selle pandeemia käigus kaotanud,” ütles Kaljulaid. Tema väitel räägitakse Eestis pandeemia tulemusel rohkem laste ja noorte vaimse tervise olukorrast. Kui neid asjaolusid arvestada, siis tuleb piirangute seadmisel olla väga ettevaatlik ning anda inimestele võimalikult palju liikumisvabadust. Asi on ka majanduslik: Mida enam piirata, seda raskem on majandusel.

Avafoto: Kersti Kaljulaid (Erik Peinar/Riigikogu fotoarhiiv)

Soome terviseamet: Täna lisandus 221 koroonaga nakatumist, neist 73 Helsingis

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 12, 2021

NordenBladet — Soomes tuvastati täna teisipäeval, 12. jaanuaril viimase ööpäevaga 221 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 39 011 koroonaga nakatumist.

Kõige enam nakatumisi oli terviseameti andmetel Helsingis (73), Espoos (30), Vantaal (28), Oulus (18) ja Turus (16).

Eesti: Riik toetab ülikoolide regionaalseid kolledžeid täiendavalt 1,2 miljoni euroga

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 12, 2021

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile kokku 1,2 miljonit eurot regionaalse kõrgharidusõppe tugevdamiseks.

Tartu Ülikoolile eraldati 600 tuhat eurot õppe tugevdamiseks Narva, Pärnu ja Viljandi kolledžites. Tallinna Tehnikaülikool sai 400 tuhat eurot regionaalse kõrgharidusõppe tugevdamiseks Ida-Virumaal ja Saaremaal ning Tallinna Ülikool 200 tuhat eurot Haapsalu kolledži toetamiseks.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aab ütles, et peab kõrgkoolide õppekohtade paiknemist üle Eesti väga oluliseks ning tõdes, et nende ülalpidamine vajab lisaressurssi. „Oleme ülikoolidega kokku leppinud, et nad jätkavad nendes piirkondades õppe pakkumist,“ sõnas Aab. „Samas annab kolledž piirkonnale lisaks kõrgharidusõppe pakkumisele ka muud lisandväärtust, näiteks pakub täiendusõpet, toetab teadmussiiret ja pakub töökohti.“

Regionaalse kõrgharidusõppe arendamisel lähtuvad ülikoolid OSKA analüüside soovitustest ja tööjõuvajaduse prognoosidest, oma vastutusvaldkondadest ning kohaliku tööturu vajadustest. Erilist tähelepanu pööratakse õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse ning informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi õppekavadele.

Regionaalse õppe tugevdamiseks on kavas tänavu toetada veel kahte rakenduskõrgkooli – Tallinna Tehnikakõrgkooli, mis pakub õpet ka Lääne-Virumaal ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, millel on struktuuriüksus Kohtla-Järvel.

Eesti: Keskkonnakomisjon toetab keskkonnaportaali loomist

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 12, 2021

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon toetas oma tänasel istungil uue keskkonnaandmeid koondava veebilehe keskkonnaportaali loomist, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele ja annab keskkonnaseisundist põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate.

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et keskkonnaportaalist saab üks ja ainus värav kõikidele valitsemisala avalikele andmetele. „Eri andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe portaali kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist,“ märkis Savisaar. Ta lisas, et portaalile on vaja kindlasti luua liides, mille kaudu saaks kolmandad osapooled teha automaatselt oma analüüse ning luua täiendavaid kasutajaliideseid.

Keskkonnaportaal ajakohastab keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Senise Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning asutatakse iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ja maavarade register, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender selgitas, et iseseisva andmekoguna asutatava EELISe eesmärk on süstematiseeritult koguda ja tagada avalik andmete kättesaadavus keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. „EELISe andmed avalikustatakse keskkonnaportaalis. Kuna EELISe olemasolev lahendus on tehniliselt aegunud, siis on paralleelselt seadusega vaja alustada ka uue EELISe arendamisega,“ märkis Alender.

Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba pikema aja vältel. Muu hulgas on asutatud keskkonnaseire andmekogu KESE, keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA. Kuna senine keskkonnaregister asendub veebilehega ent valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja on ka edaspidi kogutud EELISesse, antakse õiguslik alus seni registri alaminfosüsteemidena tegutsenud EELISele ja ka maavarade registrile. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemid on keskkonnaregistrisse kogutavate andmete algallikad ehk andmekogud avaliku teabe seaduse järgi.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE) täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 20. jaanuaril.