NordenBladet — Soomes on tuvastatud esimesed koroona vastu vaktsineerimisele järgnenud surmajuhtumid. Soome ravimiameti Fimea andmetel pole surmad seotud vaktsineerimisega. 25. jaanuari seisuga oli teatatud kolmest surmajuhtumist peale vaktsineerimist. Kõigi nende juhtumite puhul on surmas kahtlustatud haigusi, mida inimesed põdesid juba enne vaktsineerimist, vahendab Iltalehti.
Surm on saabunud kiiresti peale vaktsineerimist, aga praegustel andmetel ei kahtlustata surmas vaktsineerimist. Fimea pole vaktsineerimise soovitusi muutnud.
NordenBladet —Kultuuriministeerium jagas Eestis toimuvatele rahvusvahelistele spordisündmustele üle 800 000 euro. Toetust said teiste seas nii suusaliit, ratsasport kui ka võrk- ja jalgpall. Maakondade spordiliitude vahel läks jagamisele ligi 600 000 eurot.
„Iga rahvusvaheline võistlus, mida õnnestub sel aastal korraldada, on suur au ja vastutus nii korraldajatele kui ka riigile. Kultuuriministeerium jätkab ka piirangute olukorras juba ennast tõestanud traditsiooniliste võistluste ning kõrgetasemeliste tiitlivõistluste toetamist samas mahus nagu eelmisel aastal,“ rõhutas Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Margus Klaan. „Loodame, et rahvusvaheliste võistluste korraldamine Eestis annab meie sportlastele olulise koduväljaku eelise heade tulemuste saavutamiseks ning aitab kaasa Eesti kui väga hea võistluste korraldaja kuvandi hoidmisele,“ lisas Klaan.
Rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimiseks saab enim toetust Eesti Suusaliit, millele eraldati toetust 125 000 euro ulatuses, et viia läbi kahevõistluse maailmakarikaetapp Otepääl Tehvandil 2021. aasta detsembris. Eesti Ratsaspordi Liit sai Tallinn International Horse Show 2021 korraldamiseks 65 000 eurot. Eesti Jalgpalli Liidule anti Eesti meeste jalgpallikoondise MM-valikmängudeks ja Eesti Võrkpalli Liit sai CEV Euroopa Liiga meeste ja naiste rahvuskoondiste alagrupimängude korraldamiseks toetusraha samas suurusjärgus – mõlemad 60 000 eurot. Klubi Tartu Maratonile otsustati Tour of Estonia 2021 ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks eraldada 55 000 eurot. Sel aastal 21. korda toimuva Simple Sessioni rula maailmakarikaetapi korraldamiseks jagati MTÜ-le Elamussport toetust 44 000 euro ulatuses. Kokku toetati 29 rahvusvahelist võistlust, mille toetuste jagunemist saab vaadata siit(205.62 KB, PDF).
Taotlusvoorust „Maakonna spordiliidu toetus“ jagati taotluste alusel kõige enam raha kolmele suuremale maakonna spordiliidule. Harjumaa Spordiliit sai tegevusteks 57 421 eurot, Tartumaa Spordiliidule eraldati 54 659 eurot ja Ida-Virumaa Spordiliidule anti 51 457 eurot. Toetust võib kasutada maakonna spordiliidu organisatsiooniliseks tegevuseks ja kohalike spordiühenduste tegevuse toetamiseks, maakonna meistrivõistluste ja teiste spordiürituste või -võistluste korraldamiseks ning liikumisharrastuse edendamiseks. Samuti saab toetusraha kasutada sportimispaikade korrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks. Lisaks on raha ette nähtud sporditegevuse korraldamisega seotud koolitusteks ja spordialase teavitustegevuse toetamiseks ning tunnustusürituste korraldamiseks. Ülejäänud rahalise toetuse jagunemisega maakonna spordiliitudele saab tutvuda siin(158.67 KB, PDF).
NordenBladet — Vaktsiinifirmad töötavad kiirkorras välja täiendavaid vaktsiinidoose uute koroona mutatsioonide vastu. Näiteks arvatakse, et Pfizer töötab välja täiendavat doosi Brasiilia ja Lõuna-Aafrika tüve vastu. Uudis tuli peale seda, kui vaktsiinifirma Moderna teatas, et töötab välja täiendavat doosi Lõuna-Aafrika tüve vastu, vahendab Daily Mail.
Pfizeri juht Albert Bourla ütles, et iga kord kui tuleb uus mutatsioon, testitakse selle peal olemasolevaid vaktsiine ja kui vaktsiinid ei tööta, siis tehakse kohe uus vaktsiinidoos. Samas ei täpsustanud Bourla, milliste tüvede vastu uut doosi välja töötatakse.
Täiendavaid doose hakati välja töötama peale seda, kui USA-s registreeriti esimesed nakatumised Brasiilia tüvega.
Bourla ütles, et on tõenäoline, et koroonaviirus muutub iga-aastaseks hooajaliseks viiruseks ja seetõttu on vaja igal aastal lasta välja uued vaktsiinid. Eelmisel nädalal teatas Pfizer, et praegune vaktsiin aitab ka koroona Briti tüve B117 vastu. Laboritestid näitasid, et vaktsiin töötas viiruse muteerunud ogavalgu peal, mis muudab selle mutatsiooni 70 protsendi võrra nakkavamaks.
Lõuna-Aafrika ja Brasiilia tüvedel on aga veel mutatsioone, mis on muutnud teadlased üle maailma murelikeks. Need mutatsioonid ei muuda neid kahte tüvi mitte ainult 50 protsendi võrra nakkavamaks, vaid aitavad peita viirust immuunsüsteemi antikehade eest.
Moderna on teatanud, et firma vaktsiin on vähem tõhus koroona Brasiilia ja Lõuna-Aafrika tüvede puhul. Kuivõrd nii Pfizeri kui Moderna vaktsiinid on mõlemad mRNA vaktsiinid, siis on tõenäoline, et kui üks on vähem tõhus, siis on seda ka teine.
Praegu pole veel teada, millal täiendavad, mutatsioonide vastu aitavad vaktsiinidoosid turule jõuavad.
NordenBladet — Komiteesse kuuluvad tunnustatud juristid – tavaliselt liikmesriikide kõrgemate kohtute või konstitutsioonikohtute juhid ja liikmed ning Euroopa Kohtu ja Üldkohtu endised kohtunikud.
Julia Laffranque’i kandidatuuri esitas komiteesse Euroopa Parlament, kel on õigus teha ettepanek ühe koha täitmiseks. Mullu 24. novembril toimunud salajasel hääletusel kinnitas parlament Laffranque’i 586 poolt- ja 47 vastuhäälega oma kandidaadiks ning tänavu 21. jaanuaril nimetas Euroopa Liidu Nõukogu ta ametisse.
„See on kahtlemata suur au. Varem pole mitte keegi Eestist olnud nii kõrgel ametikohal, kus otsustatakse personaliküsimusi Euroopa Liidu võtmepositsioonidele ehk siis komiteest sõltub paljuski see, kes saavad Euroopa Kohtu liikmeteks,“ märkis Laffranque.
Komitee praegune juht on Euroopa Kohtu endine asepresident Allan Rosas Soomest, sinna kuuluvad veel Poola konstitutsioonikohtu endine liige ja akadeemik Mirosław Wyrzykowski, Iirimaa Ülemkohtu president Frank Clarke, Hispaania Ülemkohtu president Carlos Lesmes Serrano, Euroopa Üldkohtu koja endine president Maria Eugénia Martins de Nazaré Ribeiro ning Saksamaa konstitutsioonikohtu endine president Andreas Voßkuhle.
Julia Laffranque’il on kohtunikutöö kogemus alates 2004. aastast, mil ta asus Riigikohtu halduskolleegiumi liikmeks. Aastail 2011–2020 oli ta Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ja 2008–2010 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu president.
2003. aastal omandas Laffranque doktorikraadi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja ta on seal külalisprofessor. Tema uurimisvaldkondadeks on olnud Eesti põhiseadus ja Euroopa Liidu õigus, nende omavahelised seosed ning inimõigused. Neil teemadel on ta kirjutanud raamatuid ja artikleid ning koolitanud ka kohtunikke.
Mullu sügisel valiti Julia Laffranque ka Euroopa Õigusakadeemia (ERA) programmidirektoriks, mistõttu ta suundub alates 1. veebruarist pooleks aastaks tööle Saksamaale Trieri.
NordenBladet — Teisipäeval, 26. jaanuaril 2021 möödub 100 aastat Soome ja Läti diplomaatiliste suhete loomisest. Soome tunnustas esimese Põhjamaana Läti iseseisvust de jure 26. jaanuaril 1921. Aastapäeva auks toimub aastaringselt mitmekesine programm nii Soomes kui ka Lätis. Välisministrid Pekka Haavisto ja Edgars Rinkēvičs tähistasid täna aastapäeva Twitteri ühissõnumiga.
Läti suursaatkond Soomes korraldab 4. veebruaril 2021 kell 10–12 oma Facebooki lehel arutelu Soome ja Läti suhete üle maailmasõdade vahel. Ürituse avavad välisministrid Pekka Haavisto ja Edgars Rinkēvičs. Samal päeval, 4. veebruaril 2021 korraldab Oulu ülikool veebiseminari riikide suhetest 20. sajandi alguses ja sõdade vahel.
Kuna ka teised Põhjamaad tähistavad veebruari alguses Lätiga diplomaatiliste suhete sisseseadmise 100. aastapäeva, korraldatakse koroonaviiruse olukorda arvestades Riias ka Põhjamaade ühispidu.
